Obsah (7)

§ 663§ 667§ 476§ 2§ 3401§ 173§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9985 Kohtuasi X j

) § 371 lg 2 p-le

1. Hagejad on hagiavalduses märkinud, et taotlevad kohtu nõusolekut pärandvara saamiseks, kuid sellist nõuet resolutsioonist ei nähtu, seda ei ole põhistatud ning nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagejate hagi saab lahendada pärast seda, kui kohus on otsustanud nõusoleku andmise üle alaealise nimel pärandvara jagamiseks. Seetõttu ei olnud määruse tegemise hetkel hagejate taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Lisaks selgitas maakohus, et kui pärandavara jagamise nõuet menetleb kohus hagimenetluses, kus hagejateks on alaealised oma seadusliku esindaja kaudu, siis nõusoleku saamist alaealise nimel tehingu tegemiseks menetleb kohus hagita menetluses, kus avaldajaks on alaealiste seaduslik esindaja. Kuna tegemist on eriliigiliste menetlustega, ei ole neid võimalik ühes menetluses menetleda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
2. Hagejad esitasid
3. juulil 2021 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohtu väljendatud seisukoht, et kohus peab andma nõusoleku pärandvara jagamiseks ja seejärel saab sama maakohus teises menetluses pärandvara jagada, on vastuolus kohtupraktikaga, kuna senise praktika kohaselt peab kohus kaasomandi lõpetamise ja pärandvara jagamise asjades ise sama menetluse raames kontrollima, kas selline lahend on mh alaealise huvides. Samuti ei ole pärandvara jagamise viiside osas lõplik hagejate hagis toodud nõue vaid kaaspärija saab esitada vastuhagi, mille korral peab kohus valima kõigi hagis ja vastuhagis toodud pärandvara jagamise viiside vahel. Maakohus on sisuliselt väitnud, et hagejad peavad kohtult paluma nõusolekut, et kohus saaks teha kohtu poolt vajalikuks peetud lahendi. Perekonnaseadus ei näe ette kohtule kohtuotsuse tegemiseks hagejate poolt nõusoleku andmist, vaid alaealise huvid on vaid üks asjaolu, mida kohus peab lõpplahendit tehes arvestama. Antud juhul on kaaspärijate vahel pärandvara jagamise osas eriarvamused, mistõttu pärandvara jagatakse kohtuotsusega ehk kohtuotsuse tegemisele eelneb kohtulik kontroll, mille käigus kohus hindab, kas taotletud pärandvara jagamise viis on kooskõlas alaealise pärija huvidega. Lisaks on arusaamatu vaidlustatud määruses märgitud menetluskulude jaotus, kuivõrd antud menetluses puudub võlausaldaja, kes peaks teiste menetlusosaliste (sh hagejate) menetluskulud hüvitama.
4. Maakohus parandas
5. augusti 2021 määrusega vaidlustatud määruses esineva vea ja luges õigeks menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud jäävad hagejate kanda.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. 2

1. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagiga ei ole võimalik saavutada hagejate taotletavat eesmärki, kuivõrd kohus ei ole otsustanud nõusoleku andmise üle alaealiste nimel pärandavara jagamiseks. 7.
2. Riigikohus on praeguse tsiviilasjaga analoogses asjas selgitanud, et kuna perekonnaseadusest ega tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse algatab kohus üksnes õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel, saab kohus

§ 476lg 1 järgi algatada sellise menetluse ka omal algatusel.

Lisaks saab kohus asja õige ja kiire lahendamise huvides tehingu tegemiseks nõusoleku andmise lahendada koos hagiasjaga, arvestades hagita menetluse erisusi. Kohtu nõusolek peab sisalduma kohtulahendi resolutsioonis (vt analoogia korras Riigikohtu

1. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-15, p 25). 7.
2. Olukorras, kus hagejad ei ole eelnevalt kohtu nõusolekut tehingu tegemiseks saanud, saab kohus nõusoleku andmise lahendada hagimenetluse käigus, lähtudes seejuures nõusoleku andmisel hagita menetluse sätetest. Kui maakohus leidis, et tehingu tegemiseks nõusoleku andmist ei ole võimalik otsustada hagiavalduse lahendamisel samas menetluses, oleks maakohus pidanud lapse nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmise menetluse ise algatama (

§ 476lg 1).

Lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest (

§ 2

) pidi maakohus kaaluma, kas otstarbekam on lahendada nõusoleku andmine koos hagiasjaga või tulnuks algatada eraldi hagita menetlus nõusoleku andmiseks. Kuivõrd kohtul on võimalus ka eelneva nõusoleku puudumisel asi sisuliselt lahendada, ei saa asuda seisukohale, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. 7.

1. Vaidlustatud määrus tuleb tühistada ning saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Lisaks märgib kolleegium, et põhjendamatu on maakohtu etteheide, et hagiavalduse resolutsioonis ei ole märgitud taotlust kohtu nõusoleku saamiseks pärandvara jagamiseks, nõuet ei ole põhistatud ning nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Tegemist on kõrvaldatavate puudustega ning kui maakohus leidis, et eeltoodud puudused on takistuseks asja menetlemiseks, tulnuks maakohtul anda hagejatele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks

§ 3401lg 1 alusel.

9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 10.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 3