Obsah (5)

§ 423§ 3§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17

§ 423

lg 2 p 2 alusel, sest selline hagi ei ole kostja hinnangul esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtuotsuse põhjendused 2

1. Pooltel ei ole vaidlust, et 20.12.2019 kell 15.00 kuulutati välja AS-i Rubla (pankrotis) pankrot, et 10.01.2020 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel tunnustada oma nõuet summas 91 694,23 eurot, et 03.11.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja nõuet tunnustati osaliselt summas 66 308 eurot, et nõudele summas 25 386,23 eurot esitas pankrotihaldur vastuväite ja nõue jäi selles osas tunnustamata.
2. 07.05.2020-31.12.2020 redaktsioonis kehtinud PankrS § 106 lg 1 sätestas, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt võib nõude tunnustamist kohtus võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. 7.

§ 3

lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ja

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. 8. Kohus on seisukohal, et hageja nõue tunnustada aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) pankrotimenetluses 91 694,23 euro suurust nõuet teises (II) järgus tuleb summas 66 308 eurot jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna nimetatud summas on hageja nõuet tunnustatud 03.11.2020 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul. Seega puudus poolte vahel hageja nõudesumma 66 308 euro osas vaidlus enne kohtusse hagi esitamist, selles osas ei ole kostja hageja õigusi rikkunud ning tunnustatud nõude kohtus menetlemine ei ole kooskõlas

§ 3lg-ga 1. Pankr

S §-dest 106 ja 107 ei tulene võlausaldajate koosolekul tunnustatud nõuete tunnustamise õigust või kohustust kohtus. Kohus on seisukohal, et hageja nõude täies ulatuses, summas 91 694,23 eurot, menetlemine tooks kostjale kaasa ka põhjendamatud menetluskulud tema poolt võlausaldajate koosolekul tunnustatud nõude, 66 308 euro osas, mis ei ole kooskõlas

§-ga

2. Kohtule esitatud võlgniku SEB Panga pangatehingute väljavõtetega on tõendatud, et hageja kandis võlgniku kontole korduvalt raha: 30.09.2015 8720 eurot selgitusega „laenuleping“, 2016.a jooksul kokku 37 638 eurot selgitusega „laenuleping“ või „laen“, 2017.a jooksul kokku 8150 eurot selgitusega „laen“ ja 2019.a jooksul kokku 11 900 eurot selgitusega „laen“. Kokku on hageja kandnud võlgnikule selgitusega „laen“ või „laenuleping“ 66 408 eurot, mida saab pidada hageja ja võlgniku vahel suulises vormis sõlmitud laenulepingu täitmiseks. Võlgniku arvelt on hagejale tagasi kantud selgitusega „laenu tagastamine“ 2015.a 55 eurot, 2017.a 100 eurot ja 2018.a 1700 eurot. Kokku on seega võlgnik tagastanud hagejale laenust 1855 eurot. Eeltoodud summasid saab kohus laenulepingul põhineva nõude tunnustamisel arvesse võtta.
3. 09.01.2015 - 01.07.2015 hageja poolt võlgnikule tehtud raha ülekandeid summas 10 045 eurot selgitusega „laenu tagastamine“ ei saa tulenevalt maksete selgitusest arvesse võtta kui võlgnikule antud laenu, vaid tegemist on võlgnikult saadud laenu tagastamisega. Järelikult ei saa 3 neid summasid võlgniku nõudena tunnustada.
4. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Seega ei ole hageja väide, et intressi maksmist tuleb eeldada, põhjendatud. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja ja AS-i Rubla (pankrotis) leppisid kokku, et laenu kasutamise eest tasub võlgnik hagejale intressi määras 8% aastas laenujäägilt ning, et intressi tasumise tähtpäevaks oli iga aastase perioodi lõpp, kuna viieaastase perioodi vältel ei ole pankrotivõlgnik kordagi teinud hagejale ülekannet intresside tasumise kohta. Järelikult ei ole hageja intressinõue põhjendatud ja interssiarvestusel põhinevat nõudesummat ei saa tunnustada.
5. Eeltoodust lähtudes tuleb hagi nõude tunnustamiseks II järgus aktsiaseltsi Rubla (pankrotis) summas 25 386,23 eurot jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 13.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. 14.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

§ 177

lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd käesolevas asjas ei ole kompromissi sõlmimine enne kohtuotsuse jõustumist välistatud, siis on otstarbekas määrata menetluskulude suurus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4