Obsah (7)

§ 15§ 7§ 68§ 10§ 23§ 2§ 18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. august 2021, Tartu Haldusasja number 3-21-1748 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X paigutamisek

) § 23 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks. PPA hinnangul esinevad

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõtted ja

§ 15lg 2 p-des 1-3 sätestatud alused.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.

1. Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunktis peeti 29.07.2021 kell 23:45 kinni 48 tunniks dokumentideta isik, kes on tuvastatud isiku enda ütluste alusel kui Dominikaani Vabariigi kodanik X (edaspidi ka välismaalane või isik), sündinud 01.02.1990 Dominikaani Vabariigis. 1.
2. Isiku ütluste kohaselt saabus ta Eesti Vabariiki bussiga Läti Vabariigist, selleks, et minna Venemaa Föderatsiooni ja taotleda seal varjupaika. Isiku piiriületus tõkestati, sest tal puudus kehtiv reisidokument. Välismaalase sõnul on tema reisidokument varastatud ja ta esitas leedukeelsed dokumendi selle kohta, et ta on teavitanud 21.07.2021 Vilniuses Leedu Vabariigi ametivõime enda dokumentide ja telefoni vargusest. 1.
3. Ida prefektuuri piirivalvebüroo ametnik viis 30.07.2021 isikuga läbi vestluse tema Eesti Vabariigis viibimise asjaolude tuvastamiseks. Isik andis järgmised selgitused ajutise Eestis viibimise kohta. 1.3.
4. Olles 13-aastane elas ta Dominikaani Vabariigis, kui tema ema abiellus itaallasega ja isik läks koos emaga Itaaliasse. Tema emapoolne vanaema ja vennad elavad Itaalias. Viimati elas ta Itaalias ema juures, kus tekkisid perekonnas probleemid ja ta lahkus elama Hispaaniasse. Hispaanias algasid tal bürokraatlikud probleemid ja ta pidi põgenema Hispaaniast tagasi ema juurde Itaaliasse. Isiku ütluste kohaselt on ta taotlenud rahvusvahelist kaitset Saksamaal ja Islandil. Islandil rahvusvahelist kaitset taotledes paigutati ta varjupaigataotlejate keskusesse koos teiste rahvusgruppidega, mis talle ei meeldinud, ning ta lahkus Islandilt. Paludes rahvusvahe list kaitset Saksamaal paigutati ta samuti varjupaigataotlejate keskusesse koos teiste etniliste gruppidega ning talle see ei sobinud ja ta lahkus. Peale seda püüdis ta alustada uut elu Itaalias ja Hispaanias, kuid igal pool tekkisid tal bürokraatlikud probleemid ja ta otsusta Euroopast lahkuda Venemaa Föderatsiooni ning küsida seal rahvusvahelist kaitset. 1.3.
5. Välismaalane selgitas, et ta proovis minna Venemaa Föderatsiooni ka läbi Läti Vabariigi, kuid ei osanud täpsustada, millal see toimus, tema sõnade kohaselt mitu nädalat tagasi. Samuti selgitas, et viibides Läti Vabariigis ei olnud tal bussisõiduks raha ning ta asus Venemaa Föderatsiooni poole teele jalgsi mööda raudteed, kuid Läti piirivalvurid tõkestasid tema Venemaa Föderatsiooni mineku. Isiku sõnade kohaselt olid tal sellel hetkel reisidokument olemas. Peale tõkestamist otsustas välismaalane liikuda Venemaa Föderatsiooni läbi Eesti Vabariigi. Välismaalase sõnade kohaselt varastati tal telefon ja dokumendid. Selleks, et saada raha bussipileti ja uue mobiiltelefoni jaoks müüs ta maha oma musta värvi sõrmuse. 1.
6. Peale isiku kinnipidamist 30.07.2021 kell 2:11 tegi Narva piiripunkti juhtimispunkt päringu Hispaania Kuningriigi ametivõimudele välismaalase isikusamasuse tuvastamiseks. Kohtule taotluse esitamise ajani vastust päringule saabunud ei ole. Narva piiripunkti juhtimispunkt tegi 30.07.2021 kell 11.27 päringu Leedu Vabariiki, et selgitada välja, kas isik on tagaotsitav. Päringule lisati välismaalase poolt esitatud leedukeelsed dokumendid. Leedu Vabariigi ametivõimude vastusest päringule (30.07.2021 kell 15:02) selgus, et välismaalane ei ole Leedu Vabariigis tagaotsitav ning tema kohta puuduvad Leedu Vabariigi andmebaasides andmed. Leedu Vabariik tegi päringu Poola Vabariigi ametivõimudele, kuid taotluse esitamise hetkeks pole vastust saabunud. 1.
7. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid välismaa lase identiteedi, dokumentide ja Eestis viibimise seadusliku aluse kohta, on PPA-l kahtlus, et välismaalane viibib Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. 2 1.6.

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus).

§ 7

lg 2 kohaselt tehakse lahkumisettekirjutuse ga kindlaks, et välismaalane viibib Eestis ebaseaduslikult, pannakse talle kohustus Eestist lahkuda, määratakse lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse hoiatus välismaalase suhtes sunniraha rakendamise kohta lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral, tehakse hoiatus lahkumiskohustuse sundtäitmise kohta ja vajaduse korral kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. 1.7. Käesoleva hetkel ei ole piisavalt tõendatud välismaalase Eestis viibimise seaduslik alus. Vestluse käigus näitas välismaalane oma mobiiltelefonis pilti väidetavalt temale kuuluva st Hispaania elamisloa kaardist. PPA ei ole taotluse esitamise hetkeni saanud Hispaania Kuningriigist kinnitust välismaalasel Hispaania Kuningriigis elamisloa olemasolu kohta. PPA leiab, et elamisloa olemasolu väljaselgitamiseks tuleb teha korduv põhjalik päring, millele ei pruugi vastust tulla 48 tunni jooksul. Samuti tuleb kontrollida välismaalase Läti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriületuse fakti, rahvusvahelise kaitse taotlemist Saksamaal ning elamist Hispaanias ja Itaalias. Selleks tuleb samuti teha päringud nimetatud riikide ametivõimudele, millele ei pruugi 48 tunni jooksul vastust tulla.

§ 15

lg 2 p 1-3 alusel võib välismaalast kinni pidada, kui esineb välismaalase põgenemisoht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 1.8. Isiku edasine kinnipidamine on vältimatult vajalik, et välja selgitada, kas ta viibib Eesti Vabariigis seaduslikult. Lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamise l hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu.

§ 68

p 3 kohaselt esineb põgenemisoht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses. Käesoleva hetkeni ei ole PPA-le selge, kas tegemist on isikuga, kelleks välismaalane ennast nimetab. PPA-l puuduvad usaldusväärsed tõendid isiku samasuse, kodakondsuse ja Eestis viibimise seadusliku aluse olemasolu kohta. Välismaalase puuduvad kehtivad reisidokumendid ning tema Eesti Vabariigis viibimise asjaolud vajavad välja selgitamist. Isikutuvastuse menetluse käigus on vaja teha täiendavaid päringuid teistesse riikides, mille vastus võib viibida. PPA-l on alus arvata, et välismaalane ei täida talle pandud kaasaaitamiskohustust. Vestluse käigus palus ta PPA abi talle reisidokumendi vormistamiseks, et minna Venemaa Föderatsiooni rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Välismaalane selgitas, et kodumaale tagasi pöörduda ja Euroopas viibida ta ei soovi, sest on tagaotsitav Itaalia maffia poolt. Viibides erinevates Euroopa riikides on välismaa la ne elanud tänaval, ööbinud bussi- ja rongijaamades. Välismaalase sõnade kohaselt viibis ta viima ti Hispaanias aasta tagasi. 1.9.

§ 10sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole proportsionaalne.

Isik viibib Eesti Vabariigis ajutiselt kui transiitriigis, tal puudub kehtiv reisidokument, puuduvad rahalised vahendid ning elukoht. Samuti puuduvad tal Eesti Vabariigiga igasugused sidemed. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Tema kinnipidamine ja kinnipidamiskeskus esse paigutamine on vajalik tema isiku tuvastamiseks ja Eestis Vabariigis viibimise seadusliku aluse asjaolude selgitamiseks.

1. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse juurde. PPA esindaja selgitas vahepeal teistelt riikidelt päringutele saadud vastustest ilmnevaid täiendavaid asjaolusid. Isik viibis Poolas, kust ta
2. juulil 2021 välja saadeti, kuid Poola ei ole esitanud seda kinnitavaid dokumente. Poolas viib ides oli tal pass. Lisaks on selgunud, et isik viibis
3. jaanuaril 2021 Saksamaal. Hispaaniast polnud vastust päringule tulnud ka kohtuistungi ajaks. PPA esindaja rõhutas, et väljaselgitamist vajab, kas isikul võiks olla alus Eestis viibimiseks, sh kas tal võis tulenevalt Hispaania elamisloast või 3 Dominikaani Vabariigi passi omanikuna olla õigus 90-päevalisele viisvabale viibimisele Eestis. See pole aga võimalik tema Schengeni riikides viibimise täpsemat aega teadmata.
4. X selgitas kohtuistungil, et ei pea õiglaseks, kui teda peetakse kaks kuud kinni põhjusel, et tal puuduvad dokumendid. Ta ei ole rahul, et pole tagasi saanud Leedu asutustelt saadud dokumente tema dokumentide varguse kohta ning soovib minna Leetu, et oma dokumentide ga seoses selgust saada. Isik rõhutas ka, et soovib minna Venemaa Föderatsiooni eesmärgiga seal rahvusvahelist kaitset saada ning märkis, et on ise vabatahtlikult läinud piirivalveametnike juurde ja oma olukorda selgitanud ning näidanud tema telefonis olevaid fotosid dokumendist. Isik selgitas vastuseks PPA küsimusele oma varasemaid viibimisi erinevates riikides (lisaks taotluses loetletule mainis ta ka Šveitsi riigina, mille kaudu soovis jõuda Itaaliasse oma pereni). Isik ei suutnud meenutada, millal ta täpsemalt viimati Hispaanias viibis.
5. Kohus vaatas taotluse läbi
6. juulil 2021 toimunud kohtuistungil ja tegi istungil teatavaks kohtumääruse reolutsiooni, mis tõlgiti isikule suuliselt hispaania keelde. Kohus koostab käesolevalt täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg 2). KOHTU SEISUKOHT
7. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 6.

§ 23

lg 1 sätestab, et kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.

§ 23

lg 1 1 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui esinevad

§ 15lg-s 2 sätestatud alused ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.

7.

§ 2

lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt välismaala ste seaduse (VMS) § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Esitatud taotlusest ja selle lisaks olevatest dokumentidest ilmneb, et PPA kahtleb, kas isikul on seaduslik alus Eestis viibimiseks ning peab selle väljaselgitamiseks vajalikuks täiendavat teavet koguda. 8.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaa lase kinnipidamisest arvates. PPA selgituste kohaselt ei ole võimalik praegusel juhul isiku väljasaatmisettekirjutuse kohene täitmine, kuna tuleb täiendavalt välja selgitada, kas isik on üldse see, kellena ta esineb, samuti, kas tal on Eestis viibimiseks õiguslik alus. PPA on selgitanud, et erinevatest riikidest päringutele vastuste saamine võib viibida. Seda väidet kinnitab ka praeguse haldusasjas raames näide, et vastuse saamine Hispaaniast on olnud aeganõudev. 9.

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipida mine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal 4 üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 p-de 1–3 alusel, mille le PPA praegusel juhul taotluses osundab, võib isikut kinni pidada eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1); välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Haldusorganil ei ole aga keelatud tugineda mitmele alusele korraga.

1. Isikul puuduvad reisidokumendid. Ainsaks tõendiks dokumentide olemasolust on mobiiltelefonis olev foto Hispaania elamisloa kaardist (dtl 19). Nende saamisele eelneb isiku identiteedi kindlakstegemine (seni on isik tuvastatud tema enda ütluste järgi) ning pole ette teada, kui pikaks teabe kogumise ja dokumentide soetamise menetlus kujuneb. Kaebaja dokumentide väidetava varguse kohta on küll isik esitanud Leedu asutuse dokumendid (dtl 12-13), kuid nende põhjal ei saa järeldada dokumentide tegelikku saatust ega olemasolu. Poola Vabariigilt saadud teabe kohaselt oli isikul seal viibides pass (PPA selgitused kohtuistungil).
2. PPA on arvamusel, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 15

lg 2 p 2) PPA eesmärgi (tema väljasaatmine) osas, vaid on väljendanud soovi jõuda Vene Föderatsiooni ning on selleks dokumentide vormistamisel PPA abi küsinud. Isiku selgitused, et ta soovib esitada rahvusvahe lise kaitse taotluse Vene Föderatsioonis, aga ka kohtuistungil väljendatud soov liikuda Leedusse, et välja selgitada varastatud dokumentidega seonduv, kinnitavad PPA kahtlust koostöövalmid use puudumisest, et võimaldada tema tagasipöördumist. 12. PPA tugineb taotluses ka

§ 15

lg 2 p-le 1 (põgenemisoht).

§ 68

kohaselt hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaa lase põgenemise ohtu. Samas paragrahvis on loetletud eeldused, mille olemasolul saab põgenemiso htu järeldada. PPA on väljendanud kahtlust, kas isik on see, kellena esineb, ning vajaduste tema identiteet välja selgitada.

§ 68

p 3 järgi on üheks põgenemisohu järelduse eelduseks põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses.

§ 68

p 6 kohaselt võib põgenemiso htu eeldada, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul on isik selgelt väljendanud soovi siirduda Vene Föderatsiooni, aga ka Leedusse. Isiku vastuseks kohtu küsimusele antud selgitused, miks ta on rahvusvahelise kaitse saamiseks valinud just Venemaa Föderatsiooni, ei ole kohtu hinnangul kuigi veenvad. Isik selgitas oma eelistust eelkõige sellega, et varasemalt ei ole isegi selline suur riik nagu Saksamaa suutnud tema õigusi kaitsta. Isiku väide, et ta soovib kaitsta end Sitsiilia maffia eest on jäänud paljasõnaliseks. Samaaegselt on isik maininud bürokraatlikke probleeme Itaalias ja Hispaanias ning avaldab, et soovib Euroopast lahkuda. Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud. Isiku varasem käitumine (liikumine erinevates riikides, soov vältida erinevates riikides tekkinud bürokraatlikke probleeme) ning selge soov Euroopast lahkuda viitavad kogumis põgenemisohu realistlikkusele. 13. Eelnevat kokku võttes nõustub kohus PPA-ga et esinevad

§ 15lg-s 2 nimetatud alused.

5 14. Välismaalast võib

§ 15

lg-s 2 sätestatud alustel kinni pidada kui

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei oleks

§ 10

lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäolise lt tulemuslik. Isikul puudub dokument, mille hoiule andmine võiks olla kinnipidamisest leebem tõhus abinõu (

§ 10

lg 2 p 6), ning elukoht, kus elamiseks teda saaks kohustada (p 1) ja kust ta saaks käia regulaarselt end registreerimas (p 2). Samuti puudub isikul reisidokument, mida PPA saaks hoiule võtta (p 6). Isikul puuduvad seosed Eestiga, mida ta ka kohtuistungil kinnitas. Seega puuduvad asjaolud, mis aitaks vältida tema Eestist lahkumist.

1. Eelnevat arvestades on Xi kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Senise menetluse käigus ei ole ilmne nud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. PPA taotlus tuleb rahuldada.
2. Kohus selgitab, et kui praeguse taotluse lahendamise seisuga kindlaks tehtud asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt Eestis viibimise õiguslik alus vm), mis välista vad hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipida mist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 6