Kohus leiab, et K. Altmets pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab seda või vähemalt möönab seda. Otsese tahtluse puhul on oluline, et isik teab kindlasti, et teo tulemusena saabub selline tagajärg, kuid viimane pole tema eesmärk. Arvestades, et K. Altmetsa poolt juhitud sõiduki lõplikuks sõidukiiruseks oli 105 km/h +/- 4 km, ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et menetlusalune isik ei saanud aru, et tema kiirus on oluliselt suurem, kui seda on antud teelõigul suurim lubatud sõidukiirus. Kohus ei tuvastanud K. Altmetsa käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Järelikult on K. Altmets toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 3 järgi. KARISTUS 11. Karistuse määramise alus on
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 12.
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel valinud raskemaliigilise karistuse määrates karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmises määras, see on 6 kuuks. Karistuse liigi valikut on kohtuväline menetleja põhjendanud üldpreventiivse eesmärgiga anda ühiskonnale signaal, et sellist käitumist ei sallita ning ohtlik tegu saab vastavalt karistatud, samuti leides, et säärane karistus on ka eripreventiivselt liiklusrikkuja jaoks kõige vahetumalt tajutavam. 13. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimine piirkiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi, kuna üldteadaolevalt on liiklusõnnetuste tekke üks põhilisemaid riskitegureid vale sõidukiiruse valimine. Samuti nõustub kohus sellega, et K. Altmetsa süü on piisavalt suur välistamaks karistamist kergemaliigilise rahatrahviga. Seega on sobivaks karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmine. Siiski on kohtu hinnangul kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel olnud ülemäära range. Isikule mõistetav karistus ei saa üldpreventiivsetel kaalutlustel olla karmim võrreldes tema süü suurusega. Kuigi kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et arvestades teo toimepanemist päevasel ajal, mil liiklustihedus on suur ning K. Altmetsa poolt piirkiiruse ületamise ulatust (mitte vähem kui 51 km/h), on põhjendatud karistada isikut juhtimisõiguse äravõtmisega, ei ole kohtu hinnangul õige kohaldada karistust sanktsiooni keskmises määras. Kuigi K. Altmets pani temale etteheidatava teo toime päevasel ajal ja asulasisesel teel, nähtub videosalvestisest, et samal ajal osales liikluses vaid üks teine sõiduk. Pärnu maantee viadukt on hea nähtavusega ja sõites vasakpoolsel ühistranspordile mõeldud rajal, oli teiste liiklejate ohtu seadmise tõenäosus pigem väike. Karistusregistri andmetel K. Altmetsal kehtivad karistused puuduvad. Samuti arvestab kohus kergendava asjaoluna
Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et menetlusalune isik on 4/5 4-21-3064 kahestust väljendanud vaid enda olukorra kergendamiseks. Raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik K. Altmetsa mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikule mõistetva karistus peab vastama tema süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohtu hinnangul on põhjendatud karistada K. Altmetsa juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda miinimummääras, s. o 1 kuu. Juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks on piisav, et saata menetlusaluse isikule väga selge signaal, et tema poolt toimepandud väärtegu oli ohtlik ja taunitav ning mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. 14. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks, samuti mõjutab tema sõnul juhtimisõiguse äravõtmine ka alaealise lapse heaolu. Kohus leiab, et isegi kui arvestada, et kaebuse esitajal on töö tegemiseks vajalik juhtimisõigus ning see põhjendus oleks ehk inimlikust aspektist arusaadav, siis see põhjendus ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks. Kohus peab siinkohal vajalikuks viidata varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt ka töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo nr 3-1-1-26-10). Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud sellele asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus tööülesannete täitmiseks vajalik. Menetlusaluse isiku jaoks ei saanud tulla üllatusena ja ootamatult, et tal on juhtimisõigus vajalik tööülesannete täitmiseks või alaealise lapse sõidutamiseks. Need asjaolud oli menetlusalusel isikul teada ka siis kui ta linnaliikluses suures ulatuses teadlikult kiirust ületas. Juhtimisõiguse saanud isikuna oli ta teadlik ka sellest, et sellisele teole võivad järgneda karistusena nii rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena, kui ka sellest tingitud ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema ja temast sõltuvate isikute olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad ja võimalus töötada senisel töökohal säiliks. 15. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K. Altmetsale mõistetud karistus tuleb tühistada temale mõistetud karistuse määra osas, tühistab selles osas kohtuvälise menetleja otsuse ning mõistab K. Altmetsale LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks. K. Altmetsa kaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.