Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-146206 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga järgmised lepingud: tarbijakrediidileping XXXXXXXXX 8.07.2016, Tarbijakrediidileping XXXXXXXXX 25.07.2016, tarbijakrediidileping XXXXXXXXX 16.11.

1. Kostja sai tarbijakrediidileping XXXXXXXXX alusel sai kostja laenu, krediidi kulukuse määr 58,39% aasta kohta. Laenuandja saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 11.12.
2. Laenulepingu nr. XXXXXXXXX alusel sai i kostja laenu, krediidi kulukuse määr 58.31% aasta kohta. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingute põhitingimustele kohustus kostja tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 24.08.2016 10.07.
3. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja saatis kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka 2 täiendava tähtaja jooksul ütles Placet Group OÜ kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 03.12.
4. Lisaks sai kostja tarbijakrediidilepingu nr. XXXXXXXXX alusel laenu, krediidi kulukuse määr 58.16% aasta kohta. Vastavalt poolte vahel sõlmitud laenulepingute põhitingimustele kohustus kostja tagastama Placet Group OÜ-le laenu vastavalt maksegraafikule. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.12.2016 - 11.12.
5. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuleping lõppes 11.12.2017, mil oli maksegraafiku viimase osamakse tasumistähtaeg. Placet Group OÜ loovutas kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Laenuleping nr. XXXXXXXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 150,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 29,73 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 120,27 eurot (150,00-29,73=120,27). Laenulepingus nr. XXXXXXXXX on pooled kokku leppinud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 46,1%. Kostjal on intressivõlgnevus alates
6. osamaksest, s.o 02.08.2017 kuni ülesütlemisele eelnenud
7. osamakseni 01.10.2017 summas 13,49 eurot (4,62+4,50+4,37). Seega on kostjal intressivõlgnevus 13,49 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 120,27 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates s.o 11.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 7.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 46,1% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.
8. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 192,76 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 192,76 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 120,27 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 120,27 eurot x 8% aastas = 9,62 eurot. Laenuleping nr. XXXXXXXXX Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 21,97 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 78,03 eurot (100,00-21,97=78,03). Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 46,05% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
9. osamaksest, s.o 18.09.2017 kuni ülesütlemisele eelnenud
10. osamakseni s.o 17.11.2017 summas 8,74 eurot (3,00+2,91+2,83=8,74). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 8,74 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 78,03 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 03.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 46,05% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.
11. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 120,10 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 120,10 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 78,03 eurot x 8% aastas = 6,24 eurot. Laenuleping nr. XXXXXXXXX alusel väljastati kostjale laenu summas 100,00 eurot (Lisa 3). Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 70,63 eurot, seega on põhiosa võlgnevus summas 29,37 eurot (100,00- 70,63=29,37). Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav põhinõue summas 227,67 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 45,95% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates lepingu muutmise kokkuleppe
12. osamaksest, s.o 12.10.2017 kuni lepingu lõppemiseni s.o 11.12.2017 summas 2,24 eurot (1,11+0,75+0,38=2,24). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal intressivõlgnevus summas 2,24 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 29,37 eurot lepingu lõppemisele järgnevast päevast alates s.o 12.12.2017 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.04.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi 3 aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 45,95% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 8.
13. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 192,46 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 192,46 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 29,37 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 08.04.2021 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 29,37 eurot x 8% aastas = 2,35 eurot. Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal lähtudes VÕS 1132 lõikes 1 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.
14. 1 meeldetuletuskirja hind on 5 eurot, kostjale on saadetud 6 tasulist meeldetuletuskirja. Seega on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 227,67 eurot, intress 24,47 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 357,88 eurot, viivised alates 8.04.2021 kuni põhinõude summas 227,67 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja menetluskulude katteks riigilõivu 125,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.06.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 125 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 125 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 4 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, kohtule on esitatud üksnes hagiavaldus ja tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks 120 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 240 eurot (125+120).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5