Obsah (12)

§ 635§ 108§ 82§ 103§ 113§ 637§ 646§ 76§ 642§ 14§ 101§ 641

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11430 Kohtua

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.07.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jäid kostja kanda ja kostja menetluskulud jäid tema enda kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudus vaidlus järgmises: töövõtja esitas tellijale 29.08.2016 hinnapakkumise veekahjude taastustööde tegemiseks tellija korteris (I kd tl 6-7), töövõtja esitas 25.09.2016 tellijale uue hinnapakkumise, mille kostja aktsepteeris (I kd tl 8 ja 8 p), tellija allkirjastas 11.11.2016 tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti (I kd tl 9), töövõtja väljastas tellijale kaks arvet 5 500 euro ja 7 008 euro saamiseks, tellija sai arved kätte (I kd tl 85 p) ja 19.12.2016 arve nr 201629 summas 7 008 euro oli tasumata (I kd tl 43). Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping (

§ 635

lg 1) ja hageja nõudis lepingu täitmist (

§ 108lg 1).

Kokkuleppe kohaselt pidi hageja teostama kostjale kuuluva korteri suures toas, esikus ja köögis tööd, mis on märgitud 25.09.2016 hinnapakkumises (I kd tl 8), mille üle puudus poolte ka vaidlus. Pooled ei vaielnud, et kokkulepitud tööde maksumus oli 12 508 eurot, millest tellija tasus 5 500 eurot ja 7 008 eurot (I kd lk 43) oli tasumata. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja pidi tasuma hagejale ka ülejäänud tasu. Hageja nõue muutus sissenõutavaks (

§ 82lg 7, § 637 lg 3 ja lg 4).

Kostja võttis töö 11.11.2016 tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti allkirjastamisega vastu (I kd tl 9). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tööd oleksid tegemata. Kostja vaidles hageja tasunõudele vastu üksnes põhjendusega, et tal oli hageja vastu tasaarvestav kahju hüvitamise nõue. Kostja ei toonud esile asjaolusid, mis välistaksid hageja nõude maksmapaneku muul alusel. Puudusid asjaolud, mille alusel saaks kohustuse rikkumine olla vabandatav (

§ 103

). Kuna hageja põhinõue oli põhjendatud, siis oli põhjendatud ka viivise nõue

§ 113lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt.

Seadusjärgne viivisemäär oli alates 01.07.2016 8% aastas. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 12.11.2016 (

§ 637lg 4).

Hageja esitas kostjale arve 19.12.2016 (I kd tl 43) ja andis kostjale tasu maksmiseks tähtaja seitse päeva, s.o kuni 26.12.

1. Kostja kinnitas arve kättesaamist (I kd tl 85 p). Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivis perioodi eest 27.12.2016–27.07.2017 oli 327,15 eurot (7008×(365÷8%)×213). 3
2. Kostja kahju hüvitamise nõue 33 612 eurot (

§ 646lg 1 ja 5) ei olnud põhjendatud.

Pooled ei vaielnud, et lepingu eesmärk oli suunatud niiskuskahjustuste kõrvaldamisele, s.o veeavarii eelse olukorra taastamisele (I kd tl 83 ja 86 p ning hinnapakkumine I kd tl 6 ja 8). Kostja ei tõendanud väidet, et tööd tuli teha vastavalt eksperthinnangule (I kd tl 83 p). Pooltel polnud vaidlust, et enne remonttöid korteris teadaolevalt hallitust ei olnud. Seda, et töö eesmärk oli hallituse tõrje, ei olnud kostja väitnud, küll aga leidis kostja, et hageja töö pidi olema tehtud selliselt, et niiskuskahjustusest hallitust ei tekiks. Ka hageja ise pööras enne tööde alustamist ehk enne 12.09.2016 kostja tähelepanu võimalikule hallituse tekkele veekahjustuse tagajärjel (I kd tl 108) ja kostja väljendas hagejale ka selgelt huvi välistada töödega mh hallituse teke 06.10.2016 (I kd tl 109). Eelnevast tulenes, et poolte kokkulepe oli suunatud veekahjude taastustööde tegemisele sellisel viisil, et eluruumis ei hakkaks niiskuskahjustuste tõttu levima hallitus. Ekspert tuvastas, et 24.10.2017 oli korteris seenkahjustus (I kd tl 49-54). Hageja ekspertiisile vastu ei vaielnud (I kd tl 86), kuid leidis, et ta ei vastuta seenkahjustuse eest – puudus põhjuslik seos. Kuna kostja võttis tööd vastu 11.11.2016, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik ja kohustus täideti kohaselt (

§ 76lg 4).

Kostjal tuli tõendada, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele ja et kostja kasutas hageja nõuet välistavat õiguskaitsevahendit (

§ 642lg-d 1 ja 3).

Kostja ei tõendanud väidet, et lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas hageja puudustega töö - seinte katmine 04.10.2016 soojustuse- ja kipsplaadiga enne, kui need olid kuivad. Kostja ei tõendanud, millal hageja pinnad kattis. Kostja esitatud fotoga (I kd tl 31) ei saanud nimetatud asjaolu tõendada. Pooled ei vaielnud, et niiskust mõõdeti 04.10.2016 ja elutoa siseseina laepoolses osas oli näit üle normi, s.o kohati 58% kui normaalne oli 10–20% (I kd tl 25). Seda asjaolu kinnitas ka kostja poolt hagejale 04.10.2016 saadetud sõnum. Vastusena sellele saatis hageja kostjale foto mõõtmistööde kohta. Fotodelt ei nähtunud, et lagi või seinad oleksid kaetud küprokiga (I kd tl 61), see ei nähtunud ka 04.10.2016 kuupäeva kandva akti fotodest. 04.10.2016 aktist ei saanud järeldada niiskuse taset igas ruumis, ei olnud aru saada, mis tubasid kujutavad teised pildid ja selgusetu oli, millal toimus akti kohaselt järelkontroll, millal oli niiskus väidetavalt normipiires. Asjaolu kohta, et järelkontroll toimus 10.10.2016 ei ole samuti tõendeid esitatud. Kostja esitas tõendina 04.11.2016 kuupäeva kandva akti raporti (I kd tl 28), mille tekst on aga sama, mis 04.10.2016 raportis, samuti on aktis kajastatud pildid identsed. Samas ei ole 04.11.2016 kuupäeva kandval aktil märget selle kohta, et järelkontrolli käigus oli niiskus normipiires, nagu see nähtub 04.10.2016 aktist. Kohus selgitas, et aktid on vastuolulised ja ebaselged ning nende alusel ei saanud teha järeldusi niiskuse taseme kohta tööde alustamise ajal. Seda järeldust ei muutnud ka asjaolu, et mõõtmisi teinud isik ei saatnud kostjale allkirjastatud akte ilma selle eest tasu saamata (tl 105). Kostja väited, et järelkontrolli tegelikult ei toimunud ja sellekohased aktid olid võltsitud, ei olnud kooskõlas esitatud tõenditega. Kostja tõendite kohaselt oli hageja niiskustaset kontrollinud. Mõõtmistulemuste akt, mis esitati 05.10.2020 ei olnud usaldusväärne, kuna see esitati enam kui kolm aastat pärast menetluse algust, kuigi niiskuse mõõtmise aktide üle oli olnud vaidlus algusest peale. Kostja väide, et hageja ei kasutanud niiskusekogujat ja soojapuhurit, oli samuti tõendamata. Vastupidiselt kostja väitele oli nimetatud asjaolu tõendatud (I kd tl 8, 159, 162). Samuti kasutas hageja seenetõrjevahendit (I kd tl 62-63, 64, 158). Kostja esitatud piltide järgi polnud võimalik jõuda järeldusele, et ehitusjärgus korteri seintel olevad laigud olid justnimelt hallitus. Kostja ei tõendanud, et hageja jättis pinnad enne nende katmist kuivatamata ning lagi ja põrand ei olnud töödeks valmis. Kostja esitas selgitamiskohustuse (

§ 14

) rikkumise kohta üksnes üldsõnalise väite ja ei tuginenud sellele kui kahju tekkimise aluseks olevale asjaolule, s.t sellele, et lepingutingimustele mittevastavus tekkis põhjusel, et hageja ei teostanud töid kõikides ruumides või halva ventilatsiooni tõttu. Kostja tugines üksnes sellele, et seenkahjustuse 4 põhjustas asjaolu, et hageja ei kuivatanud seinu ja kattis need kinni niisketena. Seetõttu ei omanud asjas tähtsust poolte esitatud väited ja tõendid selle kohta, kas osades ruumides ja millistes ruumides jäeti tööd tegemata kostja soovil või hageja ettepanekul. Samuti ei omanud tähtsust see, kas seenkahjustuse võis põhjustada halb ventilatsioon kostja majas või korteris. Kostja ei tuginenud sellele kui kahju tekkimise aluseks olevale asjaolule. Samuti ei toonud kostja esile, et hageja oleks pidanud tegema ventilatsiooni puudutavaid töid, millest tulenevalt oleks võimalik, et oletatavalt halvast ventilatsioonist tingitud hallitus võiks olla hageja tööde tagajärg. Asjas esitatud tõendite pinnalt ei olnud võimalik järeldada, et hageja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis ei olnud võimalik jõuda ka kostja soovitud järeldusele selle kohta, et aasta aega hiljem, s.o 24.10.2017 tekkinud seenkahjustus oleks hageja puudustega töö tagajärg. Seega puudus alus kostja nõude rahuldamiseks. Täiendavalt leidis kohus, et kostjal ei saanud olla hageja vastu kahju hüvitamise nõuet ka põhjusel, et ta ei esitanud hagejale täitmisnõuet ega andnud talle võimalust puudusi kõrvaldada (

§ 646lg 5, § 647 lg 1, § 114, § 115 lg 2).

Tellija kaotas õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist (

§ 646lg 6).

Kostja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus. Kostja apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja hagi rahuldamisel tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses. Kohus jättis tähelepanuta kostja 30.11.2017 esitatud tõendi (eksperthinnang) ja seeläbi jõudis ebaõige järelduseni. Kohus oleks pidanud jõudma järelduseni, et on tõendatud, et töövõtja kattis soojustuse- ja kipsplaadiga niisked seinad, mille tulemusena tekkis seenkahjustus. Eelnevast selgus ka see, et töövõtja ei teostanud veekahjude taastustöid viisil, millele poolte kokkulepe oli suunatud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli veekahjude taastustööde tegemine suunatud sellisel viisil, et eluruumis ei hakkaks niiskuskahjustuste tõttu levima hallitus. Seetõttu oleks kohus pidanud jätma hagi rahuldamata. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata, et niiskuse mõõtmise aktidega tõendas kostja, et hageja rikkus head ehitustava tööde teostamisel ja töödel esinesid varjatud puudused. Samuti jäeti arvestamata, et tegelikult tellija pöördus töövõtja poole puuduste kõrvaldamiseks ja seega ei kaotanud nõudeõigust tööde parandamiseks või uue töö tegemiseks. Kostja esitas põhjendatud argumente ka selle kohta, et töövõtja poolt esitatud aktid olid võltsitud, järelkontrolli ei toimunud ja töövõtja ei kontrollinud enne seinte katmist nende niiskustaset. Maakohus jättis need vääralt arvestamata. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda.
4. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli 5 õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning millele on maakohus hinnangu andnud.
5. Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et hageja tegi kostjale 29.08.2016 hinnapakkumise maksumusega 16 756 eurot Tallinnas XXX korteris piiritletud mahus veekahjutuse-eelse olukorra taastamiseks ja tööd hõlmasid kogu korterit, v.a tualett- ja duširuumi ning pakkumist oli väidetavalt vaja kindlustusandjale. 25.09.2016 esitas hageja kostjale uue hinnapakkumise, millele kostja andis nõusoleku ja mille kohaselt pidi hageja teostama tööd korteri suures toas, esikus ja köögis, st esialgsest pakkumusest jäid välja väikese toaga kaasnevad tööd. Kostja kohustus tööde eest tasuma 12 508 eurot. Kostja võttis 11.11.2016 aktiga tööd vastu, kuid jättis19.12.2016 arve 7 008 eurot tasumata. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist

§ 101lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel.

11.

§ 641

lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele.

§ 641

lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

§ 76

lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et töö on nõuetekohane ning vastupidist peab tõendama kostja.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kostja ei tuginenud sellele, et tööd oleksid tegemata, või et ta oleks lepingust taganenud, selle üles öelnud või alandanud lepingu hinda. Kostja vastuväitel on tal hageja vastu tasaarvestatav kahju hüvitamise nõue.
2. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust tugineda töös esinevatele puudustele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, kuid puuduste olemasolu tuleb sel juhul tõendada kostjal. Kui tellija ei suuda puuduste olemasolu tõendada, peab ta maksma kokkulepitud tasu (Riigikohtu 02.03.2015 otsus nr 3-2-1-145, p 22). Asja materjalist nähtuvalt ei soovinud kostja väikese toa remonti ja oli loobunud uue hinnapakkumise tellimisel osadest töödest, teades samas, et ka selles toas olid niiskuskahjutused. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tuginenud kostja juhistele ning kostja tellimisel töid tehes ei ole rikkunud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi. Vaidlust ei ole praeguses asjas, et hageja oli palunud kostjalt selgitust, et juhul kui hageja on tekitanud kostjale kahju, siis tuleb oma nõuet konkretiseerida, mitte palgalt keelduda arve tasumisest (I kd, lk 10). Hageja on avaldanud menetluses, et kostja kui ehituslike eriteadmistega isik oleks puudused töös, kui need oleksid esinenud, suutnud need 2017 jaanuaris välja tuua. Kostja ei ole menetluses ümber lükanud hageja väidet, mille kohaselt hageja kohtus 2017 märtsis kostja korteris elanud üürnikuga, kes kasutas korterit ja kinnitas töö kvaliteeti.
3. Põhiolemuselt on hagimenetlus võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587, p 10; Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40). Maakohus selgitas põhjendatult, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on korduvalt selgitanud pooltele 6 tõendamiskoormist (I kd, lk 101-106; 168) ja kohtuasja lahendamine on toimunud kooskõlas menetlusõiguse normidega.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ja jõuda kostja soovitud tulemuseni. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 230 lg 1 nõudega ja maakohtu otsus on kooskõlas TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetega. Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ta järgis kostja juhiseid, olles eelnevalt enne 12.09.2016 juhtinud kostja tähelepanu võimalikule hallituse tekkele veekahjutuse tagajärjel, siis aasta hiljem vaidlusaluses korteris tekkinud seenkahjustus ei saa olla hageja väidetava puudustega töö tagajärg. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 kohaselt ei korda põhjendusi. Õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks. Kuivõrd kostja tasaarvestuse vastuväide oli põhjendamatu, rahuldas maakohus õigesti hagi. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 7