TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-287 Määruse kuupäev 1. juuni 2021 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Oleg Poltraki kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata kirjalikult 1

) § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav 2 haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Menetluse lõpetamine on võimalik ka enne kaebuse menetlusse võtmist (

§ 152lg 3).

Kaebaja taotles Tartu Vangla kohustamist vastata kirjalikult 12.01.2021.a vaidele nr 2-3/74-1 ning parandada andmed 23.10.2020 kinnitatud riskihindamise ankeedis nr 162348 ja selle alusel koostatud individuaalses täitmiskavas. Kaebaja ei olnud rahul sellega, et alajaotuses „eluase“ oli tal märgitud elukoht, kuid õige on see, et kaebajal elukoht puudub; alajaotuses „suhted ja elustiil“ on valesti märgitud, et kaebaja pojaga suhtleb tema isa; alajaotuses „hoiakud, mõtlemine ja käitumine“ on valeinfo selle kohta, et kaebaja soovib vahetada juhilubasid, kuid kaebaja vahetas need juba

1. aastal, samuti on seal valesti kajastatud asjaolud seoses kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise ja kambrikaaslase suhtes vägivalla kasutamisega. Kaebaja 22.04.2021.a taotluse nr 2-3/980-1 põhjal on kaebaja peamiseks etteheiteks 23.10.2020 kinnitatud riskihindamise ankeedile see, et ankeedi väitel kaebajal puuduvad autojuhiload. Tartu Vangla 16.04.2021.a vastuse nr 2-3/617-3 (tl 13) kohaselt on kaebaja 12.01.2021.a avalduses (vaides) nr 2-3/74-1 välja toodud vead arvesse võetud ning kaebajale on 15.04.2021 kinnitatud parandatud andmetega riskihindamise ankeet nr 165460 ja koostatud uus individuaalne täitmiskava. Kaebaja soovitud toiming on tehtud ja kaebusega taotletav eesmärk saavutatud. Kohus selgitas seda 30.04.2021.a kohtunõudes ning kaebaja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja on eeltooduga vastanud ka kaebaja 12.01.2021.a vaidena pealkirjastatud avaldusele. See, et kaebaja avaldus registreeriti märgukirjana ja vastus ei ole vormistatud vaideotsusena, ei oma eeltoodud asjaoludel määravat tähtsust ja ei riku kaebaja õigusi. Kohtu hinnangul esinevad alused menetluse lõpetamiseks.
2. Kaebaja esitas taotluse 30.04.2021.a kohtunõudele vastamise tähtaja pikendamiseks. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kaebaja on praeguseks oma seisukoha tuvastusnõudele ülemineku kohta esitanud. Kuna kohus ei olnud selleks ajaks kohtuasja lahendanud, siis saab kohus kaebaja vastuse arvesse võtta (

§ 51lg 4).

1. Kaebaja esitas taotluse jätkata menetlust tuvastamisnõuetes, kuna ekslike andmete tõttu kaebaja toimikus ei andnud president
2. aastal kaebajale armu. Tuvastamiskaebuse menetlemine tõstab kaebaja mainet ja suurendab võimalust, et president tulevikus armuandmispalve rahuldab. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja põhistanud piisavat huvi tuvastamiskaebusele üleminekuks. Vastustaja otsustas kaebaja soovitud andmed riskihindamise ankeedis parandada. Kaebajale on koostatud uus riskihindamise ankeet ja individuaalne täitmiskava. Seega on vastustaja ise jõudnud järeldusele, et andmete parandamine kaebaja soovitud viisil oli võimalik ja vajalik. Puudub põhjus, miks peaks toimunule lisaks andma hinnangu kohus. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saab tuvastamiskaebuse menetlemine aidata tulevikus kaasa kaebaja armuandmispalve rahuldamisele. Kaebaja saab armuandmispalve esitamisel ise selgitada, et eelmisel korral olid mõned andmed tema toimikus valed ning vangla nõustus temaga ja tegi vajalikud parandused. Menetluse jätkamine tuvastamisnõudes ei anna kaebajale mingit reaalset eelist. Inspektor-kontaktisiku vahetamine
3. Menetlus kuulub lõpetamisele ka inspektor-kontaktisiku vahetamiseks kohustamise nõudes. 3 Kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud kaebaja algatanud kohustuslikku kohtueelset menetlust inspektor-kontaktisiku vahetamiseks. Kaebaja soovis 12.01.2021.a avalduses nr 2-3/74-1 sektorisse ühe kontaktisiku lisamist ja nimetas üht konkreetset ametnikku. Tegemist ei ole taotlusega vahetada kaebaja inspektor-kontaktisik nagu kaebaja taotles kaebuses. Kaebaja läbis kohtueelse menetluse pärast seda, kui kohus selgitas talle, et nõue ei ole lubatav ja kohtul on kavas see tagastada. Vastustaja teatas kohtule, et kaebaja inspektor-kontaktisik on vahetunud. See tähendab, et ka inspektor-kontaktisiku vahetamise vajadust praegu enam ei ole.
4. Kohus ei küsinud kaebaja seisukohta inspektor-kontaktisiku vahetamise nõudes menetluse lõpetamise kohta, kuna kohus sel ajal veel inspektor-kontaktisiku muutumisest ei teadnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja seisukoha täiendav küsimine vajalik, kuna kaebaja etteheited inspektor-kontaktisikule lähtuvad samadest asjaoludest, mille tõttu kaebaja taotles risikihindamise ankeedi ja individuaalse täitmiskava muutmist ning tuvastamiskaebuse esitamine ei saa ilmselgelt kaebaja õiguste kaitseks vajalik olla.
5. Erinevalt riskihindamise ankeedis sisalduvate andmete parandamisest ja uue individuaalse täitmiskava koostamisest ei nõustunud vastustaja inspektor-kontaktisiku osas kaebaja etteheidetega. Vastustaja selgitas kohtule, et inspektor-kontaktisiku vahetumine oli tingitud teenistuse-sisesest liikumisest. See aga ei tähenda, et vastustaja otsuse õiguspärasuse hindamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus nõustub vastustajaga, et kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus valida endale meelepärast inspektor-kontaktisikut. Puudub põhjus arvata, et kaebajal tekivad sarnased probleemid ka uue inspektor-kontaktisikuga. Pigem saab eeldada vastupidist, kuna kaebaja avalduste (tl 26, 28) põhjal on tal varem olnud erinevaid inspektor-kontaktisikuid, kuid selliseid probleeme tekkinud ei ole. Kaebaja saab teha etteheiteid konkreetsetele vangla nimel tehtud otsustele või toimingutele. Vastustaja reageerimine kaebaja taotlusele parandada vead riskihindamise ankeedis näitab, et kui inspektor-kontaktisikul juhtub vigu, siis on nende parandamine reaalselt võimalik. Vaidluse jätkamine selle üle, kas vastustaja oleks pidanud kaebaja inspektor-kontaktisiku vahetama, ei aita kuidagi kaasa kaebaja õiguste teostamisele või kaitsele.
6. Kokkuvõttes lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel menetluse kõigis kaebuse nõuetes.

Menetluse lõpetamise korral ei saa uuesti esitada sama nõuet samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

See tähendab, et kaebaja ei saa uuesti esitada praeguses kaebuses esitatud konkreetseid nõudeid. Menetluse lõpetamine ei takista kaebajal tulevikus algatada vaidlusi seoses muude etteheidetega kaebaja riskihindamisele, individuaalsele täitmiskavale või inspektorkontaktisiku tegevusele. Menetluse lõpetamise tõttu ei edasta kohus kaebaja küsitud andmeid riigilõivu tasumiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks Kohtunik 4