1-21-2792 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juuni 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2792 (20233000554) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuist

§ 16

lg 1/ tähelepanelik teel liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes ning vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist /

§ 33

lg 1/ ei tohtinud oma tegevusega ohustada jalgratturit /

§ 35

lg 1/ hoidma vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ja hoidma ohutut külgvahet /

§ 46

lg 1 ja 3/ kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ning sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama /

§ 50

lg 3 p 1/ ning hoidma möödasõidul möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet /

§ 53lg 1/.

Valeri Toiker jättis need liiklusseadusest tulenevad nõuded ettevaatamatusest täitmata. Valeri Toiker, juhtides 30.04.

1. a kella 16:05 mootorsõidukit Mercedes-Benz Е270 CDI registreerimismärgiga ХХХ, lähenes Narva - Narva-Jõesuu - Hiiemetsa maantee 7,8 kilomeetril suunaga Narva-Jõesuu linnast Narva linna poole jalgratturile V M seljatagant, pidi olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, 3 1-21-2792 jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima ohustamist ja talle kahju tekitamist. Valeri Toiker ei järginud vastavalt sõiduki kiirusele ning samuti teetingimustele (tee äär oli aukude ning kivide ja pinnase ladestustega ebaühtlane) ja ei hoidunud sellist pikivahet ning külgvahet ees liikuva transpordivahendiga (jalgrattaga), mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud jalgrattale (jalgratta ja selle võimaliku manöövri korralteeäärel konarustest möödasõit). Samuti ei juhtinud mootorsõidukit kiirusel, mis vastab tema sõidukogemusele (juhistaaž on 30.10.
2. aastast alates kahe katkestusega: 30.10.2017.aastast alates kuni 11.09.
3. aastani ja 21.06.
4. aastast alates kuni 20.09.
5. aastani), teeoludele, tee ja sõiduki seisundile, ilmastikutingimustele, liikluse tihedusele ning muudele liiklusoludele (tee on kitsas, ebaühtlase vana asfaltkattega, sõidutee ebaühtlaste servadega, jalgrattaraja või jalgrattatee puudumine, tihe liiklus), selleks, et suuta seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Valeri Toiker, olles möödasõitu tegeva sõiduki juht ignoreerides möödasõidetava sõiduki (jalgratta) suhtes ohutut piki- ja külgvahet, ei võtnud kiirust maha ega valinud vahemaad V M juhitud jalgrattani, mis liikus ees samas suunas - Narva linna suunas sõidutee paremal serval Narva - Narva- Jõesuu – Hiiemetsa teel, mis võimaldaks kokkupõrget vältida ootamatu peatumise või viimase teeäärel konarustest möödasõidul, kui olukord seda nõudis, hindas valesti tema juhitud sõiduauto trajektoori ega võtnud eelnevalt oma sõidurajal sõiduteel ette sellist asendit, mis tagaks jalgrattast möödasõidul ohutu külgdistantsi või lastes mööda võimalikud vastassuunas liikuvad liiklejad, ei sõitnud jalgrattast mööda väljasõiduga vastassuunavööndisse, mille tagajärjel sõitis ta tagant otsa jalgratturile V M , mille tagajärjel kukkus jalgrattur V M sõiduauto löögist jalgratta tagaosasse rattalt maha ja sai kohtuarstliku ekspertiisi kohaselt kombineeritud pea, keha ja jäsemete nüri trauma, millega kaasnevad ribide, selgroo murrud, verevalum ajukelme ja ajuvatsakeste all - kehavigastused, millesse ta kiirabi autos suri. Sellise käitumisega pani Valeri Toiker toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on põhjustatud inimese surm s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Kohtuistungil süüdistatav Valeri Toiker tunnistas oma süüd temale esitatud süüdistuses täielikult. Ta kahetseb väga. Ta juba kandis karistuse, kuna mõtleb kogu aeg liiklusõnnetusest, käis omal soovil psühholoogilist abi saamas. Ta ei soovi enam juhtida mootorsõidukit. Palub mitte kohaldada tema suhtes karistust, mis on seotud reaalse vangistusega. Prokurör leidis, et Valeri Toikeri süü on kohtus esitatud tõenditega tõendamist leidnud ning ta tuleb võtta vastutusele kuriteo toimepanemise eest. Isik on enda süüd kohtus tunnistanud, mida saab lugeda kergendavaks asjaoluks, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Valeri Toikeri tegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 423 lg 1 järgi. Subjektiivsest küljest leidis prokurör, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, s.o ta ei rikkunud ühtegi

sätet otsese tahtlusega, vaid rikkus neid hooletusest. Karistuse mõistmisel palus prokurör arvestada järgnevaid asjaolusid: V. Toiker põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma inimene; tal on 7 kehtivat väärteokaristust, mis kõik on ka liikluse eest; teda on seejuures karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Seega arvestades süüdistatava tausta, tema varasemaid karistusi ning tema üleüldist suhtumist liiklusesse ning liikluseeskirjadesse, siis prokuröri hinnangul mõjutab Valeri Toikerit vaid reaalne lühiajaline vangistus, kuivõrd varasemad rahatrahvid ning lühiajaline arest pole teda suunanud õiguskuulekale käitumisele. Eeltoodut arvestades, palus prokurör kohtul Valeri Toiker mõista süüdi KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ning karistada teda vangistusega 1 aasta 4 kuud, millest koheselt 4 1-21-2792 kuulub ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistus, s.o 1 aasta 2 kuud jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna tegemist on liiklusalase rikkumisega, siis palus prokurör ka KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta Valeri Toikerilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Samuti palus prokurör mõista süüdistatavalt välja menetluskulud, milleks on surnu ekspertiisiakti kulu summas 343 eurot ning liiklusekspertiisi kulu summas 475 eurot koos sundrahaga. Kriminaalasjas olevad asitõendid, mis on siis süüdistusaktis loeteletud, asitõendi numbritega 1-11, tagastada kannatanule V K . Asitõendid 12 ja 13 ning mootorsõiduk Mercedes Benz, tagastada süüdistatavale. Kannatanu V K ei soovinud tsiviilhagi esitada. Kannatanu jättis karistuse küsimuse otsustada kohtule. Kaitsja leidis, et prokuratuuri poolt V. Toikeri suhtes esitatud süüdistus on põhjendatud ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Tegu on ettevaatamatuse süüvormis kuriteokoosseisuga. V. Toiker tunnistas oma süüd täielikult ja kahetses puhtsüdamlikult tehtut, mis on vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3 karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavaid asjaolusid süüdistatava suhtes ei tuvastatud. V. Toiker ei ole kohtulikult karistatud, kuriteo pani ta toime esmakordselt. Pärast jalgratturile otsasõitmist ei lahkunud süüdistatav avariikohalt, võttis kasutusele meetmed kannatanule esmaabi osutamiseks ning teatas juhtunust Häirekeskusele. Edaspidi tegi V. Toiker uurimisega aktiivset koostööd ning andis täielikke ja tõeseid ütlusi. Süüdistatav on selle juhtumi pärast väga muretsenud ning on psühholoogilise abi saamiseks spetsialistude poole pöördunud. Kaitsja palub mitte kohaldada Valeri Toikeri suhtes reaalse vangistusega seotud karistust ning määrata temale karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, kohaldades KarS § 73, kaheaastase katseajaga. Kohtuistungil toimus süüdistatava Valeri Toikeri, kannatanu V K , tunnistajate V S , G K, M L ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga (kd 2, lk 1-11); 30.04.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kd 2, lk 12); Surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr XXX (kd 2, lk 13-34); Maanteeameti 30.04.2020 õiend (kd 2, lk 35-36); Sõiduki põhiandmed (kd 2, lk 37-38); Sõiduki registreerimistunnistuse ärakiri (kd 2, lk 39); 13.05.2020 asitõendi (liiklusvahendi) vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 2, lk 40-63); 22.06.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd 2, lk 64-78); Karistusregistri väljavõte V. M suhtes (kd 2, lk 79); 03.07.2020 ekspertiisimäärus kriminaalasjas nr 20233000554 (kd 2, lk 80-82); Liiklusekspertiisi (liiklustehnilise) ekspertiisiakt nr XXX (kd 2, lk 83-87); Väljatrükk Google Maps`ist (kd 2, lk 88-95); Karistusregistri väljavõte V. Toikeri suhtes (kd 2, lk 96-98); 11.06.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,18,002204 (kd 2, lk 99101); 16.10.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,18,005391 (kd 2, lk 102-104); 11.12.2018 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2440,18,006534 (kd 2, lk 105-107); 04.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2330,19,001881 (kd 2, lk 108-111); Viru Maakohtu 19.08.2019 otsus väärteoasjas nr 4-19-4393

§ 16

lg 1/ Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/;

§ 33

lg 1/ Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

§ 35

lg 1/ Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, 7 1-21-2792 kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes;

§ 46

lg 1/ Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile;

§ 46

lg 3 / Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet;

§ 50

lg 3 p 1/ sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;

§ 53

lg 1/ möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet. Kohtuistungil süüdistatav Valeri Toiker tunnistas oma süüd nimetatud kuriteo toimepanemises. Kohtuistungil ta andis ütlusi, et

1. aprillil
2. aastal kella 16 paiku ta sõitis välja Alliku juurest ja liikus Narva-Jõesuu poolt Narva. Ta sõitis ja nägi kahte jalgratturit, kes sõitsid täielikult paralleelselt üksteisele. Nad liikusid süüdistatava vastu paremal pool. Kannatanu jalgratturina liikus süüdistatava poolt Narva suunas. Mootorsõiduki sõidukikiirus oli kuni 60 km/h. Süüdistatav sõitis ratturist mööda ja toimus kokkupõrge kannatanuga. Kokkupõrke hetkel kannatanu oli oma joone taga. Ta helistas kiirabisse. Osutas koos sündmuskohale saabunud M L kannatanule esmaabi. Tunnistaja G K andis kohtuistungil ütlusi, et
3. aprillil 2020 oli ta teel Narva linnast NarvaJõesuusse. Ta sõitis sõbra V S rattaga. Nad olid üksteise järgi. Tunnistaja oli ees ja V taga. Liikusid Narva-Jõesuu suunas. Viibisid vasakul pool teed. Liiklus oli tol päeval tavaline, ei olnud ülekoormatud ega olnud ka autosid puudu. Ilm oli selge, päikesepaisteline. Tunnistaja nägi, et oli liiklusõnnetus auto ja jalgratturi vahel ja jalgrattur lamas maas. Tunnistaja nägi liiklusõnnetuse tulemust. Tunnistaja kuulis kokkupõrget justkui pauku. See kokkupõrge toimus täpselt nendest ees, 50-70 meetrit nende ees. Õnnetusse jäänud jalgrattur sõitis nende pool, aga nendele vastu ehk siis nendega samas sõidureas, aga tuli nendele vastu. Kui nad jõudsid sündmuskohale, siis ta nägi vedelevat jalgratast, purustatud esemeid ja lamavat meest. Nad sõitsid edasi umbes 30 meetrile ja tegid kõike, et möödasõitvad autod ei sõidaks üle nende esemete, mis olid maas ja kuni politsei tulekuni. Politsei ja kiirabi jõudsid pärast 10-15 minutit. Maas lamav mees oli teadvusetu ja lamas peaga vastu maad. Kohtul ei ole alust kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega ning kohus võtab need vastu. Tunnistaja V Š andis kohtuistungil ütlusi, et
4. aprillil
5. aastal sõitis ta oma sõbra G K jalgrattaga. Nad sõitsid Narvast Narva-Jõesuu suunas. Tee oli kuiv. Ilm oli päikseline ja soe. Liikusid üksteise järel. Tunnistaja sõitis G järgi. Liiklus oli üsna tihe. Sõidu ajal tunnistaja kuulis mingit heli. Peale seda heli nad peatusid ja nägid lamavat inimest. Ta nägi, et lamava inimese juurde tulid kaks noormeest. Nad hakkasid telefoniga rääkima, vaatasid midagi. Ta ei näinud kokkupõrget, kuna sõitis G taga, seega nähtavus oli piiratud. Kohapeal olid mingid killud, plastik, võibolla klaas. Abi jõudis kohale umbes 10 minuti pärast. Liiklusõnnetus toimus umbes keset teed Narva-Jõesuusse enne ristmikku, mis viib sõidu poole. Liiklusõnnetus toimus kui vaadata Narva-Jõesuu suunas, siis vasakul pool. Kohtul ei ole alust kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega ning kohus võtab need vastu. Tunnistaja M L andis kohtuistungil ütlusi, et
6. aprillil
7. aastal ta oli Narva-Jõesuus oma vanemate kodus, tähistas oma sünnipäeva ja pärast sõitis Narva. Tol päeval ilm oli normaalne. Sademeid polnud. Pilved olid. Liiklejaid oli mitte liiga palju, tee ei olnud ka tühi. Ta liikus Narva-Jõesuust Narva oma autoga. Tee ääres oli tunnistaja tuttava Valeri auto. Ta 8 1-21-2792 peatus, et abi osutada. Ta lähenes tuttava sõiduki juurde ja nägi, et esiklaas on katki mõlemalt poolt. Samal hetkel Valeri väljus autost. Tunnistaja küsis, mis juhtus. Valeri osutas selles suunas, kus asus kannatanu. Tunnistaja liikus kannatanu suunas, hakkas üle vaatama kannatanut. Valeri hakkas helistama Häirekeskusesse. Tunnistaja andis kannatanule esmaabi. Valeri seisis kõrval. Tunnistaja palus anda temale telefonitoru, teda ühendati arstiga. Tunnistajale räägiti telefonis mida tuleb teha ja seda ta tegigi. Kannatanu oli teadvuseta. Valeri oli šokiseisundis. Liiklusõnnetuse koha läheduses nägi tunnistaja kahte jalgratturit. Nad seisid eemal. Kohtul ei ole alust kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad omavahel ning teiste kogutud tõenditega ning kohus võtab need vastu. 21.05.2020 on koostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr XXX kohaselt V M surnukeha kohtuarstlikul välisvaatlusel ja siseuuringul sedastati pea, ringkere ja ajajäsemete vigastused. Kõik V M kohtuarstlikul lahangul sedastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi, piirdumata kontaktpinnaga eseme tugevajõulisest toimest võimalik, et löögist liikuva sõiduauto väljaulatuvate osadega vastu keha vasakpoolset tagakülgpinda, määruses märgitud ajal ja asjaoludes. V M surma põhjuseks oli pea, kehatüve ja jäsemete tömp liittrauma, millega kaasnesid roiete, lülisamba murrud, verevalumid peaaju vatsakestes ja kelmete aluselt. V. M surnukeha vere ja uriini toksikoloogiauuringul etüülalkoholi ja narkootilisi aineid ei leitud. Seega surnu kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud, et V M surma põhjuseks on mootorsõidukiga kokkupõrge, kannatanu oli kaine. Valeri Toiker väitis vastupidiselt kahele tunnistajale, kes olid jalgratturid, et need samad jalgratturid mitte ei sõitnud teineteise järel vaid kõrvuti ning et V M sõitis nendest mööda. Kokkupõrke hetkel kannatanu oli oma joone taga. Need ütlused ei ühti mitte kuidagi kriminaalmenetluses tuvastatuga ning viitab see vaid süüdistatava hädavalele, et enda süüd vähendada. Alustades kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, siis 30.04.
8. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga on tõendatud, kus toimus liiklusõnnetus, seejuures seda, et teeolud olid väga head ning samuti ilmastiku olud olid head. Lisaks sellele, tõendab viidatud tõend seda, et V M sõitis õigel pool teed ning teepeenral sõidutee äärejoonest paremal, kus rattur just sõitma peabki, sest sündmuskohal leitud mootorsõiduki laterna killud viitavad just sellele. Surnu ekspertiisiakt tõendab V M vigastusi ja surma põhjust, milleks oli just kokkupõrge mootorsõidukiga. Akt tõendab, et V M oli kaine ehk võis osaleda liikluses. 13.05.
9. a koostatud asitõendi (liiklusvahendi) vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et Valerti Toiker tabas kannatanut just parema nurgaga ehk kinnitab fakti, et rattur liikus otse ja auto sõitis talle seljatagant otsa. Sama tõendab ka 22.06.
10. a koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ehk rattal nähtavad vigastused viitavad sellele, et kokkupõrke hetkel oli ratas sirgelt, mitte nt küljega mootorsõiduki suhtes. Liiklusekspertiis nr XXX võtab kokku kõik eelnevad tõendid. Ka ekspert leidis, et jalgrattur liiklus otse, kui talle sõitis tagant otsa Valeri Toikeri poolt juhitud mootorsõiduk ning ei olnud sooritamas manöövrit vasakule ehk ei tekitanud Valeri Toikerile mittemingisugust liiklusohtu. Samuti oleks pidanud Valeri Toiker eksperdiarvamuse pinnalt olema võimeline hoidma ära otsasõitu V M . Viidatud ekspertiis on hästi põhistatud ja objektiivne. Istungil kaitsja ühtegi vastuargumenti viidatud tõendile ei esitanud ja kohus saab selle tõendi alusel teha otsuse, et Valeri Toikerist tuleneval põhjusel toimus liiklusõnnetus. 9 1-21-2792 Kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajate ( V Š ja G K ) ütlused tõendavad seda, et liiklusõnnetus toimus vahetult nende ees, seejuures on oluline see, et sündmuskohal keegi esemeid sealhulgas purunenud detaile ei liigutanud, mis omakorda kinnitab seda, et liiklusekspertiis on tõene ja õige. Kohtu hinnangul on kohtulikul uurimisel tõendatud, et Valeri Toiker rikkus talle esitatud süüdistuses märgitud liiklusnõudeid ning põhjustas sellega kannatanu surma. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (RKKK otsus nr 3-1-179-06 p 6, RKKK otsus nr 3-1-1-85-12 p 8.2). Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ei ole ka tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks eiranud liiklusnõudeid. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr XXX kohaselt oli kannatanu V M kaine. Süüdistatava V Toikeri kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli kannatanu kokkupõrke hetkel oma joone taga. Kannatanu V K ütluste kohaselt liiklusõnnetuses hukkunud V M oli tema isa, kes vaatamata sellele, et oli pensionil, tegeles spordiga, sõitis pidevalt jalgrattaga ning tema tervislik seisund oli väga hea. Ta ei teinud suitsu. Alkoholi tarvitas väga harva. Kannatanu isa kandis prille, kui ta luges, kirjutas, vaatas televiisorit, aga muidu käis ilma prillideta. Kõrvakuulmisega oli temal kõik hästi. Ta hoolitses oma tervise eest. Ta oli väga distsiplineeritud. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Valeri Toiker täitis enda tegevusega süüdistusaktis toodud ajal ja kohas KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu, kuna ta 30.04.2020 kella 16.05 paiku juhtides sõiduautot Mercedes-Benz E270 CDI, reg-märgiga XXX ja liikudes sellega Narva – Narva-Jõesuu – Hiiemetsa maantee 7,8 kilomeetril suunaga Narva-Jõesuu linnast Narva linna poole, rikkus liiklusnõudeid

§ 16

lg 1, § 33 lg 1, § 35 lg 1, § 46 lg 1 ja 3, § 50 lg 3 p 1, § 53 lg 1 (Valeri Toiker ei arvestanud jalgratturiga ning ei hoidunud sellest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi ja vara; ei olnud tähelepanelik teel liikuva jalgratturi suhtes ning ei vältinud jalgratturi ohustamist; oma tegevusega ohustas jalgratturit; ei hoidnud ohutut piki- ja külgvahet; ei arvestanud oma sõidukogemust ja liikluse tihedust), ning sõitis tagant otsa maanteel liikunud jalgratturile V M , kes otsasõidu tagajärjel saadud vigastustest suri kiirabi autos. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab koosseis ettevaatamatust (§18) nii sõiduki liiklus- või käitumisnõuete rikkumise kui ka koosseispärase teo, samuti sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või surma põhjustamise suhtes. Lõikes 1 sätestatud põhikoosseisu või lg-s 2 ettenähtud kvalifitseeritud koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega (§ 18 lg 3). KarS § 18 lg 3 alusel isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Valeri Toiker, juhtides 30.04.2020 sõidukit ning lähenes Narva – Narva-Jõesuu Hiiemetsa maantee 7,8 kilomeetril jalgratturile V M seljatagant, jättis liiklusseaduses

§ 16

lg 1, § 33 lg 1, § 35 lg 1, § 46 lg 1, § 46 lg 3, § 50 lg 3 p 1, § 53 lg 1 sätestatud nõudeid täitmata, mille tagajärjel kukkus jalgrattur V M sõiduauto löögist jalgratta tagaosasse rattalt maha ja sai kehavigastused ja suri kiirabi autos. Tuvastatud on, et süüdistataval ei olnud tahtlust rikkuda liiklusseadust teist liiklejat ohustaval või takistaval viisil, kuid Valeri Toiker ei toiminud piisavalt hoolikalt ega arvestanud liiklemisel kõiki neid asjaolusid, milleks liiklusseadus teda kohustab. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta 10 1-21-2792 pidanud seda ette nägema ning sellisel juhul oleks liiklusõnnetus ja kannatanu surm jäänud saabumata. Arvestades kriminaalasjas uuritud tõendeid leiab kohus, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud süüteo toime vähemalt hooletusest, kuivõrd mootorsõiduki juhile omistatava hoolsuskohustuse täitmisel oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema. Seega esinevad süüdistatava Valeri Toikeri käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Jättes ettevaatamatusest sõidukijuhina liiklusnõudeid täitmata, põhjustas Valeri Toiker liiklusõnnetuse toimumise, mille tõttu kannatanu V M suri. Samuti on tõendatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Karistus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. KarS § 56 lg 1 alusel karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (RKKK otsus asjas nr 3-1-1-77-11 p 11). Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, saab asuda seisukohale, et isiku süü ei ole keskmisest suurem. Valeri Toiker pani teise raskusastme kuriteo toime. V. Toiker on teo toime pannud hooletusega, ta jättis liiklusseaduses sätestatud nõudeid täitmata, mille tagajärjel kannatanu suri. V. Toiker tunnistas end kohtus kuriteo toimepanemises süüdi, mis on karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Samuti karistusregistri andmete kohaselt on väärteokorras mõistetud rahatrahvid jäänud maksmata. Seega rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Valeri Toiker ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Teda on korduvalt karistatud väärteokorras, mille eest sai karistustena rahatrahvid ja 15 päeva aresti. Ta omab 6 kehtivat väärteokaristust. 11.06.2018 teda karistati rahatrahviga selle eest, et tema olles sõitjana mootorsõidukis ei olnud nõuete kohaselt kinnitanud turvavööd sõidu ajal (

§ 239lg 1 p 2).

16.10.2018 teda karistati rahatrahviga selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit ja alustas ristmiku ületamist punase fooritule põledes (

§ 221lg 1).

11.12.2018 teda karistati trahviga 11 1-21-2792 suurimat lubatut sõidukiirust mitte vähem kui 11 km/h ületamise eest (

§ 227lg 1).

04.06.2019 teda karistati rahatrahviga sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (

§ 224lg 2).

10.10.2020 teda karistati trahviga lubatud sõidukiiruse ületamise eest (

§ 227

lg 2); 22.01.2021 teda karistati rahatrahviga lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h ületamise eest. Märkimisväärne on see, et V. Toikerit karistati kolm korda liiklusseaduse § 227 järgi ehk lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning kaks viimast sõidukiiruse ületamist pani ta toime pärast kuriteo toimepanemist: 10.10.2020 ja 22.01.2021, samuti pani ta 10.10.2020 väärteo toime samal teelõigul, kui 30.04.2020 kuriteo. Rahatrahvid on maksmata. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab, et eelmised karistused ei ole avaldanud V. Toikerile mõju ning ta jätkab liiklusnõuete rikkumist. Kohus on nõus prokuröri arvamusega, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada järgnevaid asjaolusid: V. Toiker põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai surma inimene; tal on 7 kehtivat väärteokaristust, mis kõik on ka liikluse eest; teda on seejuures karistatud nii rahatrahvide kui ka arestiga. Seega arvestades süüdistatava tausta, tema varasemaid karistusi ning tema üleüldist suhtumist liiklusesse ning liikluseeskirjadesse, siis mõjutab Valeri Toikerit vaid reaalne lühiajaline vangistus, kuivõrd varasemad rahatrahvid ning lühiajaline arest pole teda suunanud õiguskuulekale käitumisele. Arvestades toimepandud süüteo tehiolusid ning raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, asub kohus seisukohale, et Valeri Toiker väärib karistust, mis on KarS § 423 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, millest KarS § 73 lg 1,2,3 alusel kaks kuud vangistust kuulub ärakandmisele koheselt. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust, jätta täitmisele pööramata, kui Valeri Toiker ei pane kahe