Obsah (5)

§ 407§ 444§ 468§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-20-132530 Tsiviilasi Osaühingu dr.B

) § 326 lg 1 alusel kättetoimetatuks

1. aprillil 2021 lihtkirjaga postkasti jätmisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on
2. veebruaril 2021 kohtule kinnitanud, et saab nimetatud aadressilt kohtudokumendid kätte. Seda on kinnitanud ka kostjaga koos elav ema (vt telefonogramm
3. veebruari 2021). Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (
4. maiks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 4.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5. Menetluskulud jäävad

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (3 tundi, ilma käibemaksuta). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

E-äriregistri väljavõtte kohaselt esindab hagejat kohtumenetluses õigusalast kvalifikatsiooni omav osaühingu juhatuse liige (seaduslik esindaja). Õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-162-14, p 14). Selline põhimõte kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt nt Riigikohtu
3. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata, millises ulatuses oleks õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu puhul kohtumenetluses

§ 175lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud.

Praegusel juhul on hageja seadusliku esindaja õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka hagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot (ilma käibemaksuta; 2 tundi). Lisaks sellele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 250 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 490 eurot (240 + 250). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (490 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3