Obsah (4)

§ 659§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-4421 Kohtuasi X hagi Osaühing

) § 175 lg-le 1 leidis maakohus, et põhjendatud ja asja mahukusele ja keerukusele vastavad on poolte lepinguliste esindajate tunnitasud 144 eurot (käibemaksuga) ja 140 eurot (käibemaksuta). Asja keerukust arvestades pidas maakohus põhjendatuks ka mõlema poole poolt kahe lepingulise esindaja kasutamist. 5.

1. Hageja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 40 tunni ja 35 minuti ulatuses. Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 5844 eurot (käibemaksuga), millele lisandus riigilõiv 1550 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 369,70 eurot (= 7394 × 5%). 5.
2. Kostja esindajate õigusabitoimingud ning neile kulunud aega pidas maakohus õigusabitoimingud analüüsides põhjendatuks 43 tunni ja 45 minuti ulatuses. Kostja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu oli menetluses kokku seega 6125 eurot (käibemaksuta), millele lisandus riigilõiv 50 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuluna 5866,25 eurot (= 6175 × 95%). 5.
3. Tasaarvestuse tagajärjel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja 5496,55 eurot (= 5866,25 – 369,70). Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada, vähendades kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurust. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.
4. Vaidlustatud määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud kostja (kaebuses ekslikult hageja) lepinguliste esindajate kulunud aega iga menetluskulude nimekirjas välja toodud kulurea kohta eraldi, mistõttu ei ole kohtu diskretsioon jälgitav. Asja keerukuse 2 2-19-4421 osas sisulised põhjendused puuduvad. Kostja esindajate poolt 01.04.2019–09.04.2019, 26.04.2019, 02.07.2019–18.07.2019, 26.11.2019, 29.01.2020, 25.03.2020 ja 21.07.2020 toimingutele kulunud ajakulu ei ole sellises mahus põhjendatud. Kostja esindaja(te) põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks saab pidada 4748,33 eurot. Asjas puudus vajadus kasutada kahte lepingulist esindajat, mistõttu tuleb kulusid veel 50% võrra vähendada. Kostja menetluskulude põhjendatud suurus kokku on 2424,17 eurot. Kuivõrd mitme esindaja kasutamine ei olnud põhjendatud, tuleb 50% võrra vähendada ka hageja menetluskulusid (369,70 × 50% = 184,85). Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 25.11.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud kohustuslike menetlustoimingute teostamiseks. Maakohus toimetas kaebuse vastaspoolele kätte ja andis tähtaja sellele vastamiseks. 9.
5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi veenvat põhistust, mis hageja seisukohti toetaks. Pelgalt hageja arvamus ei ole aluseks menetluskulude vähendamiseks. Väljamõistetud kulud olid põhjendatud ja vajalikud. Tegemist oli nüansirohke vaidlusega täitemenetluse lubamatuse üle, mis sisaldas mh hinnangu andmist väidetavale laenusuhtele, kohustuste ülevõtmise lepingule ja tasaarvestusele. Asjas oli esitatud hulgaliselt tõendeid ja kuulati üle mitmeid tunnistajaid. Kostja esindajad ei teinud tööd kahekordselt. Ainsad topeltkulud on seotud istungitega, mistõttu oleks alusetu kõiki kulusid 50% võrra vähendada. Kaebaja on ise palunud oma kulusid hüvitada oluliselt suuremas ulatuses. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas uuesti läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vastavalt kaebuse ulatusele, st lähtudes eespool refereeritud väidetest. Maakohtu määrus on kostja õigusabikulude suuruse osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud menetlusnorme.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-187550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepinguliste esindajate osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on menetluskulude rahalist kindlaksmääramist piisavalt põhjendanud. Maakohtu järeldus kostja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu 3 2-19-4421 nimekirjas või kuludokumendis, vaid võib toiminguid rühmitada. Nii on maakohus käesoleval juhul ka talitanud ja see jääb eelmises punktis kirjeldatud kohtu diskretsiooni piiridesse. Maakohtu käsitlus on loogiline ja jälgitav. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et menetlust tervikuna hinnates on asja sisu ja mahtu ning kostja esindajate kvalifikatsiooni arvestades ajakulu 43 tundi ja 45 minutit põhjendatud ega ole ülemäärane. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et asja menetlus oli piisavalt keeruline, et pidada vähemalt kohtuistungitega seonduvaid mitme lepingulise esindaja kulusid hüvitatavaks. Seejuures on ka hagejat menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat. Põhjendamatu on kaebuse väide, et mitme esindaja kasutamise tõttu tuleks hüvitatavaid õigusabikulusid 50% võrra vähendada. Kostja kulunimekirjast ei nähtu, et mitme esindaja kasutamine oleks kohtuistungitega mitteseotud menetluskulude suurust paisutanud. Kokkuvõtvalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või muutmiseks ega määruskaebuse rahuldamiseks.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4