Obsah (11)

§ 428§ 168§ 162§ 663§ 466§ 30§ 24§ 662§ 238§ 173§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 01.06.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-16475 Kohtuasi X hagi Y vastu ka

) § 168 lõigete 4 ja 5 alusel menetluskulud kostja kanda. Kommentaar eemaldati alles siis, kui kostja oli 18.11.2020 vastu võtnud hagimaterjalid ning koheselt selle kohta Õhtulehele kirja saatnud. Kostja vastusest ja hageja esitatud tõendist on näha, et kostja palus kustutada kommentaari pärast hagi esitamisest teadasaamist. Maakohtu määrus ja põhjendused 6. Harju Maakohtu 01.03.2021 määrusega võeti vastu hagist loobumine ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-20-16475 (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 2 2-20-16475 7. Maakohus viitas

§ 168lõigetele 4 ja 5 ja § 162 lõikele 4.

Riigikohus on asjas nr 3-21-63-11 leidnud, et

§ 162

lg 4 kohaldub ka

§-s 168 sätestatud menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni puhul.

1. Hageja 08.02.2021 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud kirjavahetusest järeldub, et kostja pöördus kommentaari eemaldamiseks AS-i W poole 18.11.2020 kell 18:33 ning kommentaar kustutati 18.11.2020 kell 19:
2. Kuna kohtute infosüsteemist nähtub, et hagi toimetati kostjale e-toimiku kaudu kätte 18.11.2020 kell 14:42, saab eelnevast järeldada, et pärast hagi kättetoimetamist asus kostja viivitamatult tegutsema vaidluse esemeks oleva kommentaari kustutamise eesmärgil.
3. Käesoleva asja ega ka varasemalt algatatud ja käesoleva vaidluse esemega seotud tsiviilasja nr 2-19-11282 (hageja nõudis viidatud tsiviilasjas kommentaari avaldamise eest kahjuhüvitist) materjalidest ei nähtu, et hageja oleks enne käesoleva tsiviilasja algatamist nõudnud kostjalt kohtuväliselt või varasemas kohtumenetluses, et kostja esitaks AS-ile W avalduse hagi esemeks oleva kommentaari eemaldamiseks kommentaariumist. Võttes täiendavalt arvesse, et kostja oli pärast sellekohase haginõude kättesaamist viivitamatult valmis tegutsema kommentaari eemaldamise nimel ning kommentaar kustutati pea kohe pärast vastavasisulist kostja avaldust AS-ile W, oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja kanda. Hageja algatas sama kommentaariga seotud uue tsiviilasja (s.o käesolev asi) ennatlikult ning menetluskulud tuleb

§ 162lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas 16.03.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha asjas uus määrus, millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2. Maakohus tugines asja lahendamisel ebaõigesti

§ 162lõikele 4.

Praeguses kaasuses puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis võiksid tingida kulude kostja kanda jätmisel normis kirjeldatud äärmise ebaõigluse. Lisaks on maakohtu määrus üllatuslik, sest kohus ei viidanud kordagi vastava normi kohaldamisele ega küsinud vastava normi kohaldamise osas hageja arvamust. Riigikohus on selgitanud, et

§ 162

lg 4 rakendamiseks ei piisa sellest, et pooltel oleks olnud võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Seega ei saa hagejale ette heita seda, et hageja ei pöördunud kommentaari eemaldamiseks kostja poole esmalt nõudekirjaga.

1. Hagejale ei saa ette heita kohtuvälise nõude esitamata jätmist, sest: 1) nõudekirja koostamine oleks hageja jaoks olnud rahalist väljaminekut eeldav õigusteenus, mis oleks talle tekitanud otsest varalist kahju; 2) nõudekirja koostamisest ei oleks olnud mingit kasu, kuna hageja oli varasemalt seoses kohtust läbi käinud mittevaralise kahju nõudega (tsiviilasi nr 2-1911282) juba kohtueelseid läbirääkimisi tulemuseta pidanud (kostja naeruvääristas hageja kohtueelset pöördumist); 3) hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostjale uue nõudekirja esitamine võiks tuua senisest erineva lahenduse; 4) hagejale oli kostja eelnevast käitumisest (nii eelmisele tsiviilasjale eelnenust kui ka kohtumenetlusest endast) selge, et kostja eesmärgiks ei ole hageja laimamise lõpetamine; 5) kostja rikkus ise kommentaari eemaldamata jätmisega minimaalselt käibekohustust, kuna hiljemalt tsiviilasjas 2-19-11282 otsuse jõustumisel pidi kostjale olema selge, et tema avaldatud kommentaar on õigusvastane. Järelikult ei saanud hageja kohtusse pöördumine olla kostjale üllatuslik ning kostja oleks pidanud ka ise aktiivselt otsima võimalust kommentaari eemaldamiseks, mida ta ei teinud. 3 2-20-16475
2. Maakohtu kohtunik on esitanud kaebaja esindaja suhtes advokatuurile kaebuse (määruskaebuse lisa), mis näitab kohtuniku erapoolikut suhtumist. Kuna maakohtu kohtunik oleks pidanud kaaluma enese taandamist, kuna ta ei suuda pooli neutraalselt kohelda, siis palub hageja ringkonnakohtul võtta seisukoha kohtukoosseisu seaduslikkuse küsimuses.
3. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 16. Ringkonnakohus kontrollib tulenevalt

§-st 659 ja § 651 lõikest 1 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kaebaja vaidlustab maakohtu määrust üksnes menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud (

§ 466lg 3).

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud osas maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 punktiga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 neid ei korda. 18. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo nr 3-2-1-13613, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud diskretsioonipiire, kui lähtus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel

§ 162lõikest 4.

Maakohus on arvestanud vastava otsustuse tegemisel ka kõigi asjas tähtsust omavate asjaoludega. Seejuures on maakohus õigesti viidanud, et

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (vt RKTKm nr 3-2-1-28-12, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14). 19. Asjaolu, et maakohus ei viidanud eelnevalt

§ 162

lg 4 kohaldamisele ega küsinud normi kohaldamise osas hageja arvamust, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagejal on vastuväited

§ 162lg 4 kohaldamise osas olnud võimalik esitada määruskaebuses.

Lisaks on kostja palunud 29.11.2020 vastuses hagile jätta menetluskulud poolte endi kanda tuginedes suures osas samadele kaalutlustele, millele tugines maakohus vaidlustatud lahendis. Hagejal on olnud võimalus kostja taotluse osas seisukoht võtta 08.02.2021 menetlusdokumendis. 20.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sätte kohaldamise eelduseks on erandlike asjaolude olemasolu (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 773; RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis annavad alust jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

4 2-20-16475

1. Toimiku materjalidest nähtuvalt palus hageja tsiviilasja nr 2-19-11282 kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuna kostja avaldas 28.02.2019 kell 08:40:11 AS X Interneti portaalis artikli „XXX“ juures hageja suhtes laimava sisuga kommentaari: „X.“ Maakohus rahuldas 13.05.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 200 eurot ning ringkonnakohus mõistis 08.09.2020 otsusega kahjuhüvitiselt lisaks välja viivise (tl 8 – 19). Ringkonnakohtu lahend jõustus 10.10.2020 ning 10.11.2020 esitas hageja käesolevas tsiviilasjas eraldi hagi sama kommentaari osaliseks (osas „YYY“) eemaldamiseks. Arvestades äsja lõppenud kohtuvaidlust tsiviilasjas nr 2-19-11282, peab ringkonnakohus mõistlikuks, et hageja oleks kostjale esitanud esmalt kohtuvälise nõude kommentaari osaliseks eemaldamiseks. Hageja ei saa ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult põhjendada kohtuvälise nõude mitteesitamist sellega, et nõudekirja koostamine oleks hageja jaoks olnud rahalist väljaminekut eeldav õigusteenus. Kommentaari osalise eemaldamise soovi oleks saanud kostjale kõigepealt esitada ka paarirealise e-kirjaga, ilma advokaadi poole pöördumata ja pikka nõudekirja koostamata, seda enam, et sisuline vaidlus kommentaari ebakohasuse üle oli juba peetud ja vastav kohtuotsus jõustunud. Kohtumenetlusega kaasnevad igal juhul mõlema poole jaoks oluliselt suuremad menetluskulud. Alusetud on hageja väited selle kohta, et nõudekirja koostamisest ei oleks olnud mingit kasu. Asja materjalidest nähtub, et pärast hagi kättetoimetamist täitis kostja viivitamatult hageja nõude.
2. Hageja poolt määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-142-10 ei nõustunud Riigikohus ringkonnakohtuga, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks piisab sellest, et pooltel oleks olnud võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (p 10). Viidatud tsiviilasjas leidis Riigikohus, et konkreetsel juhul ei olnud

§ 162

lg 4 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd kostja rahuldas hageja nõude pärast maakohtu otsuse tegemist ja pärast hageja apellatsioonkaebuse esitamist. Kostja vaidles menetluse kestel hageja nõudele vastu ja ei võtnud seda õigeks (p 10). Seega kaalus Riigikohus

§ 162lg 4 kohaldamist erinevatel asjaoludel käesolevast tsiviilasjast.

23. Hageja palub määruskaebuses võtta ringkonnakohtul seisukoha maakohtu kohtukoosseisu seaduslikkuse osas, kuna kohtunik on olnud erapoolik. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et hageja tugineb määruskaebuses maakohtu kohtuniku taandamise alustele.

§ 30

järgi võib kõrgema astme kohtule esitatud kaebuses taotleda lahendi tühistamist seetõttu, et kohtunik kuulus taandamisele, üksnes juhul, kui taandamisavaldus esitati õigeaegselt alama astme kohtus või kui taandamise alus tekkis või kui taandamise alusest saadi teada pärast asja lahendamist selles kohtus. Asja materjalidest nähtuvalt hageja taandamisavaldust maakohtule esitanud ei ole. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt tugineb hageja taandamise alusena asjaolule, et maakohtu kohtunik esitas hageja esindaja suhtes pärast lõpplahendi tegemist (s.o 02.02.2021) teavituse Eesti Advokatuurile advokaadi tegevuse kohta (tl 55). 24.

§ 24

lõike 1 ja § 23 punkti 7 järgi võib menetlusosaline nõuda kohtuniku taandamist, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad kohtutoimikus viited kohtuniku erapoolikusele. Ainuüksi asjaolu, et kohtunik esitab menetlusosalise lepingulise esindaja kohta advokatuurile teavituse, ei anna alust seda eeldada. Hageja ei ole ringkonnakohtu ette toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohtu kohtunik oleks käitunud menetluses kallutatult, lubamatult, ebaeetiliselt, tsiviilkohtumenetluse eesmärkidega vastuolus või muul viisil reegleid rikkudes. See, et hageja ei nõustu maakohtu seisukohtadega menetluskulude jaotuse osas, ei anna alust järeldada, et kohus oleks olnud erapoolik või kallutatud. Käesoleval juhul on maakohus diskretsiooniotsust menetluskulude jaotuse osas arusaadavalt põhjendanud ning maakohtu kaalutlused on loogilised ja jälgitavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutusega jätta menetluskulud 5 2-20-16475 poolte endi kanda. Seega ei esine asjas maakohtu kohtuniku taandamise aluseid, mis võiksid õigustada vaidlustatud määruse tühistamist. 25. Määruskaebuse lisana on hageja esitanud uue tõendi (02.02.2021 teavitus Eesti Advokatuurile advokaadi tegevuse kohta).

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

§ 238

lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna hageja põhjendab kohtuniku erapoolikust just kohtuniku poolt 02.02.2021 advokatuurile esitatud teavitusega seoses, siis võtab ringkonnakohus vastava tõendi tsiviilasja materjalide juurde. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 26.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda.

Kostja ringkonnakohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud ei ole ja ka toimiku materjalidest ei nähtu kostjal määruskaebemenetluses menetluskulude tekkimist. Seega ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) 6