Obsah (9)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 162§ 175§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi number 2-21-10068

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital (hageja) esitas

1. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi K. L. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja
2. augustil 2019 sõlmitud refinantseerimislaenu lepingust nr 10023 tulenev võlgnevus 20 615 eurot 5 senti (põhinõue 14 717 eurot 54 senti, intressid 1975 eurot 31 senti, lepingu haldustasu 17 eurot 50 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 3869 eurot 70 senti, sissenõudekulud 35 eurot). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (14 717 eurolt 54 sendilt) 21% aastas alates
3. juunist 2021 kuni põhinõude täitmiseni.
4. Kostja vastas
5. augusti 2021 menetlusdokumendis, et ta on dokumendid kätte saanud ja peab nendega nõustuma. Vastusena kohtunõudele täpsustas kostja, et võtab nõude õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Tulenevalt

§ 444

lg-st 3 võib kohus õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub otsus viivitamatult täitmisele. 5.

§ 168

lg 6 võimaldab jätta menetluskulud hageja kanda, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning ta ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

6. Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 1320 eurot (riigilõiv 900 eurot + lepingulise esindaja kulud 420 eurot). Hageja on kinnitanud, et täiendavaid menetluskulusid ei ole tal tekkinud. 2 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse õigeksvõtul põhineva otsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 180 eurot (1,5 h x 100 x 1,2). Kooskõlas

§ 174

lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Lisaks sellele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 900 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1080 eurot (900 + 180). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3