Obsah (12)

§ 199§ 64§ 68§ 424§ 65§ 202§ 16§ 218§ 44§ 25§ 21§ 4231

Kriminaalasi 1-19-9745 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juunil 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-19-9745 Kohtukoosseis Kohtuni

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9; § 424 lg 2 Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Aleksandr Komarov, isikukood: 38401290241, elukoht: xxx xx, xxx, asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas, EV kodakondsus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, xxxharidusega, ei tööta, 4 kehtivat kriminaalkaristust: viimati 07.06.2017 kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 7,8,9 ja § 4231 järgi ja mõisteti talle

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti 3 päeva ja vahi all viibitud aeg alates 05.12.2016.a karistusaja hulka. 26.03.2018 Harju MK määrusega vabastati Aleksandr Komarov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.12.2019, millest esimeseks kuueks kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla Tõkend - A.Komarovi suhtes kohaldati elukohast lahkumise keeld 7.03.2019-6.03.2020, 24.09.2019 kohaldatud tõkendit Kaitsja vahistamine alates 23.09.2019, mida 21.11.2019 pikendatud kuni 23.12.2019. Indrek Västrik Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Komarov

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Aleksandr Komarov

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.06.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa – s.o 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra, ning mõista Aleksandr Komarov´ile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 21 päeva.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks 23.09.2019.a.

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: süüdistatav tekitas varalise kahju järgmistele kannatanutele järgnevalt: - J. T.le tekitati kuriteoga varaline kahju, tsiviilhagi J. T. esitada ei soovinud /kd III tl 61/; - T. L.le tekitati kuriteoga varaline kahju, tsiviilhagi T. L. esitada ei soovinud /kd III tl 62/; - S. P.le tekitati kuriteoga varaline kahju, tsiviilhagi esitatud summas 690, 47 eurot /kd I tl 168-170/; - Gle on kuriteoga tekitatud varaline ja moraalne kahju, tsiviilhagi esitamisest kannatanu loobus /kd II tl 15/; - Lle on kuriteoga tekitatud varaline ja moraalne kahju, tsiviilhagi esitamisest kannatanu loobus /kd II tl 28/; - Qle põhjustati kuriteoga varaline kahju, tsiviilhagi esitati summas 265 eurot /kd II tl 81/; - Ble tekitati kuriteoga varaline kahju, tsiviilhagi esitati summas 350 eurot /kd II tl

1. Tsiviilhagi: VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 2 - - S. P.’i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ning mõista Aleksandr Komarov´ilt välja S. P.´i kasuks 690,47 eurot, mis tasuda S. P.´i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX. Q´i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ning mõista Aleksandr Komarov’ilt ja Y´ult solidaarselt Q´i kasuks välja 265 eurot, mis tasuda Q´i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. B poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada ning mõista Aleksandr Komarov’ilt ja Y´ult solidaarselt B kasuks välja 350 eurot, mis tasuda B arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank´is. Asitõendid: Jalatsijäljed karbis ja DNA proovid (5 tk) asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde Laser, mis kuulub S. P.le, kuid mida kannatanu tagasi ei tahtnud, kuna laser on lahti võetud, asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Katkine rattalukk asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Aleksandr Komarov’ilt menetluskuluna: II astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 126 eurot ja 52 eurot, määratud kaitsjatasu kohtueelses menetluses 120 eurot ja kohtumenetluses 103.20 , s.o kokku 1277.20 eurot. Menetluskulusid kokku 1277.20 eurot on võimalik tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastavalt maksegraafikule tasudes iga kuu 106,43 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel märkida makseinfos märgitud viitenumber. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Aleksandr Komarov’ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 03.07.
2. 3 I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Komarov, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi 14.02.2019 kella 6.20 paiku grupis koos uurimise käigus tuvastamata isikuga tungis töötaja läbipääsukaardiga ukse avamise teel ettevõtte xxxx xxxx OÜ kontorisse xxx xx Tallinnas, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil xxxx xxxx OÜ-le kuuluvad kaks musta lauaarvutit Dell Latitude 5490 kogumaksumusega 1200 eurot, kaks arvutihiirt kogumaksumusega 65 eurot, akulaadija ja arvutikoti väärtusega 40 eurot, T. L. musta ranitsa väärtusega 100 eurot, milles oli arvuti kõvaketas väärtusega 100 eurot, J. T. musta jope väärtusega 600 eurot, kokku vara väärtuses 2105 eurot. Aleksandr Komarov, olles 30.10.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt

§ 424

järgi (karistus kehtiv), juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 25.02.2019 kella 19.23 ajal Harjumaal Tallinnas Tuulemaa 6 juures ning edasi Tuulemaa 1 juures mootorsõidukit VW Passat Variant registreerimismärgiga xxxxxx, olles narkojoobe seisundis (EKEI uuringuakti nr 277T kohaselt uuritaval Aleksandr Komarovil on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: amfetamiin, fluoroamfetamii (FA), fluorometamfetamii (FMA), metamfetamiin). Sellise käitumisega Aleksandr Komarov rikkus LS § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid, pannes seeläbi toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Aleksandr Komarov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti avalikult, kuid vägivalda kasutamata, 19.08.2019 kella 11:03 ajal, viibides Tallinnas xxx xx asuvas xxx xxx kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist xxx xxx AS-ile kuuluvad kaks pakki terasid Wilkinson Hydro 5 Connect maksumusega 9,99 eurot, kogumaksumusega 19,98 eurot ja ühe paki Wilkinson Hydro 5 Connect maksumusega 10,49 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 30,47 eurot ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Varguse avastanud kaupluse turvatöötaja üritas Aleksandr Komarov’i kinni pidada, kuid Aleksandr Komarov rebis end vabaks ja jooksis kauplusest välja. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, viskas Aleksandr Komarov varastatud kauba maha ja põgenes. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Kahju puudub. Aleksandr Komarov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 30.08.2019 ajavahemikul kella 16.20-17.00, viibides kaubanduskeskuse xxx Keskus parklas aadressil Tallinn, xxx xx, grupis Yga tungis parklasse pargitud sõiduautosse Fiat Dethlefs, r/nr xxxxxx, kust varastas A. K.le (Q) kuuluva mobiiltelefoni Cat S30 maksumusega 200 eurot ja magnetofoni esipaneeli maksumusega 50 eurot; sissetungimisega tekitas kahju summas 15 eurot. Vargusega on tekitatud kahju summas 265 eurot. Aleksandr Komarov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 03.09.2019, ajavahemikul kella 09.00-15.00, viibides Tallinna xxx Gümnaasiumi territooriumil aadressil Tallinn, xxx xx, grupis Yga varastas Gle (G) kuuluva jalgratta Bianchi Duel maksumusega 640 eurot ja Lle (L) kuuluva jalgratta Cube maksumusega 1100 eurot. 4 Aleksandr Komarov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 04.09.2019 ajavahemikul kella 17.00-17.15, viibides kaubanduskeskuse xxx Keskus parkla territooriumil aadressil Tallinn, xxx xx, grupis Yga varastas Ble kuuluva jalgratta Corratec X-Vert maksumusega 350 eurot. Y suhtes on 27.11.2019 kriminaalasjast materjalid eraldatud iseseisvaks menetluseks /kd II tl 163/. Aleksandr Komarov, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti 18.09.19 kella 16.00-17.55 ajal ukse avamise teel tungis xxx xx, Tallinn parklas pargitud sõidukisse Fiat Ducato xxxxxx, kust varastas S. P.´ile kuuluvad järgmised esemed: musta värvi kõlar Sony GTK-XB60 – 300.-eurot; alumiiniumkohver binokliga – 300.-eurot; Milwaukee M 18 akudrelli komplekt kohvris– 500.-eurot; vutlar koos laseriga Wickedlaser – 300.-eurot; 3 õngeritva, a´ maksumusega 75.-eurot, summas 225.-eurot; musta värvi binokli statiiv – 50.-eurot; drelliotsikute komplekt – 50.-eurot; kange ja lahja alkohol, nimelt: Natural Energy jook (5 tk – a´ 0,70 eurot, summas 3,5 eurot); Elixir 1 pdl 10 eurot; viin “Bellorusskoje Polesje” – 1 pdl 7.-eurot; Saare Gin – 2 pdl, a´ maksumusega 9.-eurot, summas 18.-eurot; jook Puls (kollane ja roosa) – 2 tk, a´ maksumusega 1,30 eurot, summas 2,60 eurot; Hoggy´s sinine 6 pudelit pakendis – 8.-eurot, 1 liitrine wisky – 30.-eurot; Coca-Cola Zero – 1,25l ; 4 pudelit, – a´ 1,50 eurot, summas 6.eurot; Maybach veinipakend (3 l) – 16.-eurot; pudel joogiveega – ilma maksumuseta; 5 viie-meetrist LED-valgustite riba, maksumusega 2.-eurot, summas 10.-eurot; kalastustarbed (landid, erinevad rullis tamiilid, nöörid, trossid, patareid – 100.-eurot; pussnuga koos nahast tupega – 100.-eurot; 2 läbipaistvat majapidamiskasti – a´ maksumusega 7.-eurot, summas 14.-eurot; käevõru-multitööriist metallist –190.-eurot; inverter 12V – 50.-eurot; 2 auto Led töötuld valget värvi karbiga, uued, a´ maksumusega 20.-eurot, summas 40.-eurot, Tekitades kannatanule kahju summas 2330,10 eurot, II MENETLUS KOHTUS 06.12.2019 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt üldmenetluses Aleksandr Komarov süüdistuses

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi ja C süüdistuses

§ 202lg 2 p 2 järgi.

16.12.2019 eelistungil andis kohus eelnimetatud süüdistatavad kohtu alla. 25.05.2020 toimunud kohtuistungil otsustati muuta menetlusliiki ning otsustati, et asja arutatakse edasi lühimenetluse korras. Süüdistatav Aleksandr Komarov tegi taotluse asja arutamiseks lühimenetluses, millega prokurör nõustus. 10.06.2020 rahuldas kohus prokuröri taotluse ja lõpetas kriminaalasjas nr 1-19-9745

§ 202lg 2 p 2 järgi Kr

MS § 203 lg 1 p 1 alusel. Prokurör avaldas 25.05.20 istungil süüdistuse sisu ja andis ülevaate tõenditest. Süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt. Aleksandr Komarov ei tunnistanud end süüdi 30.08.2019, 04.09.2019 ja 18.09.2019 episoodis. Kaitsja toetas kaitsealust ja leidis, et süüdistus eelnimetatud episoodides ei ole põhjendatud ja muus osas tunnistab Komarov ennast süüdi ja süüdistus on põhjendatud. Kaitsja küsitles süüdistatavat seoses süüdistuses esitatud 18.09.2019 varguse episoodiga ning vastavalt süüdistatav selgitas, et Fiat Ducato episoodis 18.09.2019 ei ole ta seda kuritegu toime 5 pannud. Läbiotsimise käigus kodus, autos varastatud esemeid ei leitud ning kõik varastatud esemed tagastas C. Vahetult enne vahistamist andis süüdistatav ütlusi sellepärast, et kui teda politsei kinni pidas, siis viidi ta jaoskonda ja öeldi, et sul on tingimisi peal, anna sellised ütlused ja me laseme su kohtuni välja. Kui süüdistatav hakkas ütlusi andma, siis uurija pööras tema poole C ütlused ja süüdistatav luges sealt. Süüdistatava ütluste kohaselt kui ta oli andnud need ütlused, mis olid neile vaja, tuli uurija või vanemuurija ja ütles, et prokurör ei ole nõus, ning ta tuleb ikka kinni pidada. Peale seda süüdistatav helistas uurijale ja teatas, et soovib muuta oma ütlusi, mida süüdistatav ka tegi ja neis ütlustes ta end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava sõnul ei ole teda tema teada ühelgi videosalvestusel seoses selle episoodiga. Süüdistatav selgitas prokuröri küsimustele vastates, et ta ei tea põhjust miks C oma ütlustes ütles, et sai need varastatud asjad süüdistatava käest. 30.08.2019 episoodi osas selgitas süüdistatav, et ta teab ei ole selles episoodis süüdi. Ta küll viibis sündmuskohal kuid ei käinud kannatanu auto juures, ei tunginud sinna sisse, ei pannud vargust toime koos Yga. Süüdistatava sõnul võis Y anda tema vastu käivaid ütlusi põhjusel kuna süüdistataval ja Yl oli enne seda sündmust arusaamatus süüdistatavale võla tagastamise osas. Süüdistatav selgitas, et tema juurest ega tema valdusest ei ole leitud varastatud raha. Prokurör selgitas süüdistatavale, mis on kirjas Y ütlustes, mida kinnitab ka ütluste seostamine olustikuga, asjaolu, et Y väidab, et pani varguse toime koos süüdistatavaga ning varastasite koos Yga mobiiltelefoni ja magnetofoni esipaneeli. Süüdistatav selgitas, et ta tuli enda autost, mis oli pargitud parklasse välja, läks poe juurde rääkides samal ajal oma telefoniga, seal pööras ümber, süüdistatav tuli tagasi oma auto juurde, istus autosse ja sõitis minema. 04.09.2019 episoodi osas selgitas süüdistatav, et ta ei pannud seda vargust toime ning ta ei viibinud ka sündmuskohal. Ütluste kohaselt võttis antud kuupäeval Y süüdistatava käest auto, kuna süüdistatav ise läks oma endise tüdruku juurde ja süüdistatav ei tahtnud, et tema tüdruk saaks teada teise tüdrukuga kohtumisest mistõttu süüdistatav jättis oma telefoni autosse ja andis Yle auto. Prokuröri küsimustele vastates süüdistatav selgitas, et süüdistatava suhted Yga ei olnud head kuid vaatamata sellele ning asjaolule, et Y oli süüdistatavale raha võlgu laenas ta oma autot talle. Süüdistatava sõnul ei läinud rooli Y ise vaid kaasas olnud sõber J, kelle olevat luba sõita. Süüdistatava sõnul laenas ta auto Yle ja tolle sõbrale kella 12 paiku ja tagasi sai 19 ajal, tasu ta selle eest ei saanud ja ta ei küsinud mida nad tegid või kus nad käisid autoga. Prokurör küsis ka selgitust süüdistatavalt järgneva asjaolu kohta. Nimelt videosalvestust on vaadeldud ja menetleja, kes süüdistatavat teab hästi tuvastas salvestiselt süüdistatava isiku. Süüdistatav selgitas selle kohta, et protokolli järgi tuvastati, et tema sõitis sealt ära kuid Y ütlustest nähtub, et see oli Y. Süüdistatav küsib korduvalt kus on tõde? Süüdistatav selgitab et protokolli järgi tema istus jalgrattale ja sõitis sealt ära. Seejärel süüdistatav väitis, et teda ei viibinud üldse sündmuskohal ning videosalvestise protokollis, kus fotodelt on näha kahe isiku tegevus, varguse toimepanemine ja menetleja on tuvastanud, et üks on Y ja teine on süüdistatava isik tunneb süüdistatav ära Y kuid ei tea kes on teine isik. Süüdistatav väidab, et temana ära tuntud isik fotol ei ole temaga sarnane isik tätoveeringu puudumise tõttu ning tema viibis samal ajal tüdruku juures kelle nime ta ei avalda. Muudes episoodides tunnistas süüdistatav end süüdi ning kaitsja küsimusele kas süüdistatav kahetseb vastas viimane jaatavalt. Kannatanud jäid oma esitatud hagide juurde. Peale kohtuliku uurimise lõppu algatati kohtuvaidlus ning prokurör esitas lühida analüüsi kogutud tõendite kohta episoodides, mida süüdistatav ei tunnista – 30.08.2019, 04.09.2019 ja 18.09.

1. Episoodides kus süüdistatav enda süüd ei tunnista loeti kohtuistungil avaldatuks ning nende osas ei hakanud prokurör tõendeid eraldi analüüsima. Lisaks süü omaks võtmisele on rida teisi tõendeid, mis süüdistatava süüd kinnitavad. 6 30.08.2019 episoodis on Komarov’ile esitatud süüdistus varguse toimepanemises grupis. Prokurör toob välja asjaolu, et süüdistatav kinnitab, et ta viibis sündmuskohal kuid vargust Yga toime ei pannud. Prokuröri hinnangul on tõendatud Komarov’i poolt varguse toime panemine koos Yga. See asjaolu nähtub eelkõige videosalvestusest, mille vaatlusprotokollist nähtub Komarov’i panus varguse toimepanemisel. Prokuröri hinnangul on vargus toime pandud kooskõlastatult grupis koos Yga. Y ise on seda samuti kinnitanud ja asjaolu, et Komarov kohtumenetluses ütles, et Y ja süüdistatava vahel ei olnud head suhted võla tõttu ei ole prokuröri hinnangul asjaoluks, mis tingiks selle, et Y hakkaks kuidagi alusetult Komarov’i süüdistama kuivõrd puudub loogiline seos Y ütlustega. Prokurör toob välja, et iseenesest ei saa lugeda Y suhtes jõustunud kohtuotsust sama episoodi kohta Komarov’i süüd kinnitavaks tõendiks kuid toob välja asjaolu, et teine kohtukoosseis on asunud seisukohale, et on tõendatud Y süü varguse toimepanemises grupis koos Komaroviga ja seda Y poolt vaidlustatud ei ole. Prokuröri hinnangul need asjaolud ja eelkõige videosalvestis kinnitavad siiski Komarov’i süüd selle varguse toimepanemises isikute grupis. Teise varguse 04.09.2019 episoodi kohta esitas prokurör samad tõendid, videosalvestuse vaatluse protokolli, Y ütlused ja Y ütlused on seostatud olustikuga, see on protokollitud. Prokuröri hinnangul on need tõendid piisavad, et asuda seisukohale, et Komarov on selle varguse toimepanemises süüdi viidates, et videosalvestusel on mõlema tegevus näha. Prokuröri hinnangul on tuvastatud, et Komarov oli 04.09.2019 varguse toime panemise ajal mobiilside masti alas. See, et ta ütles, et ta oli hoopis oma tüdruksõbra juures, kelle nime ta ei öelnud, ja kelle elukoht asub 2 km kaugusel sündmuskohast, ei ole mingiks nö alibiks, mis välistaks tema süüd. 18.09.2019 episoodi osas - S. P.’i vara varguse episoodis kinnitas C, et ta sai need esemed, mis kuulusid kannatanule, Komarov’i käest. See asjaolu, mis Komarov tõi kohtuistungil välja, et Cga ei ole ka just kõige paremad suhted, põhjust ta istungil öelda ei tahtnud. Prokuröri hinnangul pole C’al põhjust valetamiseks. Kui Komarov tõepoolest tahtis istungil kuidagi C ütluste tõepärasuse kahtluse alla seada, siis ta oleks pidanud ütlema, mis on see põhjus, miks C pidi tema kohta andma teadvalt valeütlusi, kuid Komarov seda ei teinud. Seega leidis prokurör, et süüdsitatava versioon halbade suhete kohta võib olla välja mõeldud. Lisaks juhib prokurör tähelepanu Komarov’i esimesel ülekuulamisel antud ütlustele, kus ta kinnitas, et ta pani selle teo toime ja pani toime üksi ja pärast viis varastatud esemed C korterisse. Istungil väljendatud põhjus, et mentlejatel oli seda vaja ning talle lubati, et ta lastakse vabaks kui ta sellised ütlused annab ei ole prokuröri hinnangul eluliselt usutavad kuna ei otsusta ei E, ega ka A. S., kas lastakse vabaks või mitte, seda otsustab eelkõige prokurör, kas ta läheb vahistamist taotlema või mitte. Antud juhul ei olnud see episood selline, kus uurija oleks pöördunud prokuröri poole sellise küsimusega, kas võib Komarov’i vabaks lasta. Sellisel juhul oleks uurija teinud seda enne ülekuulamist, sest uurija ei saa sellist lubadust anda. Prokurör isegi ei välista seda, et uurija võttis ühendust prokuröriga, kuid rõhutab, et uurija ei saanud enne ülekuulamist Komarov’ile kuidagi lubada, et teda lastakse vabaks. Arvestades C ütlusi, milles prokurör ei näe põhjust kahelda ja Komarov’i enda ütlusi, mis ta on andnud esimesel ülekuulamisel, siis jõudis prokurör järeldusele, et Komarov’i süü on piisavalt tõendatud. Samuti kogutud tõendeid selle kohta, et ta viibis sündmuskohta katva mobiilside masti all. Lisaks on andud ütlusi ka tunnistaja D, ülekuulamine toimus 30 oktoober 2019, käisid juuksurisalongis kus ta töötab, Komarov ja C ja tunnistaja pidas võimalikuks seda, et eelnimetatud isikud sinna mingeid asju jätsid. Mis puudutab süüdistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiste kohta, siis seda fakti ei eita ka Komarov, et ta juhtis mootorsõidukit olles joobe seisundis ja on tõendatud, et tegemist oli korduva tegevusega, kuna tal on kehtiv karistus samasuguse teo eest. Prokuröri hinnangul on selge, et Komarov’i tuleb karistada toime pandud tegude eest. Prokurör viitas Komarov’i karistatusele, viimati karistati teda 07.07.2017 ja talle oli mõistetud karistuseks vangistus. Ta vabastati 26.03.2018 ennetähtaegselt ja temale määrati katseaeg kuni 02.12.
2. Kriminaaltoimikust nähtub, et kuriteod 7 on toime pandud katseajal. Prokurör viitas, et Aleksandr Komarov sai viimati maksimaalse karistuse mida seadus võimaldab ja talle anti võimalus vabaneda ennetähtaegselt, vaatamata sellele, et tegemist on väga staažika kuritegeliku minevikuga isikuga. Prokuröri hinnangul on selge, et ka sel korral, reaalne karistus tuleb mõista. Prokuröri hinnangul tuleks Aleksandr Komarov süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 5,7,8,9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud ja

§ 424

lg 2 järgi karistada Aleksandr Komarov’i vangistusega 1 aasta.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Komarov’ile liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, mida vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks vangistuse 2 aastat ja 4 kuud.

§ 65

lg 2 alusel, suurendades vangistust 2 aastat ja 4 kuud eelmise Harju Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra s.o 1 aasta 7 kuud ja 21 päeva võrra ja mõista talle liitkaristuseks vangistus 3 aastat, 11 kuud ja 21 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.09.

1. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele ja nende tasumine võiks toimuda aasta jooksul. Kaitsja käsitles kohtuistungil neid episoode milles Komarov ennast süüdi ei tunnista. Nendes episoodides kus ta tunnistab ennast süüdi palub kaitsja karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna arvestada puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti juhtis kaitsja tähelepanu, et nendes episoodides kus ta tunnistab oma süüd tsiviilhagisid esitatud ei ole. Fiat Ducato episoodis 18.09.2019 leiab kaitsja, et peale nimetatud sündmust peeti Komarov kinni ja hiljem vahistati ajendatuna just sellest sündmusest. Selles asjas on tõenditeks toimiku järgi ütlused, läbiotsimise protokollid ja sideettevõtete andmed. Kaitsja hinnangul on ainsaks Komarov’i süüstavaks ütluseks C ütlused, kus viimane põhimõtteliselt kinnitab, et olid koos sündmuskohal ja Komarov varastas autost mitmesuguseid esemeid. Osa viidi C juurde, osa tunnistaja D juurde. Rohkem ütlusi, mis Komarov süüstavad ei ole. Patrullpolitseinik Indrek Inno pidas kinni peale vargust T kellelt leiti autost varastatud kõlar Sony. T kinnitas, et sai selle aadressilt xx tn xx, müüjaks 30ndates heledate juustega mee - C. Varastatud asjad leti osaliselt C juures. C nimetas, et nad viisid osad varastatud asjad tunnistaja D juurde. D kinnitab, et tema juures küll käidi, aga ei näinud asju tema juurde jäeti ja ei näinud neid asju ka pärast. Arvestades seda, et läbiotsimine viidi läbi Komarov’i juures, tema sõiduautos ja varastatud asju ei leitud, ei ole peale C ütluste midagi, mis seostaks Komarov’i vargusega. Kaitsja pöörab tähelepanu, et asjas on olemas sideettevõtjalt saadud andmed ja protokoll. 12.11.2018 lahendis 1-16-6179 küsis Riigikohus Euroopa Kohtult eelarvamust, kas selliste tõendite kasutamine on lubatav. Seda arvamust ei ole veel tulnud, on olnud kohtujuristi arvamus, kus kaitsja küsis ka selles menetluses olevalt kaitsjalt kui kaugel lahend on, ja vastus oli ei tea. Sellises situatsioonis leidis kaitsja, et sideettevõtjalt prokuröri loal andmete küsimine ja kasutamine ei ole lubatav. Jätkuvalt ei ole Komarov’i asjas muid tõendeid kui C ütlused, sest kaitsja hinnangul sideettevõtjalt saadud andmeid kasutada ei saa. Juhul isegi kui saaks ei tõendaks see, seda et ta on varguse toime pannud. Selles samas episoodis on küsitud lähedal olevast Audi keskusest videosalvestust ja toimikus oleva ettekande kohaselt kontrolliti videosalvestust, aga ei olnud võimalik isikuid tuvastada. Selle asja kohta puuduvad igasugused videosalvestused. Edasi on toimikus tõepoolest Komarov’i ütlused, kus ta tunnistas oma süüd. Ta ise selgitas seda olukorda sellega, et ta lootis nende ütluste andmisega vältida vahistamist, kas põhjendatult või mitte. Ja selgitas, miks need ütlused klapivad C ütlustega. Ta kinnitas, et tal oli võimalik C ütlusi lugeda enne enda ütluste andmist. Kokkuvõtvalt palus kaitsja Komarov selles episoodis õigeks mõista, asitõendeid, mis seostaksid Komarov’i vargusega ei ole, varastatud esemeid ei leitud, videofaile ei ole ja ainus tõend on kaassüüdistatava ütlused, Komarov ise eitab seda. Kaitsja viitas süütuse presumptsioonile, et kõrvaldamata kahtlused tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kaitsja hinnangul ei ole kahtlused, et Komarov pani kuriteo toime kõrvaldatud viidates, et usaldusväärseks saab lugeda Komarov’i ütlused, mitte C omad. 8 30.08.2019 toimunud episoodi osas on tõenditeks Komarov’i ja Y ütlused, sideettevõtte andmed ja videofail. Toimikus olevast videost nähtub, et Komarov ei käinud kannatanu auto juures. Kui soovida kasutada sideettevõtjalt saadud andmeid, eeltoodud põhjusel kaitsja arvates neid kasutada ei saa siis ainsaks tõendiks, jällegi on teise isiku ütlused, Y kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises. Y kinnitab, et Komarov pani varguse toime, miks täpselt ei tea. Komarov ise oletab, et selle taga olid isiklikud põhjused seoses laenu andmisega. Kui Komarov ise ei suuda öelda miks need ütlused täpselt anti, ei muuda see Komarov’i enda positsiooni ebausaldusväärsemaks. Kokkuvõtvalt videofailis, Komarov’i vargust toime panemist ei nähtu, Komarov käis sündmuskohal auto juures edasi tagasi. Sellest ei nähtu, et ta täitis mingit rolli või ülesannet varguse toimepanemisel. Komarov’ilt ei ole leitud, ühtegi varastaud asja, olukorras kus jällegi on ainult Y ütlused, mis süüstavad Komarov’i. Lisaks varastatud telefoniga ei ole tõendeid, et sellega oleks rääkinud Komarov, sellega rääkis Y. Jällegi lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada Komarov’i kasuks. Kahtlused ei ole kõrvaldatud ja Y ütlused saab lugeda ebausaldusväärseks ja usaldusväärseks saab lugeda Komarov’i omad ja selles episoodis õigeks mõista. 04.09.2019 toimunud episoodi -jalgratta varguse xxx Keskuse juures kohta märgib kaitsja, et süüdistuse kohaselt on üheks tõendiks, mis seostab Komarov’i sündmuskohaga videofailist nähtuvad andmed viidates toimikus olevatele fotodele nr 4, 11,
2. Kaitsja hinnangul vaatamata sellele, mis on kirjas vaatlusprotokollis, tuleb andmed võrrelda ka fotodega, mis on lisatud protokollile. Kaitsja leiab, et need fotod on nii ähmased, ühel fotol käiv mees on lühikeste varrukatega, mingit tätoveeringut käel ei paista, Komarovil on tätoveering. Ja fotodel 11 ja 12 on kaugel liikuvad isikud, ei saa tuvastada, et tegemist on Komaroviga. Jällegi Komarov süüdi ennast ei tunnista ja ainsaks tõendiks, kui jätta video kõrvale, mis kaitsja arvates ei tõenda Komarov’i kohalolekut sündmuskohal on selle hetkel kaassüüdistatava ütlused. Jällegi, lähtudes süütuse presumptsioonist tuleb kaitsja hinnangul kõrvaldamata kahtlused tõlgendada Komarov’i kasuks. Kahtlused, et Komarov on selle kuriteo toime pannud ei ole kõrvaldatud ja Y ütlused saab lugeda ebausaldusväärseks ja usaldusväärseks Komarov’i ütlused. Kui ka selles episoodis on soov kasutada sideettevõtjalt saadud andmed, siis kaitsja hinnangul seda teha ei saaks. Kaitsja seisukoha kohaselt tuleb episoodides kus Aleksandr Komarov süüd tunnistas määratud karistusele liita varasem ärakandmata karistus. Kuivõrd tõendatud episoodide arv on vähenenud, siis peaks kaitsja hinnangul mõistetud karistus olema selle võrra kergem. Kui väga tinglikult möönda, et Komarov on kõigis toime pandud tegudes süüdi, arvestades asjaolusid, kuriteo raskust on kaitsja hinnangul prokuröri poolt küsitud karistus liiga range, paludes kohtul mõista kergem karistus. Kaitsja viitab, et joobes sõitmine ja osade varguse episoodide eest ei ole ettenähtud vangistuse alammäära ja selge on see, et ära kandmata karistusega tuleb liita, korduv joobes sõitmine nõuab uue teo eest reaalse karistuse. Komarov’i palvel palub kaitsja kaaluda võimalust, kokku liitkaristusena mõista alla kahe aasta vangistuse ja kaaluda § 69 lg 1 alusel asendada ÜKTga, kui ei siis võimalikult kerge karistus mõista. Süüdistatav Aleksandr Komarov avaldas istungil kahetsust kuriteo episoodides mida on toime pannud ja leiab, et kolmes episoodis, kus ta ennast süüdi ei tunnista, tuleks ta õigeks mõista. Süüdistatav põhjendas oma seisukohta viidates sideettevõtjalt saadud mobiiltelefoni päringule ning selle protokolli valesti vormistamisele. Protokoll on vormistatud 10.09.2018, aga tema peeti kinni 23.09.2019 viidates, et menetleja on aastaga eksinud. Samuti 03.09 ja 04.09 helistas süüdistatav samal kellaajal sekundi täpsusega samasse kohta ühe ja samale numbrile pidades seda võimatuks ning leides, et protokoll on pandud kolmest protokollist kokku ning süüdistatav palub seda mitte arvestada. Süüdistatav selgitas istungil, et need episoodid mida ta ei tunnista kuna ta ei ole neid toime pannud. Läbiotsimisel kodus, garaažis, autos ei leitud midagi, kõik varastatud asjad, mis kuulsuid S. P.le tagastas C ja osa leiti C käest. Süüdistatav selgitas, et D juures käis ta juuksuris 9 juukseid lõikamas kuid ta ei ole midagi sinna viinud. 04.09.2019 episoodi kohta xxx keskuse juures on ka süüdistatav hinnangul vaidlustav olukord, uurija ütleb, et mina tegin, aga teine nn kaasosaline, et tema. Süüdistatav selgitas, et tema auto oli teise süüdistatava käes ja tema ei ole seda vargust toime pannud. xxx keskuse juures väitis süüdistatav, et jah ta oli seal parklas enne kui tuli kannatanu auto. Kohtu materjalides on näha, et ta oli enne seal ja pärast tuli kannatanu ning tema viibimine keskuse juures oli juhuslik – ta tuli autost välja ja läks poe juurde, helistades telefoniga, peale mida pööras ümber, läks autosse ja sõitis minema. Süüdistatava sõnul ei ole ta seda kuritegu toime pannud, rõhutades, et ta ei ole kannatanu auto juures isegi käinud. Ülejäänud episoodides tunnistas süüdistatav end süüdi. III Kohtu põhjendused
3. 14.02.2019 kell 6.20 toimepandud vargus (A. Komarov koos tuvastamata isikuga): Objektiivne koosseis: Kannatanu esindaja J. T.’i ütlused tõendavad toimepandud varguse asjaolusid - kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, objekte ja nende maksumust, samuti tekitatud kahju olemust ja suurust. Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et 14.02.2019 teatati talle kui xxx xxx OÜ juhatuse liikmele, et xxx xx, Tallinn asuvast kontorist on varastatud 2 Dell Latitude 5490 sülearvutit, väärtusega 600 eurot tk. Sündmuskohal avastas kannatanu, et ära on varastatud ka eelmisel õhtul kannatanu poolt toolile jäetud riided jope kirjadega “Porche” väärtusega 600 eurot. Kahtlustada kannatanu kedagi ei oska, protokolli kohaselt videovalvet siseruumides ei ole – hoonest väljas videovalve olemas. Tsiviilhagi J. T. esitada ei soovinud, seda kinnitab väljavõte e-kirjast. Tunnistaja T. L.’e ütlused - tõendavad toimepandud varguse asjaolusid - kuriteo toimepanemise aega, kohta, viisi, objekte ja nende maksumust, samuti tekitatud kahju olemust ja suurust. Kannatanu ülekuulamise protokollist nähtub, et kannatanu jättis oma asjad – sülearvuti Dell Latidude 5490 maksumusega 600 eurot, arvuti hiire väärtusega 40 eurot, musta värvi seljakoti milles olid isiklikud esemed (maapaberid, notaripaberid, kõvaketas, pangapaberid) väärtusega 200 eurot. Protokolli kohaselt videovalvet hoones sees ei ole – hoonest väljas videovalve olemas. Tsiviilhagi T. L. esitada ei soovinud, seda kinnitab väljavõte e-kirjast. Tunnistaja K. L.’i ütlustest nähtub, et tema jättis oma asjad 13.02.2019 töökohale xxx xx, Tallinn ning 14.02.2019 kontorisse minnes avastas sülearvuti, selle hiire ja laadimisjuhtmete kadumise koos sülearvuti kotiga. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kontoriruumil kust asjad varastati on elektrooniline lukustus. Seega kannatanu ja tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et 14.02.
4. a xxx xx, Tallinn asuvast kontoriruumist toime pandud varguse objektiks olid eelpool nimetatud esemed ja tegemist oli süüdistatava jaoks võõraste vallasasjadega. Ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millest nähtub, et sündmuskohal ustel ja lukkudel puudusid kahjustused. Samuti sündmuskohalt võeti bioloogilise aine proove ja jalatsijäljed, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kaardikasutuslogi väljavõte abil on tuvastatud, et Aleksandr Komarov viibis 14.02.2019 kell 6.20 sündmuskohal. Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab A. Komarov’i viibimist varguse toimepanemise ajal sündmuskohta katva tugijaama mõjualas. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt tundis ta videosalvestiselt ära Aleksandr Komarov’i, kes koos teise meesterahvaga sisenes 14.02.2019 kella 6.20 paiku xxxx xxxx OÜ kontorisse ning väljudes olid neil käes sülearvuti kotid. Ta palus A. Komarovil, kes oli tol ajal ettevõtte tehases tööl arvutid 10 tagastada, Komarov tegi seda 15.02.2019, tagastamata jäid jope ja seljakott. Tunnistaja ütlusi kinnitab cd-plaadile talletatud videosalvestis koos koostatud õiendi ja fototabeliga. Kohus on salvestisega tutvunud ning sellelt nähtub kahe meesterahva sisenemine 6:19:49 ajal xxxx xxxx OÜ kontorisse ja sealt väljumine koos sülearvuti kottidega. Aleksandr Komarov on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi, milles tunnistab sülearvutite vargust koos vähetuttava Toliku-nimelise isikuga, kuid eitab seljakoti ja jope vargust. Arvestades asjaolu, et süüdistatav võttis kontoriruumist tema jaoks võõraid vallaasaju, on kohus veendunud, et süüdistatav pidi seda tegema ebaseadusliku omastamise eesmärgiga. Eelpool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis: Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov pani 14.02.
5. a kella 016:20 paiku toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Aleksandr Komarov, nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, mida ta soovib toime panna. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta siseneb temale usaldatud kiipkaardiga oma tööandja kontoriruumidesse, võtab sealt võõrad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Aleksandr Komarov pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 2. 19.08.2019 kella 11:03 ajal toimepandud avaliku varguse katse: Subjektiivne koosseis: Aleksandr Komarov andis 05.11.2019 kahtlustatavana ütlusi, et läks koos oma sõbrannaga xxx tn asuva xxx poodi alkoholi ostma ning lisaks alkoholile võttis ta müügisaalist žileti terad ja žileti Wilkinson, mille oma kaasas olnud õlakotti pani. Kassas maksis süüdistatav oma sõnade kohaselt alkoholi eest kuid terade eest unustas maksta ning kuna turvaväravad hakkasid tööle tuli turvamees ja üritas teda kinni pidada. Ütluste kohaselt üritas Aleksandr Komarov põgeneda kuna ta kandis tingimisi karistust. Kinnipidamise käigus kukkusid Aleksandr Komarov’i taksust välja telefonid, üks enda teine kaasas olnud naisterahva oma. Ütlustest nähtub, et kui turvamees süüdistatava lahti lasi viskas viimane oma kotist välja tasumata jäänud žiletid ja terad ning lahkus. Kohtu hinnangul pidi süüdistatav aru saama, et kui ta jätab kauba eest tasumata on tegemist õigusvastase teoga. Seda kinnitab süüdistatava väide, et proovis põgeneda kuna ta kandis tingimisi karistust ning turvamees nägi tema tegevust seega sai süüdistatav aru, et tema teo õigusvastatust on märganud ka turvamees mistõttu ta püüdis põgeneda. Nii nagu ka süüdistatav kinnitas oma kohtueelses menetluses antud ütlustes on tuvastatud, et Aleksandr Komarov kartis tingimisi karistuse täitmisele pööramist kuivõrd oli olukord kus ta teadlikult pani varguse toime, millega rikkus katseaja tingimusi. Seega seisnes Aleksandr Komarov’i teoplaan selles, et ta tahtis 19.08.2019 kella 11:03 ajal xxx tn xxxst varastada žileti ja selle terad, pannes need oma kaasas olnud õlakotti eesmärgiga nende eest mitte tasuda. Sellise teguviisi eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine omastamise eesmärgil. Järelikult pani Aleksandr Komarov varguse katse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Objektiivne koosseis 11 Tunnistaja V. T. ütlustest nähtub, et 19.08.2019 kella 11:03 ajal Tallinnas xxx xx asuvas xxx xxx kaupluses püüdis tunnistaja (turvamees) vargust toimepanevat meest kinni pidada, kuid mees põgenes. Kaup, mida isik püüdis varastada, saadi kätte ja tagastati kauplusele rikkumata kujul. Tunnistaja näol on kohtu hinnangul tegemist kõrvalise isikuga, kelle näed vargus toime pandi. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga on vaadeldud mobiiltelefoni, mis varguse katse toimepannud isikul põgenemise käigus maha kukkus. Videosalvestise vaatluse protokoll koos fototabeliga kinnitab tunnistaja V. T. ütlusi. Salvestiselt nähtub Aleksandr Komarov’i tegevus avaliku varguse katse toimepanemisel. Tunnistajana on üle kuulatud Aleksandr Komaroviga kaasas olnud naine A. P., kelle ütluste kohaselt viibis ta augustis 2019 oma tuttava Aleksandriga kaupluses xxx. Ütluste kohaselt Aleksandri kassadest möödudes andsid väravad signaali ja turvamees püüdis Aleksandrit kinni pidada, kuid Aleksandr rabeles ja pääses põgenema. Aleksandr Komarov’i kahtlustatavana antud ütlustes võtab ta täielikult süü omaks avaliku varguse katse toimepanemises. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega tõendamist leidnud, et 19.08.2019 Tallinnas xxx xx asuvas xxx xxx kaupluses kella 11:03 ajal toime pandud varguskatse objektiks oli kaks pakki terasid Wilkinson Hydro 5 Connect kogumaksumusega 19.98 eurot, üks pakk Wilkinson Hydro 5 Connect maksumusega 10.49, seega kaupa kokku kogumaksumusega 30.47 eurot, mis ei ületanud

§ 218

lg 4 ja

§ 44lg 2 sätestatud 200 eurot, olles seega väheväärtuslik.

Kuna vallasasi asus xxx kaupluses, oli tegemist süüdistatava jaoks võõra vallasasjaga. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Aleksandr Komarov üritas kauplusest lahkuda kauba eest tasumata ehk asus vahetult süütegu toime panema. Kauba oma kotti panemisega ja plaaniga kauplusest maksmata lahkuda oli Aleksandr Komarov teinud kõik endast oleneva, et saabuks koosseisupärane tagajärg ning kõrvaliste asjaolude mitteilmnemisel, milleks käeoleval juhul oli turvatöötaja sekkumine, oleks süüdistatav varguse ka lõpule viinud. Kuivõrd Aleksandr Komarov peeti varguse toimepanemiselt kinni, jäi tegu tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata süüteokatsena

§ 25lg 2 järgi.

Kuivõrd varguse katse pandi toime turvamehe nähes ning subjektiivsetest asjaoludest tulenevalt sai Aleksandr Komarov aru, et paneb toime õigusvastase teo ning vaatamata turvamehe poolsele sekkumisele püüdis Aleksandr Komarov asja hõivamist jätkata mistõttu on tegemist avaliku varguse katsega. Eelpool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud.

1. 30.08.2019 ajavahemikul kella 16.20-17.00 toimepandud vargus: Objektiivne koosseis: Kannatanu Q’i ütluste kohaselt parkis ta 30.08.2019 kell 16:20 oma sõiduki Fiat Dethleffs reg nr xxxxxx lukustatult aadressile xxx xx, Tallinn. Kella 17:00 ajal kui kannatanu kaupkusest tuli oli sõiduki kõrvalistuja klaas katki löödud, päikesesirmid alla lastud ning varastatud paneeli pealt telefon CAT S30, automaki esipaneel Pioneer. Ütluste kohaselt tekitati vargusega kannatanule varalist kahju 250 eurot, klaasi lõhkumisega 75 eurot. Menetluses on tuvastatud, et kannatanule 12 tekitati mobiiltelefoni Cat S30 vargusega varalist kahju 200 eurot ja magnetofoni esipaneeli vargusega 50 eurot. Sissetungimisega tekiti varaline kahju summas 15 eurot. Seega tekitati vargusega kokku varalist kahju summas 265 eurot, millises osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Sündmuskoha vaatlusprotokollis koos fototabeliga on vaadeldud sõidukit Fiat Dethleffs, r/nr xxxxxx ning vaatlusprotokoll kinnitab kannatanu ütlusi sõiduki kahjustuste osas kõrvalistujapoolse ukse kolmnurkaken oli purunenud, samuti on fikseeritud asjaolu, et autoraadiol puudus esipaneel. Videosalvestise vaatluse protokollis koos fototabeliga on vaadeldud kuut videolõiku ning neist nähtub kahe isiku tegevus sündmuskohal Tallinnas asuva xxx Keskuse parklas ning sõiduki Fiat Dethlefs r/nr xxxxxx varguse toimepanemise asjaolud. Videosalvestiselt on näha jalgrattur, musta värvi seljakoti ja T-särgiga, halli värvi dressipükste ja musta värvi spordijalatsitega, kes on eeluurimise käigus tuvastatud kui Y. Kuigi videosalvestis näitab isikut selja tagant selgemalt on mitmetel lõikudel näha isikut ja eest poolt, videopilt on selge ja lähedal, mistõttu ei teki kohtul kahtlust, et eeluurimisel tuvastatud isikuks on olnud Y. Videosalvestiselt nähtub, et tuvastatud isik Y läheb sündmuskoha vahetus läheduses vestlema sõiduki Volvo r/n xxxxxx juhiga, kelleks on kollast värvi t-särgiga meesterahvas. Videosalvestise jätkudes on näha kuidas parkla tagaosast liigub meesterahvas, kellel on seljas kollast värvi t-särk ja musta värvi dressipüksid, on näha, et isik liigub edasi-tagasi. Vaatlusprotokolli kohaselt on kollase särgiga isiku näol tegemist Aleksandr Komarov’iga. Vaatlusprotokollis on fikseeritud asjaolu, et teo toimepannud isikuteks on eeluurimisel tuvastatud kui Y ja Aleksandr Komarov. Tuvastamaks kahtlustatavate isikute identiteeti on menetleja küsinud luba küsida elektroonilise side ettevõtjalt Aleksandr Komarov’i nr-i kõneeristust perioodil 29.08.2019-02.09.
2. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt viibis Aleksandr Komarov 30.08.2019 varguse toimepanemise ajal sündmuskohta katva mobiilside masti alas vähemalt ajavahemikul 16:16-16:
3. Mastide nimetus vaheldub mis tähendab, et isik liikus kuriteopaiga vahetus läheduses ringi. Seega on tuvastatud, et Aleksandr Komarov viibis sündmuskoha vahetus läheduses. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt on tuvastatud, et 30.08.2019 on kannatanu sõidukist varastatud telefoni ajavahemikus 31.08.2019-04.09.2019 kasutatud kolmsada kaheksakümmend üheksa korda. Videosalvestise vaatluse protokollist koos fototabeliga nähtub Y liikumist sündmuskoha vahetus läheduses kuriteo toimepanemise ajavahemikul. Y on 03.10.2019 koostanud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mille kohaselt ta küll kuupäevi ei mäleta kuid selgitada detailselt mida ta toime koos Aleksandr Komaroviga pannud on. Ülestunnistuse kohaselt pani ta Aleksandr Komaroviga toime 3 vargust. Nõmme-Hiiu rajoonist varastasid nad 2 jalgratast, mille marki ta ei mäleta kuid kohalikud elanikud leidsid need üles seal kuhu nad metsas need rattad jätsid. Ülestunnistuse kohaselt varastasid nad lisaks veel ühe jalgratta Aleksandr Komarov’iga xxx keskuse juurest, lõikasid keti läbi ja viisid minema. Ning xxx keskuse parklast varastasid nad autost telefoni CAT C30 ja paneeli PIONER. Seega Y kinnitab varguse toimepanemist grupis koos Aleksandr Komaroviga. Kahtlustatavana antud ütluses Y selgitas detailsemalt missugune oli tema roll varguse toimepanemisel ja missugune roll oli Aleksandr Komarovil. Ütluste kohaselt tungis Y ise autosse, varastades sealt telefoni ja magnetofoni paneeli. Aleksandr Komarov oli sel hetkel valves ja Komarov’i ülesandeks oli jälgida inimesi eesmärgiga kui keegi läheneb autole kust Y varastab siis Komarov annab talle sellest märku. Varguse toimepanemise hetkel ütluste kohaselt kõrvalisi isikuid ei tulnud. Varastatud esemetega sõitis Y jalgrattal ära, asjas olid seljakotis. Y ütluste kohaselt pani ta hiljem selle seljakoti autosse millega Komarov alati varguste toimepanemisel sõidab – halli värvi Fordi. Ütluste kohaselt läks telefon katki mistõttu viskasid nad selle minema. Paneeli mille nad varastasid margiks oli Pioneer. Lisaks 13 selgitab Y oma ütlustes detaile ka teiste episoodide kohta. Nimelt annab detailseid ütlusi ka jalgrataste varguse kohta Nõmmel. Ütluste kohaselt sõitsid nad Komarov’i Fordiga mille parkisid koolist eemale põiktänavale. Sisenedes kooli territooriumile Raudtee tn poolt kus asus jalgratta parkla. Y ütluste kohaselt oli üks ratas lukustatud, tema lõikas lõiketangidega luku katki kuid tema mäletamist mööda ei olnud Komarov’i poolt võetav ratas lukustatud. Nad istusid ratastele ja sõitsid parklast lähedal asuvasse metsatukka, jätsid rattad sinna, et minna auto järele. Teel olles ütles Y Komarov’ile, et ta ei lähe tagasi ratta järele, et las Komarov võtab ise need rattad sealt ära. Mõne aja pärast olla Komarov helistanud, et viimane nägi kuidas mingid mehed võtsid jalgrattad ära ja nii jäid varastatud jalgrattast ilma. Samuti andis Y ütlusi xxx keskuse parklast toimepandud varguse kohta, kus nad olid taas olnud Komarov’i ja tema halli Fordiga. Komarov parkis sõiduki veidi eemale jalgrataste parklast, ratas olnud lukuga kinni. Y ütluste kohaselt lõikas Komarov luku pooleks kuid tema sõitis sellega sündmuskohalt minema. Komarov sõitis ära oma autoga. Ratta müüsid nad koos maha. Kohtu hinnangul on Y ütlused loogilised, detailsed ja vastuoludeta seega ei ole põhjust Y ülestunnistuses ja ütlustes kahelda mistõttu kohus loeb selle usaldusväärseks tõendiks. Videosalvestisel olev isiku kehaehituse ning välise kirjelduse pinnalt ning teiste menetluses kogutud tõendite (Aleksandr Komarov’i nr-i kõneeristuse perioodil 29.08.2019-02.09.2019 ja Y ütluste) kohaselt ei teki kohtul kahtlust, et eeluurimisel tuvastatud isikuks on olnud Aleksandr Komarov. Aleksandr Komarov’i tegu seisnes sündmuskohal selles, et ta oli “valves” ja jälgis inimesi samal ajal kui Y sõidukisse sisse tungides asjad võttis, seega oli Komarov’i eesmärk aidata kaasa varguse toimepanemisele. Y ütlustest nähtub, et varastatud esemed pani ta koos kotiga hiljem Komarov’i autosse halli värvi Fordi ning kuna varastatud telefon läks katki viskasid nad selle minema. Y ütluste olustikuga seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et Y näitas politseiametnikule ette koha, kus ta A. Komaroviga koos varguse toime pani. Arvestades kohtu poolt läbi analüüsitud tõendeid peab kohus tuvastatuks, et Aleksandr Komarov’i tegevus pidi olema kooskõlastatud koos Yga. Teoplaanina saab käsitleda võõraste vallasasjade telefoni Cat S30 ja magnetofoni esipaneeli äravõtmist eesmärgiga need esemed maha müüa või oma omandisse saada ja selle eest tulu saada. Kuivõrd võõrad vallasasjad võeti ära sõiduki klaasi purustamise teel on tegemist võõrasse sõidukisse sissetungimisega. Kohus peab tuvastatuks, et kuivõrd Komarov oli koos Yga ja nende tegevus oli kooskõlastatud – Y ütlustest koorub välja selge ülesannete jaotus, mida keegi teeb - seega on tegemist grupiga ning Aleksandr Komarov on selles episoodis kaastäideviija

§ 21lg 2.

Asjaolu, millele kaitsja viitab, et Aleksandr Komarov ei käinud auto juures ei oma kohtu hinnangul siinkohal tähtsust kuivõrd grupile on iseloomulik ülesannete jaotus kuriteos toimepanemisel ning Aleksandr Komarov’i teokirjeldus on eelpool lahti kirjutatud mida kohus siinkohal ei korda. Seega vaatamata asjaolule, et vaadeldud videofailis ei ole näha Aleksandr Komarov’i konkreetselt kannatanu sõidukist asju võtmas on näha Komarov’i tegevus ja käitumine sündmuskohal ja selle vahetus läheduses mida kinnitavad Y ütlused ja ülestunnistus, mille kohus on lugenud usaldusväärseks. Süüdistatava ebamäärased selgitused, miks Y taolisi ütlusi andis tuleb kohtu hinnangul lugeda ebausutavaks ja ennast õigustavaks. Eelpool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis: Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov pani 30.08.2019. a kella 16:20-17:00 paiku toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Aleksandr Komarov, nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, mida ta soovib toime panna. Süüdistatav pidi teadma, et kui ta osutab kaasabi teisele isiku varguse toimepanemisel eesmärgiga omandada temale mittekuuluvad esemed ja lahkub sündmuskohalt on tegemist varguse 14 koosseisulise teoga. Seega leiab kohus, et Aleksandr Komarov pani talle etteheidetava teo toime kavatsetult. 4. 03.09.2019, ajavahemikul kella 09.00-15.00 toimepandud vargus: Objektiivne koosseis: Kannatanu L’i ütlustest nähtub, et 03.09.2019 ajavahemikul 09:00-15:00 varastati xxx kooli rattaparklast tema lapsele kuuluv jalgratas. 09.09.2019 helistati kannatanule koolist ja teatati, et ratas leiti Nõmme-Kase tänavalt metsatukast. Leidja selgitas, et nägi kaht isikut ratastega sõitmas metsatukka ja tagasi tulid nad ilma ratasteta. Kannatanu sai ratta tagasi kuid ratta küljest oli puudu spidomeeter väärtusega 50 eurot, mille osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Kannatanu G’e ütlustest nähtub, et 03.09.2019 ajavahemikul 12:00-16:00 varastati xxx kooli rattaparklast tema lapsele kuuluv jalgratas koos rattalukuga. 04.09.2019 võeti kannatanuga ühendust läbi sotsiaalmeedia ja teatati, et ratas leiti Nõmme-Kase tänavalt metsatukast. Leidja selgitas, et nägi kaht isikut ratastega sõitmas metsatukka ja tagasi tulid nad ilma ratasteta. Kannatanu sai ratta tagasi kuid ratta küljest oli puudu rattalukk väärtusega 30 eurot, mille osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Tunnistajana on üle kuulatud A. T. ütlused, kelle ütlused tõendavad, et 03.09.2019, töötades Nõmme-Kase tn xx Tallinnas, nägi ta, kuidas kaks meest sõitsid ratastega Hiiu parki. Ca 5 minuti pärast väljusid mehed pargist ratasteta. Tunnistaja teatas juhtunust politseisse ja tõi rattad pargist ära. Videosalvestise vaatluse protokollist koos fototabeliga nähtub isikute tegevus jalgrataste varguse toimepanemisel. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist koos mastide kaartidega nähtub, et A. Komarov viibis 03.09.2019 varguse toimepanemise ajal sündmuskohta katva mobiilside masti alas, samuti on tuvastatud. Et A. Komarov suhtles Yga. Materjalide hulgas on ka politseiametniku ettekanne koos A. Komarov’i töögraafiku koopiaga, millest nähtub, et 03.09.2019 oli A. Komarov tööl 6 tundi, kella 7st kuni kella 13ni. Teo toimepanemist tunnistanud kahtlustatav Y kinnitab oma ütlustes varguse toimepanemist koos Aleksandr Komaroviga. Y ütluste olustikuga seostamise protokollist koos fototabeliga nähtub, et Y näitas politseiametnikule ette koha, kus ta A. Komaroviga koos pani toime varguse. Eelnimetatut kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll kooli parkla videosalvestisest. Asitõendi - katkise rattaluku vaatluse protokoll koos fototabeliga tõendab, et vaadeldud on Y ütluste olustikuga seostamise käigus leitud rattalukku. Aleksandr Komarov’i on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi, milles ta kinnitab varguse toimepanemist grupis Yga. Eelpool toodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis: Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov pani 03.09.2019 ajavahemikul kell 09:00-15:00 aset leidnud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et 15 see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et Aleksandr Komarov koos teise isikuga, kes on tuvastatud kui Y võtsid Tallinna xxx Gümnaasiumi territooriumilt kaks neile mittekuuluvat jalgratast, mis olid luksustatud ning sõitis sellega ära. Seega pidi süüdistataval olema kavatsus talle mittekuuluvat jalgratast omandada olenemata asjaolust, et varastatud jalgrattad jäeti samal päeval maha Nõmmel asuvasse pargi metsatukka. 5. 04.09.2019 ajavahemikul kella 17.00-17.15 toimepandud vargus (A.Komarov ja Y): Objektiivne koosseis: Kannatanu B ütluste kohaselt sõitis ta jalgrattaga Tallinnas asuva xxx keskuse ette ja jättis ratta lukustatuna sinna, et trenni minna. Kella 17:00 ajal oli ratas veel alles kuna kannatanu nägi seda. Kella 17:15 ajal ratast enam ei olnud. Kannatanu pöördus ostukeskuse turvatöötaja poole, selgus, et ratta vargus on videosalvestuselt näha. Kannatanu nägi videosalvestist, millelt tuvastas, et kaks meest, üks oranži jakiga olid seljaga kaamera poole ning sõitsid minema sõidukiga Ford Focus Turnier reg nr xxxxxx. Kannatanult varastati musta värvi jalgratas Corratec x-vert 0.4, ratta raami nr xxxxxxx väärtusega 350 eurot koos lukuga, mille osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud videosalvestist, mis sisaldab kahe videolõigu vaatlust. Videosalvestiselt on näha kuidas parklas sõidavad autod, kaubakeskusesse sisenevad ja väljuvad inimesed. Kella 17:13 ajal sõidab parklasse sõiduauto Ford Focus Turnier reg nr xxxxxx mis sõidab parkla tagumisse ossa ja pargib. Kell 17:16 väljub autost meesterahvas oranži värvi pluusiga suundudes üle parkla ning väljudes kaamera vaateväljast. On näha, et meesterahval on jalas lühikesed püksid ja plätud, seljas must seljakott, peas nokamüts. Vaatlusprotokollis on märge, et isik on eeluurimise ajal tuvastatud kui Aleksandr Komarov. Videosalvestiselt on näha, et samast autost väljub ka teine isik, kell 17:16 kellel seljas musta värvi dressipluss, mustad dressipüksid ja jalas mustad spordijalatsid. Isik kannab peas kapuutsi ja kõndimise ajal läbi autoparkla suitsetab ning väljub kaamera vaateväljast. Vaatlusprotokollis on märge, et isik on eeluurimise ajal tuvastatud kui Y. Videosalvestiselt on näha kuidas kell 17:17 sõidab Aleksandr Komarovina tuvastatud isik jalgrattaga piki keskuse külgmist sõiduteed suunaga Mustamäe teele väljudes kaamera vaateväljast. Yna tuvastatud isik suundub sõiduautosse, kella 17:18 ajal lahkub sõiduauto parklast. Teises videofailis on näha kaubanduskeskuse xxx keskus peasissepääs, mille ees rattaparkla, kus seisab kolm ratast. Kella 17:13 ajal tuleb oranžis dressiplussis meesterahvas, jalas lühikesed püksid ja plätud, seljas must seljakott ja peas nokamüts ja hakkab ratta juures toimetama. Kell 17:16 tuleb ratta juurde veel musta värvi dressipluusi ja pükstega meesterahvas jalas musta värvi spordijalatsid ning on näha kuidas nad koos teevad midagi ratta juures. Kella 17:17 ajal lahkub üleni mustas olnud isik sõiduki juurde ja teine oranži särgiga isik istub rattale ja sõidab ära. Kohtu hinnangul on videosalvestis usaldusväärseks tõendiks, vaatlusprotokoll vastab videofailis kirjeldatule ning kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et videofailis tuvastatud isikute näol on tegemist eeluurimisel tuvastatud isikute Y ja Aleksandr Komaroviga. Vaatlusprotokollis nähtut kinnitab Y oma kahtlustatavana antu ütlustes ja puhtsüdamlikus ülestunnistuses mille sisu on kohus käesolevas otsuse punktis 3 analüüsinud ning kohus ei pea vajalikus neid uuesti korrata. Y ütlusi kinnitab ütluste olustikuga seostamise protokoll koos fototabeliga, millest nähtuvalt näitas Y politseiametnikule ette koha, kus ta A. Komaroviga koos pani toime varguse. Mis puutub Aleksandr Komarov’i selgitusse, et ta oli samal ajal üldse tööl ega saanud vargusi toime panna on kohtule esitatud kriminaaltoimikus politseiametniku ettekanne koos A. Komarov’i töögraafiku koopiaga, mida kohus arvestab käesoleval juhul tõendina kuivõrd sellest nähtub, et 4.09.2019 oli A. Komarov tööl 5 tundi, kella 7st kuni kella 12ni. Seega on Süüdistatava ütlused selles osas ümber lükatud. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt koos mastide kaartidega nähtub, et A. Komarov viibis 4.09.2019 varguse toimepanemise ajal muuhulgas ka 16 sündmuskohta katva mobiilside masti alas seega peab kohus tuvastatuks, et Aleksandr Komarov viibis sündmuskoha vahetus läheduses ning kõiki tõendeid kogumina analüüsides jõuab kohus ka selles episoodis järeldusele, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne kooseis: Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov pani 04.09.2019 ajavahemikul kell 17:00-17:15 aset leidnud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Videosalvestiselt nähtub, et Aleksandr Komarov koos teise isikuga, kes on tuvastatud kui Y võtsid Tallinnas asuva xxx keskuse kaubanduskeskuse parkla territooriumilt neile mittekuuluva jalgratta, mis oli luksustatud ning sõitis sellega ära. Seega pidi süüdistataval olema kavatsus talle mittekuuluvat jalgratast omandada.

1. 18.09.19 kella 16.00-17.55 toimepandud vargus (A.Komarov) ja teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine (C): Objektiivne koosseis: Kannatanu S. P.’i ütlustest nähtub, et 18.09.2019 parkis ta oma sõiduki Fiat Ducato reg nr xxxxxx xxx xx, Tallinn hoone kõrval asuvasse parklasse kella 16:00 ajal. Kella 17:55 ajal märkas kannatanu, et sõiduki elamusosa uks on lahti. Kannatanu läks koheselt sõiduki juurde ja sisenedes elamusosasse nägi, et asjad on põrandal laiali ning ringi vaadates avastas, et laualt on varastatud esemeid koguväärtusega 2320.10 eurot. Nähtuvalt kannatanu poolt esitatud tsiviilhagist ning kriminaaltoimikus olevatest materjalidest sai kannatanu kohtueelse menetluse käigus osa varastatud esemeid tagasi mistõttu esitas kannatanu tsiviilhagi 690.47 euro ulatuses. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub kannatanule kuuluva sõiduk Fiat Ducato reg nr xxxxxx, mis oli pargitud xxx xx kõrval olevasse parklasse ning on fikseeritud asjaolu, et sõiduki elamuosa uks oli avatud olekus. Vaatluse juures on fototabel, milles on jäädvustatud sündmuskoht ning sellel nähtu. Materjalide hulgas on patrullpolitseiniku ettekanne, millest nähtub, et 18.09.2019 kella 22.10 ajal kontrollisid nad kahtlaselt käitunud Tt, kelle kotis oli musta värvi kõlar Sony. Ettekande kohaselt selgus, et kõlar oli samal päeval varastatud sõidukist Fiat Ducato reg nr xxxxxx. Tunnistaja Tarmo Poola (politseiametniku) ütluste kohaselt kontrollis ta 18.09.2019 kella 22.10 ajal koos teise patrullpolitseinikuga Tt, kelle kotis oli musta värvi kõlar Sony. Tunnistaja kontrollis politsei korrapidaja kaudu kas taolist kõlarit ei ole varastatud viimasel ajal kuivõrd sama isik on varasemalt läbi käinud vargusi toime pannud isikutega. Tunnistaja ütlusest nähtub, et sarnane Sony kõlar oli samal päeval varastatud sõidukist Fiat Ducato reg nr xxxxxx. 01.10.2020 koostatud T’ilt ära võetud kõlari vaatlusprotokolli kohaselt on tuvastamist leidnud asjaolu, et äravõetud kõlari näol on tegemist Sony GTK-XB60, täpsustatult on fikseeritud, et kõlar oli musta värvi s/n 5140962, juhtmed on musta värvi, kõlar on töökorras, Led-effektidega ja Extra bass funktsiooniga. Kriminaalasjas on kahtlustatavana üle kuulatud C kes oma 20.09.19 antud ütlustes selgitas detailselt, et tunneb Aleksandr Komarov’i ning varguse toimumise päeval oli Sass (Komarov’i hüüdnimi) helistanud ja nad leppisid kokku, et nad kohtuvad. Aleksandr Komarov tuli C juurde oma autoga halli värvi Fordiga. Kuna Cl oli mopeedi jaoks akut vaja siis nad sõitsid Audi keskuse juurde Õismäel, keskuse taga asuvasse parklasse. Ütluste kohaselt nad väljusid autost ja tegid suitsu, Komarov olevat läinud parkla poole ja rääkinud telefoniga, C jäi auto juurde jalutama. Seejärel ütluste kohaselt tuli Komarov C juurde ja läks taas kohe minema öeldes, et tuleb kohe tagasi. 17 Seejärel tuli Komarov tagasi kahe kohvriga üks hõbedast teinetööriista kohver. Seejärel sõitsid nad ära ja C ütluste kohaselt ta parkis ühe matkaauto juurde. C ütluste kohaselt ta nägi kuidas Komarov sisenes matkabussi, viibis seal paar minutit ning väljus mingite kottidega mille järel nad sõitsid minema. C ütluste kohaselt sai ta aru, et Komarov varastas matkabussist need esemed millest osad – tööriista kohver, alkoholi pudelid, laser, inventer, nuga, plastkasti viis C oma kortersisse ning ülejäänuga sõitis Komarov ära. Kuivõrd C kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused koos ülekuulamise protokollile lisatud skeemiga on loogilised ja arusaadavad, kinnitavad süüdistuses esitatud asjaolusid. 29.10.2019 antud ütlustes C kinnitab, et sai Sassi (eeluurimise käigus tuvastatud kui Aleksandr Komarov) käest enda kätte viimase poolt matkabussist varastatud esemed, mille viis enda elukohta ja osa asju viisid nad D juurde. C selgitas, et A. Komarov’i poolt mh varastatud kõlari müüs Tle, kellele ei öelnud, et tegemist on varastatud esemega. T on kahtlustatavana antud ütlustes koos skeemiga selgitanud, et tema valdusest leitud kõlari ostis ta 100 euro eest, teadmata, et kõlar on varastatud. Isik kirjeldab kõlari müüja elukohta ja tema välimust ning nimetas müüjat R.ks. 19.09.2019 läbiotsimisprotokollist koos fototabeliga nähtub, et läbiotsimise käigus C elukohas xxx xx-xx, Tallinn leiti ja võeti ära 18.09.2019 sõidukist Fiat Ducato reg nr xxxxxx varastatud esemeid. Äratundmiseks esitamise protokollis koos fototabeliga tundis C ära Aleksandr Komarov’i kui isiku, kes andis tema kätte matkabussist varastatud esemed ning andis välja binokli, statiivi, 3 kala õnge, 2 pakki kalakonkse ja 2 pakki tamiili. Nimetatud esemeid on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis ja selle kohta on koostatud ka fototabel. Kahtlustatav Aleksandr Komarov on 23.09.2019 kahtlustatavana antud ütlustes tunnistanud vargust matkabussist, selgitanud mida võttis ja kuhu hiljem asjad jättis. 14.10.2019 toimunud täiendaval ülekuulamisel eitas enda süüd varguse toimepanemisel. Kohtus selgitas süüdistatav, et Fiat Ducato episoodis 18.09.2019 tema kuritegu toime ei pannud viidates samale asjaolule millele tema kaitsjagi, et läbiotsimise käigus kodus, autos varastatud esemeid ei leitud ning kõik varastatud esemed tagastas C. Vahetult enne vahistamist andis süüdistatav ütlusi sellepärast, et kui teda politsei kinni pidas, siis viidi ta jaoskonda ja öeldi, et sul on tingimisi peal, anna sellised ütlused ja me laseme su kohtuni välja. Kui süüdistatav hakkas ütlusi andma, siis uurija pööras tema poole C ütlused ja süüdistatav luges sealt. Süüdistatava ütluste kohaselt kui ta oli andnud need ütlused, mis olid neile vaja, tuli uurija või vanemuurija ja ütles, et prokurör ei ole nõus, ning ta tuleb ikka kinni pidada. Peale seda süüdistatav helistas uurijale ja teatas, et soovib muuta oma ütlusi, mida süüdistatav ka tegi ja neis ütlustes ta end süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava sõnul ei ole teda tema teada ühelgi videosalvestusel seoses selle episoodiga. Süüdistatav selgitas prokuröri küsimustele vastates, et ta ei tea põhjust miks C oma ütlustes ütles, et sai need varastatud asjad süüdistatava käest. Kohtu hinnangul ei ole Aleksandr Komarov’i ütlused eluliselt usutavad. Olukord kus uurija manipuleerib taoliselt kirjeldatud viisil kahtlustatavaga ei ole kohtule eluliselt usutav ega veenev. Samuti pole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et süüdistatav soovis üles tunnistada tegusid mida ta tegelikult toime ei pannud, olles ise samas isikuks kes on varasemalt korduvalt karistatud varavastastaste süütegude toimepanemise eest. Seega korduvalt karistatud isikuna pidi süüdistatav teadma, et nimetatud kuriteo episoodi ülestunnistamine ning episoodide paljusus ja varastatu koguväärtus tema lõplikku karistust tulenevalt süü suurusest raskendavad. Seega loeb kohus süüdistatav ütlused ebausaldusväärseks. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist koos mastide kaartidega nähtub, et A. Komarov viibis 18.09.2019 varguse toimepanemise ajal muuhulgas ka sündmuskohta katva mobiilside masti alas mistõttu on kohtu hinnangul tuvastatud, et Aleksandr Komarov viibis sündmuskoha vahetus läheduses. Mis puudutab kaitsja tähelepanekusse, et sideettevõtjalt prokuröri loal andmete küsimine 18 ja kasutamine ei ole lubatav leiab kohus, et prokuratuur on loa päringu teostamiseks välja andnud kehtiva KrMS sätete alusel ning kohus ei näe siinkohal vastuolu. Seega leiab kohus, et sideettevõtjalt saadud andmete protokolli saab pidada lubatavaks tõendiks käesolevas kriminaalasjas. Kriminaalasja materjalide hulgas on ka politseiametniku ettekanne koos A. Komarov’i töögraafiku koopiaga, millest nähtub informatiivselt kuriteo toimumise päeval 18.09.2019 oli A. Komarov tööl 5 tundi, kella 7st kuni kella 12ni seega on tuvastatud, et süüdistatav ei viibinud samal ajal tööl. Kriminaalasjas on tunnistajana ütlusi andnud D, millest nähtub, et millalgi enne tema ülekuulamist 30.10.2019 käisid Aleksandr Komarov ja C juuksurisalongis, kus ta töötab juukseid lõikamas. Ütlustest nähtub, et A. Komarov ja C võisid jätta juuksurisalongi fuajeesse mingid kilekotid asjadega, aga kilekottide sisu ta ei tea ning mis nendest kottidest edasi sai seda ka tunnistaja öelda ei osanud. Kõiki tõendeid kogumina analüüsides on kohus seisukohal, et käesoleva episoodi objektiivsed asjaolud on täidetud. Subjektiivne koosseis: Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov pani 18.09.
2. a ajavahemikul kell 16:00-17:55 toimunud varguse episoodi toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Süüdistatav pidi varem korduvalt karistatud isikuna teadma, et kui ta siseneb võõrasse lukustatud matkabussi ja võtab sealt temale mittekuuluvad esemed ja lahkub, on tegemist varguse koosseisule vastava teoga ning kohtu hinnangul pidi süüdistataval olema kavatsus talle mittekuuluvaid esemeid omandada. 7. Mootorsõiduki joobes juhtimine 25.02.2019 kella 19.23 ajal A. Komarov): Objektiivne koosseis:

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kolmest elemendist: mootorsõiduki juhtimisest, juhtimise ajal joobeseisundis olekust ja olukorrast kui tegu on toime pandud korduvalt. Aleksandr Komarov’i poolt mootorsõiduki Volkswagen Passat reg.nr xxxxxx juhtimist 25.02.

1. a kella 19:23 ajal kinnitavad politseiametnikust tunnistaja Vaiko Laaniste ütlused, millest nähtub, et eelnimetatud ajal asukohas Tuulemaa 1, Tallinn peeti mootorsõiduki roolis kinni Aleksandr Komarov, kellel olid narkootilise-või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Tunnistaja sõnul oli sõiduki liikumine kahtlust äratav – juht sõitis väga äkiliselt, kohati aeglaselt ning politseisõidukit märgates kiirendas liikudes suunaga Pelguranna poole. Sõiduki juhti kontrollides märkas tunnistaja narkootilise aine joobele viitavaid tunnuseid – silmade punetus, suurenenud silmapupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, omamehelik käitumine. Tunnistaja sõnul toimetasid nad sõiduki juhi Aleksandr Komarov’i Wismarisse joobeekspertiisi, kus viimane andis vabatahtlikult vajalikuks ekspertiisiks uriiniproovi. Süüdistatava poolt sõiduki juhtimise fakti ning süüdistatava joobetunnustele viitavaid asjaolusid tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on Aleksandr Komarov’i poolt juhtud sõiduk toimetatud Rahumäe tee 6, Tallinn – seda kinnitab sõiduki hoiukohta teisaldamise akt AA
2. 25.02.2019 koostatud vallasasja läbivaatuse protokollist nähtub, et A. Komarov’i poolt juhitud sõidukist leiti kolm süstalt ja üks minigrip kott. Joobeseisundis olekut tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, milles on kirjeldatud samu narkojoobele viitavaid tunnuseid mida tunnistaja märkas - 19 silmade punetus, suurenenud silmapupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired, rahutus, omamehelik käitumine. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 69/33, joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja arst-kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et A. Komarovil oli 25.02.2019 uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: amfetamiin, fluoroamfetamii (FA), fluorometamfetamii (FMA), metamfetamiin – seega on tuvastatud, et sõiduki juhtimise hetkel oli A. Komarov joobeseisundis. Lisaks muudele objektiivsete tõenditele tunnistas Aleksandr Komarov end kahtlustatavana antud ütlustes süüdi ning kinnitas, et tarvitas sõiduki juhtimise eelneval ööl narkootilisi aineid, mäletamata mis ainega konkreetselt tegu võis olla. Kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad tunnistaja ütlusi ning kattuvad teiste kogutud tõenditega. 30.10.2014 Harju Maakohtu otsuse ärakirjast nähtub, et A. Komarov omab kehtivat kriminaalkaristust sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 3 kohaselt mõistetakse narkootilist ja psühhotroopset ainet käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses ning sama paragrahvi lõige 4 loetleb joobeseisundi liigid, milleks on 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Aleksandr Komarovil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove, mida kinnitavad eelkirjeldatud tõendid. Seega on tõendatud, et Aleksandr Komarov juhtis 25.02.
3. a kella 19:23 ajal Harjumaal Tallinnas Tuulemaa 1 ja Tuulemaa 6 juures mootorsõidukit VW Passat registreerimismärgiga xxxxxx joobeseisundis, täpsemalt narkojoobe seisundis (EKEI uuringuakti nr 277T kohaselt uuritaval Aleksandr Komarov’il on uuringu läbiviimiseks võetud uriinist tuvastatud ained: amfetamiin, fluoroamfetamii (FA), fluorometamftetamii (FMA), metamfetamiin). Kuivõrd Aleksandr Komarov’i näol on tegemist isikuga, keda on 30.10.2014 Harju Maakohtu otsusega 1-14-7747 karistatud

§ 424

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on käesoleval juhul olukord, kus Aleksandr Komarov pani teo toime korduvalt, seega on eelkirjeldatud tegu kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus et mootorsõiduki joobes juhtimise objektiivne koosseis on täidetud. Subjektiivne koosseis:

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks

§ 424

lg 2 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide 20

§ 424

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Kohus leiab, et Aleksandr Komarov pani talle etteheidetava kuriteo ehk alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise toime kavatsetusega

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Aleksandr Komarov’i antud ütluste kohaselt tarbis ta juhtimisele eelneval ööl narkootilisi aineid, seega ajal mil ta juhtimiselt tabati viibis ta joobeseisundis. Seega pidi süüdistatav teadma sõiduki rooli istudes, et ta ei ole kaine ja mootorsõiduki juhtimine on keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et mootorsõiduki joobes juhtimise subjektiivne kooseis on täidetud. 8. Varguste süstemaatilisus Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. /…/ Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kohus on tuvastanud, et varasemalt on Aleksandr Komarov’i karistatud kriminaalkorras viiel korral, seejuures korduvalt süstemaatiliste varguste eest, mis on toime pandud grupis ja sissetungimisega. Kõik Aleksandr Komarov’i poolt toime pandud kuriteod on olnud muuhulgas varavastased ning see nähtub süüdistatava karistusregistri väljatrükist. Vastavalt karistusregistri andmetele karistati Aleksandr Komarov’i viimati Harju Maakohtu 07.06.2017 a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-172386, mille kohaselt pani Aleksandr Komarov toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja

§ 4231kvalifikatsioonile vastavad teod.

Nimetatud kuritegude eest mõisteti lühimenetluses Aleksandr Komarov’ile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 3 aastat, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse rakendamise alguspäevaks loeti 05.12.2016. a. Kuivõrd käesolevas menetluses on Aleksandr Komarov isikuks, kes on vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga. Seega on Aleksandr Komarov teod toime pannud katseajal, olles allutatud käitumiskontrolli nõuetele ning talle oli määratud ka lisa kohustused teiste hulgas mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Arvestades episoodide rohkust on piisavalt põhjust järeldamaks, et varguste toimepanemine võib olla kujunenud Aleksandr Komarov’i elustiiliks. Käesoleval hetkel nõustub kohus süüdistusaktis kvalifitseeritud tegude kvalifikatsiooniga

§ 199lg 2 p 5, 7, 8, 9 ja § 424 lg 2 järgi ning loeb teod lõpuleviiduks.

9. Õigusvastasus ja süü 21 Kohus on seisukohal, et Aleksandr Komarov’i tegudes puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Aleksandr Komarov oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, kriminaalasja toimikust ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid. Samuti puuduvad Aleksandr Komarov’i puhul süüd välistavad asjaolud. 10. KARISTUS Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada kuni nelja aastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Aleksandr Komarov’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Rahalise karistuse kohaldamise välistab nii eripreventsioon kui ka rahalise karistuse täitmise võimatus aga ka süü suurus. Samuti ei ole kohtu hinnangul süüdistatavat võimalik allutada taaskord ainuüksi käitumiskontrollile kuna süüdistatav on varasemalt juba katseaja tingimusi rikkunud ning uusi kuritegusid toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Aleksandr Komarov’i karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 07.06.2017 a otsusega nr 1-17-2386

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 4231 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest reaalse vangistusega 3 aastat. Aleksandr Komarov vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.12.2019.a, millest esimeseks 6 (kuueks) kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohus, et Aleksandr Komarov pani 5 uut varguse episoodi toime 14.02.2019, 19.08.2019, 30.08.2019, 03.09.2019, 04.09.2019, 18.09.2019 ning sõiduki joobes juhtimise episood leidis aset 25.02.2019. Aleksandr Komarov on teod toime pannud katseajal, olles allutatud käitumiskontrolli nõuetele ning talle oli määratud ka lisa kohustused teiste hulgas mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ja mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu otseselt, miks Aleksandr Komarov nimetatud vargused toime pani, kuid arvestades asjaolu, et varastatud esemeteks on esemed mida on suhteliselt kerge võõrandada võib varguste ajendiks pidada eelkõige raha saamise eesmärki. Arvestades, et süüdistatav pani toime 8 kuu vältel kuus varguse episoodi ja ühe joobes juhtimise episoodi näitab see ka süüdistava suhtumist õiguskorda. Kui isik vabaneb vabaduskaotusliku karistuse kandmiselt ja asub uusi samasuguseid tegusid toime panema leiab kohus, et ainus võimalus on karistusliigina võimalik kohaldada ühiskonnast isoleerimist. Lisaks oli Aleksandr Komarov allutatud käitumiskontrollile, viibides katseajal. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Aleksandr Komarov’i puhul on karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2

§ 199

lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on ca 2 aastat ja 6 kuud vangistust ja

§ 424lg 2 sätestatud karistuse määrast, milleks on ca 2 aastat vangistust.

Aleksandr Komarov’i süü suurust

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 osas mõjutab episoodide rohkus ja varastatu väärtus.

Aleksandr Komarov’i vastu on esitatud varalised nõuded tulenevalt tsiviilhagides esitatud nõuetest kogusummas 1305.47 eurot. Aleksandr Komarov on varavastaste süütegude, eelkõige varguste eest kriminaalkorras karistatud viiel korral, mistõttu on Aleksandr Komarov täitnud süstemaatilisuse kriteeriumi. Süstemaatiliselt toime pandud vargus on eraldi varguse kvalifitseerivaks tunnuseks

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

Samuti on kõik episoodid toime pandud sissetungimisega,

§ 199lg 2 p 8 mõttes.

Sõiduki aknaklaasi lõhkumist ja sõiduki lukustatud 22 uksest sisenemist saab nimetada sisse tungimiseks sõidukisse. Samuti on tuvastamist leidnud asjaolu, et Aleksandr Komarov ei pannud kuritegusid toime üksi, seega on tegemist grupis toime pandud süütegudega

§ 199lg 2 p 7 mõttes.

Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Aleksandr Komarov’i süü on keskmise suurusega. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Aleksandr Komarovil on viis kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik on määratud süstemaatiliselt grupis toime pandud varguste eest. Kohus on seisukohal, et eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Viimati karistati Aleksandr Komarov’i

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 4231 järgi 07.07.2017 ja talle oli mõistetud karistuseks vangistus neli aastat ja kuus kuud vangistust, mida lühimenetluse korras vähendati 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti mõisteti sama otsusega süüdistatavalt kannatanutele välja tsiviilhagid. Praegusel juhul on Aleksandr Komarov pannud toime kuus varguse episoodi küllaltki lühikese aja jooksul ning nähtuvalt materjalidest ei tunnistaja süüdistatav oma süüd episoodides, milles on esitatud tsiviilhagi. Aleksandr Komarov’i pikk karistusregister varavastaste süütegude toimepanemises veenab kohut, et vargused on saanud tavapäraseks käitumismustriks ning ei nähtu, et Aleksandr Komarov oleks teinud järeldusi enda varasemast karistamisest. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et praegusel juhul on prokuröri poolt küsitud karistuse suurus 2 aastat ja 6 kuud vangistust keskmises määras ning käesoleval juhul kohtu hinnangul proportsionaalne.

§ 424

lg 2 osas leiab kohus, et kuriteo asjaolusid koostoimes vaadeldes on süüdistatava süü hinnatav keskmisena. On tõendamist leidud asjaolu, et süüdistatav oli sõidukit juhtides joobeseisundis. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust, mis võiks tingida karistuse mõistmise alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et isikut ei või siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohus peab õiglaseks kohaldada Aleksandr Komarovile

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel moodustab kohus liitkaristuse ning mõistab Aleksandr Komarovile vangistuse 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendab kohus mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.06.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa – s.o 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra, ning mõistab Aleksandr Komarov´ile liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 21 päeva. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda 23.09.2019 ning tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel.

1. TSIVIILHAGI Kannatanud S. P., Q ja B on esitanud tsiviilhagid, mis hõlmavad kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudeid. Süüdistatav Aleksandr Komarov ei ole tsiviilhagisid tunnistanud, nendes episoodides, kus tsiviilhagi esitati ei tunnistanud süüdistatav ka oma süüd. 04.09.2019 toimepandud kuriteoga tekitati varalist kahju kannatanule Ble, kes esitas hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 350 eurot. Kannatanu ütlustest nähtub, et ta sõitis oma jalgrattaga Tallinnas asuva xxx keskuse ette ja jättis ratta lukustatuna sinna, et trenni minna. Kella 17:00 ajal oli ratas veel alles kuna kannatanu nägi seda. Kella 17:15 ajal ratast enam ei olnud. Kannatanu pöördus ostukeskuse turvatöötaja poole, selgus, et ratta vargus on videosalvestuselt näha. Kannatanu nägi videosalvestist, millelt tuvastas, et kaks meest, üks oranži jakiga olid seljaga 23 kaamera poole ning sõitsid minema sõidukiga Ford Focus Turnier reg nr xxxxxx. Kannatanult varastati musta värvi jalgratas Corratec x-vert 0.4, ratta raami nr xxxxx väärtusega 350 eurot koos lukuga, mille osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 350 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule B’le on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses. Kuivõrd on tuvastatud, et vargus on toime pandud grupiviisiliselt ja Y suhtes on 27.11.2019 kriminaalasjast materjalid eraldatud iseseisvaks menetluseks mõistab kohus Aleksandr Komarov’ilt ja Y´ult solidaarselt B kasuks välja 350 eurot, mis tasuda B arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX Swedbank´is. 30.08.2019 toimepandud kuriteoga tekitati varalist kahju kannatanule Q’ile, kes esitas hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 265 eurot. Kannatanu ütlustest nähtub, et parkis ta 30.08.2019 kell 16:20 oma sõiduki Fiat Dethleffs reg nr xxxxxx lukustatult aadressile xxx xx, Tallinn. Kella 17:00 ajal kui kannatanu kaupkusest tuli oli sõiduki kõrvalistuja klaas katki löödud, päikesesirmid alla lastud ning varastatud paneeli pealt telefon CAT S30 ja automaki esipaneel Pioneer. On tuvastatud, et kannatanule tekitati mobiiltelefoni Cat S30 vargusega varalist kahju 200 eurot ja magnetofoni esipaneeli vargusega 50 eurot. Sissetungimisega tekiti varaline kahju summas 15 eurot. Seega tekitati vargusega kokku varalist kahju summas 265 eurot, millises osas esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 265 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule Q’ile on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses. Kuivõrd on tuvastatud, et vargus on toime pandud grupiviisiliselt ja Y suhtes on 27.11.2019 kriminaalasjast materjalid eraldatud iseseisvaks menetluseks mõistab kohus Aleksandr Komarov’ilt ja Y´ult solidaarselt Q’i kasuks välja 265 eurot, mis tasuda Q´i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. 18.09.2019 toimepandud kuriteoga tekitati varalist kahju kannatanule S. P.´ile, kes esitas hagiavalduse varalise kahju hüvitamiseks summas 690,47 eurot. Kannatanu ütlustest nähtub, et 18.09.2019 parkis ta oma sõiduki Fiat Ducato reg nr xxxxxx xxx xx, Tallinn hoone kõrval asuvasse parklasse kella 16:00 ajal. Kella 17:55 ajal märkas kannatanu, et sõiduki elamusosa uks on lahti. Kannatanu läks koheselt sõiduki juurde ja sisenedes elamusosasse nägi, et asjad on põrandal laiali ning ringi vaadates avastas, et laualt on varastatud esemeid koguväärtusega 2320.10 eurot. Nähtuvalt kannatanu poolt esitatud tsiviilhagist ning kriminaaltoimikus olevatest materjalidest sai kannatanu kohtueelse menetluse käigus osa varastatud esemeid tagasi mistõttu esitas kannatanu tsiviilhagi 690.47 euro ulatuses. Kohus leiab, et kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi summas 690.47 eurot on tõendatud kannatanu ütluste ning kohtueelses menetluses kohutud tõenditega. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas on tõendatud süüdistatava poolt toime pandud vargus ning kannatanule S. P.´ile on tekitatud varaline kahju, tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista Aleksandr Komarov´ilt välja S. P.´i kasuks 690,47 eurot, mis tasuda S. P.´i arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX.
2. TÕKEND 24 Kohtueelses menetluses on Aleksandr Komarov’i suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld 7.03.2019-6.03.2020, kahtlustatavana peeti Aleksandr Komarov kinni 23.09.
3. a kell 07:
4. Seejärel on Aleksandr Komarov Harju Maakohtu 24.09.
5. a kohtumäärusega vahistatud kuni 23.11.
6. a. Harju Maakohus pikendas Aleksandr Komarov’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine kuni 23.12.
7. Kriminaalasja arutav kohus jättis Aleksandr Komarov’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini. Seega on käesolevas kriminaalasjas Aleksandr Komarov eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 23.09.
8. a. Kohus mõistis Aleksandr Komarov’ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.06.2017.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa – s.o 1 (ühe) aasta, 7 (seitsme) kuu ja 21 (kahekümne ühe) päeva võrra, ning kohus mõistis Aleksandr Komarov´ile liitkaristuseks vangistuse 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 21 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse Aleksandr Komarov’i karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg alates 23.09.

1. a, mil ta peeti kahtlustavana kinni. Kuivõrd kohus mõistis Aleksandr Komarov’ile reaalse vabadusekaotusliku karistuse, millest ta on otsuse tegemise ajaks kandud ära 8 kuud ja 17 päeva, siis on otstarbekas, et Aleksandr Komarov kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus Aleksandr Komarov’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena.
2. Menetluskulud ja asitõendid KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast, joobeseisundi tuvastamise kuludest ja kaitsjatasust. Kohus mõistab menetluskulu süüdistatavalt välja järgmiselt: sundraha KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise eest 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulud 126 eurot ja 52 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses 120 eurot ning kohtumenetluses 103.20 eurot, seega kokku 223,20 eurot riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist, seega peab Aleksandr Komarov kokku menetluskuludena hüvitama 1277.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades Aleksandr Komarov’i majanduslikku olukorda ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid jalatsijäljed karbis ja DNA proovid (5 tk), mis asuvad asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. Laser, mis kuulub kannatanu S. P.ile, kuid mida kannatanu tagasi ei tahtnud, kuna laser on lahti võetud, asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Katkine rattalukk, mis asub asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 Tallinnas – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetu ese. Kohus juhindub KrMS § 238, § 313, § 315 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 25 Kohtuotsus on osaliselt muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.
3. a kohtuotsusega nr 1-
4. 26