Obsah (10)

§ 362§ 423§ 201§ 425§ 426§ 150§ 173§ 168§ 427§ 178

2-21-116128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 01.10.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-116128 Tsiviilasi AAS BTA Baltic Insurance Company (AAS BTA BA

) § 209 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust poole surma korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on üldõigusjärglus § 209 lg 1 esimese lause järgi võimalik üksnes juhul, kui isiku suhtes on menetlus alanud.

§ 362lg 1 kohaselt on hagi esitamise ajaks hagi kohtusse esitamise aeg.

See kehtib üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Seega menetlus hageja jaoks algab hagi esitamisest ning kostja jaoks hagiavalduse kättetoimetamisest. Surnud kostjale ei saa hagiavaldust kätte toimetada ega seega tema suhtes menetlust alustada.

1. Rahvastikuregistri kande järgi suri kostja 15.09.2021 ning kohtul ei õnnestunud talle menetlusdokumente, sh hagiavaldust, enne surma kätte toimetada, seega tsiviilasja nr 2-21116128 menetlust ei saa lugeda kostja suhtes alanuks. Kostja üldõigusjärglane saaks menetlusse astuda vaid juhul, kui ka kostja jaoks oleks menetlus alanud, s.o kostjale oleks hagiavaldus kätte toimetatud.1
2. Lähtuvalt

§ 423

lg 2 p 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja on surnud ja vastavalt

§ 201lg 2 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 7 lg 2 on kostja kaotanud tsiiviilkohtumenetlusõigusvõime. Üldõigusjärglus ei ole käesoleva menetluse staadiumis võimalik ning hagi ei saa menetleda surnud isiku vastu, mistõttu ei ole hagiga võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

9. Lähtuvalt

§ 425lg 1 kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega.

Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Kohus selgitab hagejale, et oma nõude lahendamiseks kohtus võib hageja esitada kohtule uue hagiavalduse kostja pärija(te) vastu uue tsiviilkohtumenetluse raames.

§ 426

lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 3 alusel.

V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017, lk 1055 komm e, lk 1057 komm g. 1 2 2-21-116128 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 168lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kuivõrd hagi jäetakse läbi vaatamata jäävad menetluskulud hageja kanda. Hagiavaldust ei ole kostjale kätte toimetatud, mistõttu puuduvad asjas menetluskulud, mida kohus saaks kindlaks määrata. 11. Tulenevalt

§ 427

võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3