← Eesti

3-21-898/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-898 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 29

„Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (

). Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. 33. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (

§ 5lg 3).

34. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (

§ 5lg 1).

35. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (

§ 6lg 1).

Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0-4. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem (

§ 8lg 5).

Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4 (

§ 8lg 1).

Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (

§ 8lg 2).

  1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
  2. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (

§ 8lg 6).

Asja materjalide hulgas on 29.12.2020 dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst Niina Neglason (Eesti Töötukassa 11.06.2021 vastus kaebusele, lisa 6). Eksperthinnangus on valdkondade ja nende alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang koos põhjendusega. Kaebaja märkis piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas. Kaebaja taotluses sisalduv info oli kokkuvõtlikult järgnev: Kaebaja suudab liikuda umbes 50 meetrit rahulikus tempos. Kiiresti käimisel võtab hingeldama ja selg hakkab valutama. Pikemat vahemaad läbides hakkavad lisaks seljale valutama ka põlved ja hüppeliigesed ning lisandub hingeldamine. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada. Käsipuust kinni hoides 6

(9)suudab liikuda esimesele korrusele. Edasi vajab puhkepause, kuna hakkab hingeldama ja tunneb väsimust. Seista jaksab kaebaja umbes 2 minutit, edasi hakkavad selg ja jalad valutama. Istuda jaksab kaebaja järjest umbes 1 tunni. Toolilt tõusmine on natukene raskendatud, peab kätega toetuma, et püsti saada. Kui kaebaja on palju liikunud, valutavad hüppeliigesed mitu päeva peale seda ning kodus liikumine väga aeglane ning raskendatud. Kodus olles tunneb kaebaja väsimust ja valusid koristades. Raskemate esemete tõstmine ja liigutamine on raske. Igapäevaselt kasutab kaebaja prille või kontaktläätsi. Nägemine kaugele on halb ilma abivahendita. Silmadel on tugev miinus (-11) ja aastatega see suureneb. Võõrastega kohtumine tekitab kerget ärevust ning nendega suhtlemisel hoidub kaebaja pikemast silmsidest.
  1. Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et taotlejal on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on rasvumus ja muud liigtoitumuse vormid; tserebraalparalüüs ehk peaajuhalvatus ja muud paralüüsi- ehk halvatussündroomid; silmalihaste, binokulaarliikumise, akommodatsiooni ehk silmaseaduvuse ja refraktsiooni- ehk murdumishäired; silma ja silmamanuste muud haigusseisundid; lihasluukonna kaasasündinud väärarendid ning deformsused. Taotleja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas on hinnatud liikumise all. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmalihaste, binokulaarliikumise, akommodatsiooni ehk silmaseaduvuse ja refraktsiooni- ehk murdumishäired; silma ja silmamanuste muud haigusseisundid. Mõlema silma nägemisteravuse languse ja silmade tahtmatute liigutuste tõttu on piirangud kirjalike sõnumite vastuvõtmisel ja edastamisel. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töötingimuste osas on soovitatud istuvat tööd ja käelist tegevust. Töövõime taastamiseks ja säilitamiseks on vajalik tööalase rehabilitatsiooni raames suunata kaebaja füsioteraapia teenusele.
  2. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli
  3. Sellisel juhul hindab ekspertarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust (

§ 8lg 1).

Ekspertarst hindas töövõime osaliseks.

  1. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti. Töötukassa 29.01.2021 otsuse põhjendustes on välja toodud osa 29.12.2020 ekspertarvamuse kokkuvõttest. Töötukassa 29.01.2021 otsuses ei ole töövõime hindamise metoodikat üldse selgitatud, mistõttu pole aru saada, kuidas töövõimele antud lõplik hinnang kujunes. Samas on otsuses viidatud eksperdiarvamusele, mis kaebajale eelduslikult koos otsusega saadeti. Eksperdiarvamus sisaldab täpsemat infot kaalutluste kohta, mille põhjal kaebaja töövõime osaliseks hinnati, sealhulgas viiteid TIS-i andmetele. Töövõime hindamise korda ja kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendatud Töötukassa 29.03.2021 vaideotsuses. Seega loeb kohus kõikvõimalikud puudujäägid 29.01.2021 otsuse põhjendamisel hiljemalt vaidemenetluses kõrvaldatuks.
  2. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22). Praeguses asjas hindas ekspertarst mitmes võtmetegevuses piirangu raskusastmed väiksemaks kui kaebaja ja kaebaja on seadnud eksperdiarvamuse andja hinnangud kahtluse alla. Seega oli kahtluse kõrvaldamiseks vajalik, et teine arst kontrolliks üle kaebaja terviseandmete vastavuse dr Niina Neglasoni määratud piirangute raskusastmetele.
  3. Töötukassa on 29.03.2021 vaideotsuses märkinud, et eksperdiarvamuse koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (dr Niina Neglason) analüüsis veel kord vaide esitaja 7

(9)terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning lisaks analüüsis vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, TIS terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Niina Neglasoni koostatud eksperdiarvamust ka Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Vaideotsuses ei ole vaidemenetlusse kaasatud teise ekspertarst nime mainitud. Vastuses kaebusele on Töötukassa väitnud, et vaidemenetluses arvamuse andnud töövõime hindamise ekspertarst oli dr Siiri Oro. Samas pole kohtule esitatud ühtegi täiendavat kirjalikku tõendit, mis kinnitaks, et dr Siiri Oro vaidemenetluses oma arvamuse esitas. Seega ei ole tõendatud, et teine arst kontrollis vaidemenetluses töötamise piirangute raskusastmetele antud hinnangud üle. Kui üldjuhul oleks tegemist olukorraga, kus haldusorgan on jätnud olulised asjaolud vaidemenetluses üle kontrollimata, leiab kohus, et Töötukassa kõrvaldas selle puuduse kohtumenetluses. Töötukassa esitas 11.06.2021 vastuse lisana 10 Töötukassa ekspertarsti dr Alvi Tellmanni kirjaliku seisukoha, kes on kõiki materjale üle vaadates järeldanud, et kaebaja töövõime on osaline. Kõigi menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus tuleneb HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest. Tegemist on menetlusnõudega. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et praegusel juhul ei mõjutanud vaidemenetlusse teise arsti kaasamata jätmine asja otsustamist. Kuna kohtumenetluse käigus on teine arst kaebaja terviseandmed üle vaadanud ja leidnud, et kaebaja töövõime hindamine osaliseks oli õige, võib eeldada, et ka kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel hindaks Töötukassa kaebaja töövõime uuesti osaliseks. Kohus kontrollib järgnevalt dr Niina Neglasoni ja dr Alvi Tellmanni seisukohtade põhjendatust täpsemalt.
  1. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24). Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.
  2. Kohtule on asjakohaste epikriisidena esitatud neuroloogi Vladlen Kostyukovskyy 23.05.2019 epikriis, oftalmoloogi Tatjana Dmitrijeva 08.08.2019 epikriis, kardioloogi Verra Kaik 17.10.2019 epikriis ja ortopeedi Andriy Zubenko 23.11.2020 epikriis (Eesti Töötukassa 11.06.2021 vastus kaebusele, lisad 2-5). Kohtul puudub alus arvata, et dr Niina Neglason on oma eksperthinnangus võtmetegevuste raskusastmete määramisel TIS-i kantud andmeid valesti kasutanud. Dr Niina Neglason on viidanud asjakohastele epikriisidele ja põhjendanud võtmetegevuste raskusastmetele antud hinnanguid. Eksperthinnangus ei ole põhjendusi, mis oleks epikriisides sisalduva infoga otseses vastuolus.
  3. Dr Alvi Tellmann on kohtumenetluses esitatud kirjalikus seisukohas nõustunud 29.12.2020 eksperthinnangus võtmetegevuste raskusastmetele antud hinnangutega ja on esitanud hinnangute kohta täiendavad põhjendused. Dr Alvi Tellmann leiab, et on põhjendatud hinnata kaebajal raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kuna kaebaja kõnnib küll kergelt longates ja kohmakalt, kuid suudab kõndida ilma abivahendi ja teise inimese abita. Piirangut ei saa vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnata täielikuks, sest kaebaja ei ole terviseandmetest lähtuvalt täielikult liikumisvõimetu. Kuigi üheski TIS-s olevas dokumendis ei ole märgitud, et kaebaja vajaks või kasutaks küünarkarke, siis teatud olukordades (näiteks hüppelise tugeva turse korral) ei saa nende vajadust ka eitada, kuid see ei muuda liikumise valdkonna piirangutele antud hinnanguid, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piiranguid koos abivahendite (sh ortopeediliste jalatsite ja küünarkarkude) ning arsti poolt määratud raviga, mille hulka kuuluvad ka valuvaigistid ja rehabilitatsioon. Dr Alvi Tellmann märgib, et on põhjendatud hinnata kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, kuna koos nägemise abivahendiga esineb tal mõõdukas nägemislangus, kuid kuulmis- ja kõnehäireid ei esine. Suhtlemise valdkonnas piirangut ei tuvastatud, sest TIS-i andmetel kaebajal suurenenud ärevust ei esine. Ekspertiisitaotlusel märgitud kerge ärevus võõrastega kohtumisel ei ole töövõimet mõjutav. 8
(9)
  1. Kaebaja tõi vaidemenetluses uute väidetena välja, et ta vajab küünarkarke ja igapäevaselt abi söögitegemisel, kodu koristamisel, vannis/pesus käimisel ja poeskäigul. Töötukassa on 29.03.2021 vaideotsuses märkinud, et terviseandmed ei kinnita küünarkarkude vajadust. Väide abivajaduse kohta söögitegemisel, kodu koristamisel, pesus ja poes käimisel on vaideotsuses tähelepanuta jäänud. Samas on väitele vastanud dr Alvi Tellmann oma 10.06.2021 kirjalikus seisukohas, mistõttu loeb kohus vaideotsuse põhjendamispuuduse kõrvaldatuks. Dr Alvi Tellmann on oma 10.06.2021 kirjalikus seisukohas selgitanud, et üheski TIS-s olevas kaebaja kohta käivas dokumendis ei ole märgitud igapäevast abivajadust söögitegemisel, kodu koristamisel, vannis, pesus ja poes käimisel. Dr Alvi Tellmann on viidanud, et kaebaja märkis ka oma 24.12.2020 taotluses, et tal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piiranguid ei esine. Siiski, arvestades liikumise valdkonna piiranguid, võib kaebaja aeg-ajalt kõrvalabi vajada, kuid see ei anna veel alust puuduva töövõime tuvastamiseks, sest täielikku piirangut ei esine üheski tegevusvaldkonnas.
  2. Dr Alvi Tellmann on seoses osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumisega selgitanud, et kuigi kaebajal esinevad piirangud kahes tegevusvaldkonnas, on raske piirang ainult liikumise valdkonnas, mistõttu istuvas asendis tehtavat kerget käelist või suhtlemisega seotud tööd (mis ei nõua head nägemist), peaks kaebaja vähemalt osalise koormusega teha suutma. Kaebajale sobivate tingimustega töökohtade valik ei ole tõenäoliselt eriti lai, aga kohus nõustub Töötukassa seisukohaga, et täiesti puuduvaks ei saa kaebaja töövõimet pidada. Kaebajal on piisavalt võimalusi kasutada tegutsemisvõimet parandavaid abivahendeid ja järgida määratud ravi. Ortopeed on soovitanud kasutada tallatugesid, ortopeedilisi jalatseid, jalaortoosi, valuvaigisteid ja alandada kehakaalu. Nägemisteravust aitavad parandada prillid, mida kaebaja juba igapäevaselt kasutab. Pikalt ühes asendis istumise leevendamiseks saab aeg-ajalt mõneks ajaks püsti tõusta, mida soovitatakse teha kõigil istuva töö tegijatel.
  3. Töötukassa otsuses on selgitatud, et kui kaebaja töövõime muutub enne kordushindamise tähtaega, on kaebajal õigus esitada Töötukassale enne kordushindamise tähtaega uus taotlus töövõime hindamiseks. See tähendab, et kui kaebaja tervise osas tekivad uued asjaolud, mis toovad kaasa vajaduse töövõimet uuesti hinnata, saab kaebaja esitada Töötukassale uue töövõime hindamise taotluse.
  4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.01.2021 otsuse nr TVH/21/005916 ja Eesti Töötukassa 29.03.2021 vaideotsuse nr 1013 tühistamiseks puudub alus. Kuna Eesti Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
  6. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses enda algatusel kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.