MS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (
MS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud I. T. ja A. T. avaldus N. T. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldajad on võlgniku pärijad. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur R. P.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärijad ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 09.09.2021 määrusega nimetas kohus N. T. pärandvara ajutiseks halduriks Robert Sprengki. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 28.09.2021. Avaldajad teatasid 30.09.2021, et nad on ajutise halduri aruandega nõus. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et N. T. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (
) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on arvelduskonto Xxxx AS-is xxxx, mille saldo on 0.00 eurot. Võlgniku omandis ei ole kinnisasju. Võlgniku suhtes ei toimu täitemenetlusi. Võlgnikul puuduvad väärtpaberikontod. Võlgniku puudub registreerimisele kuuluv vallasvara. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada piisava vara olemasolu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõuded täies ulatuses. Võlgniku endiste abikaasade omandis pole kinnisasju, mis võiksid olla ühisomandis võlgnikuga. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada nõudeõiguste olemasolu ning mitteregistreerimisele kuuluva materiaalse vara kohta, millel oleks väärtus ja millele saaks sissenõuet pöörata. Samuti puudub informatsioon sularaha osas. Võlgnikul puudub registreerimisele kuuluv vallasvara, samuti väärtpaberid ja muu vara, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Muu vara puudumist kinnitavad ka avaldajad ja pärandvara inventuur. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul seega vara väärtuses 0.00 eurot. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 8 016.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgniku pärandavara arvel ei ole 2 võimalik teadaolevaid kohustusi täies ulatuses täita. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad varasid 8 016.00 euro võrra. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud pärandvarasse kuuluvate kohustuste maht. Surma tõttu võlgnik ei tasunud kohustusi. Kuriteo tunnustega teod ei olnud tuvastatud. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (
lg 5).
lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldajad, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 4 tundi, tunnitasuga 90.00 eurot, kokku summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne 3 alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur ajutise halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest vastavalt
Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pärandvarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 264.00 eurot (lisandub käibemaks 52.80 eurot) riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.