Obsah (11)

§ 230§ 232§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-137332 Tsiviilasi OÜ Akt

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise 3 esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Tulenevalt

§ 367

ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

1. Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas hageja nõue on aegunud, kas kostja on rikkunud 23.02.2017 sõlmitud krediidilimiidi lepingut, kas esinevad vastutust välistavad asjaolud ning kas ja millise summa peab ta hagejale tasuma. Nõude aegumine
2. Kostja väitel on hageja nõue aegunud.
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.
4. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.
5. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 08.12.
6. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 09.12.2017 ning lõppeb kolme aasta möödumisel sissenõutavaks muutumisest ehk 09.12.
7. Seega leiab kohus, et hageja nõue ei ole aegunud. Põhinõue
8. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole kasutusele võetud krediiti täielikult tasunud, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees põhiosas 976,52 eurot.
9. Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lõike 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
10. Kui pooled on kokku leppinud, et rahasumma võlgnetakse laenuna, siis on neil õigus selle kohta vormistada leping, mida antud juhul ka tehti. Lisaks nähtub kostja krediidi kasutamise väljavõttest, millistest summadest ja mis kuupäevadel põhisumma kujunes. Kostja ei ole kasutusele võetud krediiti täielikult tasunud, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus lepingu nr XXX põhiosas summa 976,52 eurot.
11. Kostja väitis vastuses hagile, et hageja esitatud krediidikasutamise väljavõte ei pruugi olla tema kohta, kuid samas ei ole kostja ka tõendanud, et ta oleks saanud laenu mingis muus summas. Kohus leiab, et kostja vastuväited summa suurusele on paljasõnalised ja tuleb jätta tähelepanuta.
12. Kostja väitis ka, et lepingu lõpetamise teatisel puudub kuupäev ja ta ei saanud hageja poolt saadetud teatiseid kätte, kuna tal puudub kindel elukoht. Samas on hageja poolt tõendatud, et kostja andis lepingu sõlmimisel enda elukoha aadressiks xxx kuhu krediidilimiidi lepinguga seotud teated ka saadeti. Kostjaga sõlmitud krediidilimiidi lepingu üldtingimuste punkti 12.1 kohaselt oli kostja nõustunud sellega, et kõik postiga saadetud teated loetakse kättesaaduks 5 kalendripäeva pärast nende saatmist. Kohus leiab, et õigete kontaktandmete eest vastutab kostja. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et kostja ja hageja vahel on toimunud kirjavahetus. Seega on kostja kindlasti olnud teadlik enda võlgnevusest, kuid ei ole seda sellest hoolimata 4 tasunud. Kohus leiab, et viivise kogunemine ehk summa suurenemine on tingitud põhisumma tasumata jätmisest, mitte hageja pahatahtlikkusest.
13. Kohus leiab, et kostja väited laenulepingu tühisusest kuna kostja sõlmis lepingu sundolukorras ja hageja ei kontrollinud kostja tausta ning krediidivõimekust on paljasõnalised. Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest, et kostja esitas laenuandjale valeandmeid, mille esitamist kostja oma vastuses hagile ka kinnitas. Olukorras, kus kostja on laenuandjale ise esitanud teadlikult valeinfot, kannab sellest tulenevat riski tema ise.
14. Kostja leidis ka, et kui kohtu hinnangul on leping kehtiv, siis tuleks kohtul hinnata rikkumise vabandatavust. Kostja leiab, et ei saanud eeldada, et ta lepingu sõlmimisel saaks arvestada sellega, et ta tulevikus jääb töövõimetuks ja talle määratakse raske puue. Kostja palub kohtul otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et lisaks kostja poolt esitatud lepingu rikkumise vabandatavusele kostja tervisest ja puuduvast töövõimest tulenevalt on 29.03.2020 seisuga lisandunud veel teinegi vääramatu jõud – koroonaviiruse pandeemia, mis avaldab otsest kahjulikku mõju kostja vaimsele ja füüsilisele tervisele, tema töövõimele ja töökoha olemas olule, vähenenud töötasule. Kostja esitas suure hulga väidetvalt asjas olulisi tõendeid, kuid need seisnevad põhiosas kostja ja tema abikaasa terviseandmetega seonduvas. Kohtu hinnangul ei vabanda kostja ega tema pereliikmete tervislik seisund ega ka riigis väljakuulutatud eriolukord lepingu rikkumist.
15. Seega põhjendatud on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 976,52 eurot ulatuses ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 976,52 eurot. Intress
16. Kostja leiab muuhulgas, et hageja poolt küsitud intress on liiga kõrge. Samas hagist ei nähtu, et hageja üldse intressi nõuaks. Hoolimata sellest selgitab kohus, et poolte vahel sõlmitud lepingus toodud krediidikulukuse määr on mõistlik.
17. VÕS § 94 lg 1 kohaselt tuleb kohustuselt tasuda intressi, kui selles on lepinguga kokku lepitud ning intressimääraks on lepingus kokkulepitud määr.
18. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
19. jaanuariks ja
20. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
21. Käesoleval juhul on pooled lepinguga kokku leppinud raha kasutamise eest intressis määraga 45,22% aastas. Poolte vahel on sõlmitud leping 23.02.2017.a. ning Eesti Panga andmete järgi kohaldub sellele 30.11.2016 avaldatud minimaalne krediidi kulukuse määr 18,95% aastas. Seadusandja on ette näinud, et tarbimislaenude krediidikulukuse määr ei tohi ületada kolme kordselt Eesti Panga lehel avaldatud määrast. Seega oli vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal krediidi kulukuse maksimaalne määr 56,85%.
22. Kohus on seisukohal, et lepinguga kokkulepitud krediidikulukuse määr ei ületa seaduses lubatud maksimaalset määra ja seega ei ole krediidilepingus heade kommetega vastuolus intressi ja krediidikulukuse määr ja kõrge viivis kui ebamõistlikult kahjustavad lepingutingimused nagu väidab kostja. 5 Viivis
23. Hageja nõuab kostjalt põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist summas 170,79 eurot. 32.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 0,022% päevas ehk seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
3. Hageja nõuab viivise tasumist alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest ehk siis alates 09.12.2017 võttes arvesse kostja poolt osaliselt tasutud summat ning arvestades viivist kuni hagi esitamiseni. Selle perioodi eest on viivise summa 170,79 eurot. Kohtu hinnangul on selline viivise nõue igati kohane ning proportsionaalne.
4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt kokku summas 170,79 eurot.
5. Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palume arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et vastav nõue on kooskõlas asjas esitatud andmetega ning rahuldab selle taotluse. 38. Lähtuvalt eelnevast tuleb mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 976,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 170,79 eurot ning viivised alates 12.02.2020 kuni põhinõude summas 976,52 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 39.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 6 40.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja esindaja ajakuulu materjalidega tutvumisel ja vastuse koostamisel oli 5h, tunnihinnaga 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust.
2. Kostja palus kohtul jätta hageja taotlus kohtu-ja menetluskulude osas täielikult rahuldamata ning jätta kõik kulud poolte kanda, kuna kostja on esitanud kohtule dokumendid, mis tõestavad tema maksejõuetust ja rasket tervislikku seisundit. Samuti leidis kostja, et ühtlasi on hageja oma tegevusega vaidluse ja seega kohtu-ja menetluskulud põhjustanud, kuna keeldus enne kohtumenetluse algust toimunud e-kirjavahetuses kostjaga kostja poolt pakutud kompromissist tasuda võlgnevus kostja majanduslikust ja tervislikust seisundist lähtudes kostja jaoks võimetekohase igakuise maksena. Kostja väidab ka, et hageja soovib kulude hulka arvestada ka käibemaksu.
3. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (käibemaks ei lisandu) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Samuti on, arvestades kostja poolt esitatud dokumentide suurt mahtu, hageja esindaja põhjendatud ajakulu 5 tundi. Kostja maksejõuetus ning raske tervislik seisund ei ole kohtu hinnangul põhjuseks, miks peaks vähendama hageja menetluskulusid. Samuti ei saa hagejale ette heita seda, et ta kohtueelses menetluses ei nõustunud kompromissiga kostja poolt pakutud tingimustel. Käibemaks ei lisandu menetluskuludele kuna nii hageja ise kui hageja esindaja on käibemaksukohustuslased, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust.
4. Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 800 eurot (5 h x 120 + riigilõiv 200). 45.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 otsusega nr 2-19137332. 7