2-21-103212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2021. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-103212 Tsiviilasi Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sak

§ 29lg 3).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Põltsamaa vald, Kamari küla, Sakala tn x KÜ 09.03.

1. a ja/või 30.05.
2. a üldkoosoleku läbiviimist ega ka koosolekutel vastu võetud otsuseid oleks vaidlustatud. Vaidlustamistähtajad on ammu ka möödunud ning taotletud ei ole tähtaja ennistamist (

§ 29lg 4).

Otsuste tühisuse tuvastamise aluseid kohtule esitatust ei nähtu. 14.2 Korteriühistu on mittetulundusühing ning korteriomandi ja korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mis puutub lepingute sõlmimisse, siis juhatuse liikmete esindusõigus on sätestatud mittetulundusühingute seaduses ja korteriühistu põhikirjas. Sakala tn x korteriühistu põhikirja punkt 3.7.5 kohaselt võib ühistut esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige üksinda, arvestades seda, et käsitletavate õigustoimingute aluseks on juhatuse kui kollegiaalse organi otsus. Käsitletud nõudest võib kõrvale kalduda vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. Punkt 3.7.7 kohaselt korraldab juhatus ühistu raamatupidamist. Avaldaja on kinnitanud, et Sakala tn x korteriühistu vee- ja kanalisatsioonileping on sõlmitud 04.01.

1. a, prügiveoleping 01.03.
2. a ning leping raamatupidamisteenuse osutamiseks 22.03.
3. a (dtl 68). Avaldaja esindaja selgitas kohtuistungil, et raamatupidamisteenust osutab L.T. Teenused OÜ ning lepingut on pikendatud kaheks aastaks. Teenuse hind alates
4. aastast on igakuiselt 36 eurot ja lisandub aasta aruande koostamine 36 eurot. Seega saab veendunult asuda seisukohale, et korteriühistu on teenuse osutajatega lepingud sõlminud ning teenuste eest tuleb vastavalt esitatud arvetele ka tasuda. Kohus märgib, et olukord, kus faktiliselt toimub (regulaarne) teenuse osutamine, tähendabki sellekohast teenuse saaja (tellija) ja osutaja vahelist kokkulepet. Seoses puudutatud isiku väitega, et ei ole üheselt selge, kas korteriühistule osutab raamatupidamisteenust L.T. Teenused OÜ või L.T. Teenus OÜ (tegemist on erinevate äriühingutega) märgib kohus järgmist. Vaidlusalusel perioodil Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud arvetel ei ole märgitud raamatupidamisteenuse osutaja ärinime. Nimetatud asjaolu on möönnud ka puudutatud isik ise oma 28.09.
5. a seisukohas (dtl 134-135). Arvetel on toodud üksnes raamatupidaja kontakttelefon ning e-posti aadress teenused.oy@gmail.com. 18.03.
6. a on puudutatud isikule saadetud meeldetuletus-nõue (dtl 54) ning saatjaks on L.T. Teenused OÜ raamatupidaja. Avaldaja selgitas kohtuistungil, et korteriühistul on sõlmitud lepingu teenuse osutamiseks just L.T. Teenused OÜ-ga. Oluline on seegi, et Axxx Sxxxxxxxx on käinud raamatupidaja juures ning teinud arvete tasumiseks sularahamakseid, seejuures on ta läinud õige teenuse osutaja juurde ning küsimust selles osas tekkinud ei ole. Arusaamatu on ka puudutatud isiku väide, et ta ignoreeris L.T. Teenused OÜ-lt saadud arveid, kuna ei teadnud, mis firmaga on tegemist, kuid samas on arveid osaliselt tasunud. Seega saab asuda seisukohale, et Axxx Sxxxxxxxx oli teadlik, milline ettevõte korteriühistule raamatupidamisteenust osutab. Kohus leiab, et kui mõnel arvel ongi ekslikult märgitud teenuse osutajaks L.T. Teenus OÜ, saab tegemist olla kirja- või trükiveaga, mis ei muuda tasumise kohustust olematuks. Kohtule selliseid arveid esitatud ei ole. Lisaks peab kohus oluliseks välja tuua, et esitatud arvetel on märgitud kontakt e-posti aadressiks ka xeejuures ei ole ühelgi vaidlusalusel arvel märgitud, et korteriühistu juhatuse liige on Pxxxxx Kxxx. Isik oli nimetatud perioodil korteriühistu liige (seega seotud korteriühistuga) ning märgitud arvetel kontaktisikuks. Kohus märgib, et seadusest ei tulene kohustust, et korteriühistu kulusid 6

§ 12

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu.

§ 40

lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Seega on kaasomandi suurus kulude jaotamise üldiseks aluseks. AxxxxSxxxxxxxx esitas kohtule maja registriandmete korrastamise pakkumise (dtl 136-137), mille kohaselt tuleks ehitusregistrisse kanda hetkeseisule vastavad maja mõõdud ja korruseplaanid. Lõppseisukohas leiab AxxxxSxxxxxxxx, et arvetel puuduv küttekulu viitab selgelt hoone üldandmete mittevastavusele. Kohus rõhutab veelkord, et käesolevalt on lähtutud kinnistusregistrisse kantud andmetest. AÕS § 56 lg.1 sätestab: Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Seega on ainuõige lähtuda andmetest, mis on kantud kinnistusraamatusse: et korteri nr xx üldpindala on 42,7 m

1. Kohtu sellist seisukohta ei muuda kuidagi asjaolu, et ühistul puudub ühtne küttesüsteem. Avaldaja kinnitas kohtuistungil, et alates korteriühistu loomisest hoones ümberehitusi tehtud ei ole. Kuigi Axxx Sxxxxxxxx ei nõustu korteri üldpindala suurusega, siis teistsuguseid andmeid ta kohtule esitanud ei ole. Kinnistusraamatusse kantud andmeid saab muuta üksnes kinnistu omaniku (käesoleval juhul Axxx Sxxxxxxxxx) avalduse alusel.
2. Avaldaja taotleb puudutatud isikult Axxx Sxxxxxxxxxxx välja mõista Põltsamaa vald, Kamari alevik, Sakala tn x korteriühistu kasuks majandamiskulude ja teenuste võlgnevus koos lisanduva viivisega 467,91 eurot. 15.1 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (

) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal.

§ 35

lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist.

§ 41

lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kõik arved on korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Avalduse kohaselt esitati puudutatud isikule igakuised arved tema e-posti aadressile, millise ta ise on korteriühistule andnud, s.o xohtuistungil kinnitas Axxx Sxxxxxxxx, et ta on juhatusega suhelnud just e-posti teel. Seega saab asuda seisukohale, et kõik korteriühistu esitatud arved on jõudnud puudutatud isikuni. Ka on selgunud, et puudutatud isik on käinud raamatupidaja juures tegemas sularaha makseid ning seejuures on ta saanud tutvuda kõigi arvetega, sh tasumata arvetega. 7

§ 1

lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Seega tuleb kohtu hinnangul arvestuste tegemisel lähtuda korteri nr xx puhul elanike arvust

1. Kohtu hinnangul ei oma tähendust puudutatud isiku väide, et ta ei olnud teadlik asjaolust, et vee- ja kanalisatsioonileping üldse sõlmitud on, samuti prügiveo ning raamatupidamisteenuse osutamise lepingud ning et muru niitmise kohta ei tea puudutatud isik ka midagi. Vastavad otsused on vastu võetud korteriühistu üldkoosolekutel ning kui Axxx Sxxxxxxxxxotsustas seal mitte osaleda, siis see on tema vaba valik. Menetluses ei ole vaidlustatud asjaolu, et faktiliselt neid teenuseid korteriomanikele osutatakse. Käesolevas asjas tuleb arvestada, et korteriühistu lähtub alates 01.01.
2. a korteri nr xx puhul tegelike kulude määramisel vee tarbimisest, st kui puudub vee tarbimine, puuduvad ka muud tegelikud kulud (s.o prügiveo kulu) ja vastupidi. Kohtu hinnangul saab sellise käsitlusega nõustuda. AxxxxSxxxxxxxx on väljendanud kohtuistungil seisukohta, et on nõus tasuma prügiveo eest vastavalt tarbimisele. Veetarbimist arvestatakse näitude alusel. 15.3 Avaldaja on esitanud kohtule müügiaruande artiklite lõikes (dtl 42), mille kohaselt on perioodil 31.03.
3. a kuni 31.01.
4. a Axxx Sxxxxxxxxxx tasumata külma vee ja kanalisatsiooni eest 36,69 eurot, majandus- ja hooldustasu 115,33 eurot, prügiveo eest 10,19 eurot, remondifondi 328,79 eurot ja reservkapitali 42,70 eurot, kokku 533,70 eurot. Lisaks on avaldaja kohtule esitanud müügiaruande arvete lõikes (dtl 43) perioodi 31.03.
5. a kuni 31.01.
6. a kohta. Aruandes on toodud 23 arvet kogusummas 533,70 eurot. Kuna elamus ühtne küttesüsteem puudub ning küte on korteripõhine, siis kütte eest arveid ei esitata. Avaldaja on kohtule esitanud ka aruannete koostamise aluseks olnud arved (dtl 73, 77-82, 84-85, 87, 90-92, 94-96, 98-103). Avalduses toodu kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx arveid tasunud kaootiliselt ning üksnes osaliselt ja tervikuna tasutud on üksnes esimene, s.o 31.03.
7. a. Avalduses toodu on kooskõlas kliendilaekumiste aruandega (dtl 44), mille kohaselt on Axxx Sxxxxxxxx märgitud perioodil tasunud korteriühistule 221,49 eurot ning tasumata on 312,21 eurot. 28.02.
8. a esitati Axxx Sxxxxxxxxxxx arve nr 21026 (dtl 83), mille kohaselt tuleb puudutatud isikul perioodi 01.02.
9. a kuni 28.02.
10. a eest korteriühistule tasuda 23,49 eurot (sh majandus- ja hooldustasu 6,41 eurot, remondifond 17,08 eurot, külm vesi ja kanalisatsioon 0 eurot). Kokku põhivõlgnevus perioodil 31.03.
11. a kuni 28.02.
12. a 335,70 eurot (312,21+23,49). Nimetatud asjaolu nähtub ka kliendivõlgnevuse aruandest (dtl 53). Lisaks esitas avaldaja 20.09.
13. a kohtule Axxx Sxxxxxxxxxxx esitatud arved perioodil
14. a märtsist kuni juulini (dtl 128-132) ning esitatu põhjal on puudutatud isikul korteriühistule tasumata põhivõlgnevus summas 117,51 eurot (23,51+23,51+23,49+23,49+23,51). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Axxx Sxxxxxxxxxxx välja põhivõlgnevuse kogusummas 453,21 eurot. Puutuvalt Axxx Sxxxxxxxxx väitesse, et temale korteriomanikuna esitatud arved (dtl 138142) ning kohtule esitatud arved on erinevad, märgib kohus järgmist. Tegemist on sisult sarnaste arvetega ning kõik esitatud arveid kajastavad samu summasid. Kohtule esitatud arvetel on eraldi välja toodud, kui suur osa mingist arvest on tasutud. Seejuures tasumisele kuuluvad summad, varasemad tasumata arved ning tasumisele kuuluv kogusumma on kõikide, nii puudutatud isikule kui ka kohtule esitatud arvetel sama. Kohus märgib, et puudutatud isiku poolt tasutud osa on saanud korteriühistu märkida dokumendile juurde alles 8

§ 42

lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates 01.04.

1. a kuni 31.12.
2. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (dtl 46, 127). Avaldaja on arvestanud viivist alates 01.04.
3. a 8% aastas ehk 0,022% päevas maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Avalduse kohaselt moodustub nimetatud perioodil sissenõutavaks muutunud viiviseks 14,70 eurot. Kohus nõustub sellise käsitlusega ja peab põhjendatuks viivise summas 14,70 eurot välja mõistmist puudutatud isikult. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Tsiviilasjas on menetluskuluks üksnes avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 145 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 sätestab, et avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega tulnuks avaldajal tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel avaldajale tagastada enamtasutud riigilõiv summas 95 eurot. Riigilõiv tagastada Põltsamaa vald, Kamari alevik Sakala tn x korteriühistu arvelduskontole nr EE522200221071270059 Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 9