Obsah (7)

§187§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 02.08.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-8304 Tsiviilasi Eesti Vabariik

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu, hageja) esitas P. L. (kostja) vastu kahju hüvitamisenõude. Hageja nõuab kostjalt kahju summas 1643,45 eurot hüvitamist ning viiviseintressi VÕS § 113 lg 1 ja 2 kohaselt, s.o 8% aastas ehk 0,022% päevas kahjusummalt alates 01.05.2021.a kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt koostati 17.03.2021 väärteoasjas nr 2317,21,001053 otsus selle kohta, et 14.02.2021 13:05 - 14.02.2021 13:07 aadressil xxxx kahjustas kostja Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna politseisõiduki xxxx reg nr xxxx katust seda lauajuppidega visates. Eeltoodu tagajärjel tekkisid politseisõidukile värvikahjustused. Hagiavalduse kohaselt tekitas kostja oma tegevusega hagejale varalist kahju summas 1 643,45 eurot. Hageja on esitanud kostjale 07.04.2021 kahjunõude, milles andis kostjale tähtaja vabatahtlikult kahjusumma hüvitamiseks. Vaatamata sellele, et kostja on nõudekirja kätte saanud, et ole kostja nõudesummat tasunud.
2. Kohus võttis 25.05.2021 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 14.07.
3. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. 4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 5.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 2

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule teatanud, et hagejal menetluskulud puuduvad. Seega puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. 7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3