) § 486 lg 1 p 1 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada.
lg 4 esimene lause sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse muutumisel hagimenetluseks menetleb kohus esitatud kompromissilepingut
4. Kuna Pärnu Maakohus andis asja Harju Maakohtule üle
lg 1 p 1 alusel ja pooled esitasid 06.09.2021 Harju Maakohtule kompromissilepingu, kinnitab maakohus kompromisslepingu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 5. Vastavalt
lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Pooled leppisid kompromissilepingus kokku kostja poolt hagejale tasutavas summas ja maksegraafikus selle tasumiseks. Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. 2 6.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. 7. Pooled esitasid kompromisslepingu maakohtule 06.09.2021, s.o pärast asja Harju Maakohtule üle andmist, kuid enne hagiavalduse menetlusse võtmist. Koos kompromissiga esitas hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 56,21 euro tagastamiseks. Hageja tasus 01.07.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 112,42 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. 8. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv on käsitletav eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivuna. Pärnu Maakohus andis asja maksekäsu menetlusest üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ja sellega menetlus maksekäsuosakonnas lõppes. Maakohtu menetluses ei ole hageja riigilõivu tasunud. Maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud ei ole muutunud hagimenetluse kuludeks (
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 9.
lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole kokku leppinud teisiti, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 10. Kohus lühendab poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes
lg 4 käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse tähtaega 3 päevani.
lg 8 kohaselt saab määruskaebust esitada maakohtu määruse peale, millega kohus keeldub asja läbivaatamise kulude tagastamisest siis, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.