Obsah (5)

§ 99§ 101§ 98§ 102§ 97

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-6264 Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2021. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi K. G. (end M.) hagi S. M. vastu el

§ 99lg 1.

Selles asjas ei saa kohaldada

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Hagejal tuleb tõendada ülalpidamiskulude suurust. Hageja ei ole lisanud kulusid tõendavaid dokumente. Kostja ei ole nõus hageja näidatud kuludega: - eluasemekulud 50 eurot- kui see on kogu eluasemekulu, siis see summa ei saa olla ainuüksi hageja ülalpidamiskulude hulgas, kuna ei ole teada, kas hageja elab üksi selles korteris või kasutab seda veel keegi; - kulud toidule 150 eurot- kostja hinnangul on kulu ülepaisutatud. Hageja ei ole näidanud, kas elab üksi või koos emaga. Kui koos emaga, siis peavad kulud toidule olema oluliselt väiksemad - eesti ja inglise keele repetiitor ja matemaatika – väidetavad kulud tõendamata. Kostja igakuine sissetulek on töötasu 584 eurot kuus, muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostjal on ülalpidamiskohustus veel kahe alaealise lapse – I. ja M. M. ees. Vastavalt

§ 98

lg 1 kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Kostjal on kohustus tagada elatis kahele alaealisele lapsele, kellel on eelisõigus temalt elatisraha saada. Võttes arvesse, et kostja sissetulek on 584 eurot kuus, alaealiste laste elatisraha suurus pool kuu miinimumtöötasust, ei jää kostjal vahendeid, et tasuda elatist hagejale.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. 4. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. K. G. sai täisealiseks 11.04.2021.a. (tl 6) õppis 2020/2021 õppeaastal ja õpib 2021/2022 õppeaastal xxx (tl 7). 5. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 250 eurot kuus (tl 4). 2 Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99

lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15). 6. Kohus nõustub kostja väidetega selles, et käesoleval juhul tuleb elatise nõude lahendamisel arvestada kostja ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi. Kostja ülalpidamisel on alaealised I. M. (sündinud xxx.a.) ja M. M. (sündinud xxx.a.) (tl 24, 25)

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Küll aga ei nõustu kohus kostja vastuväidetega selles, et ta ei ole suuteline kõigile ülalpidamist saama õigustatud lastele (sh täisealisele K. G.le) elatist andma.

1. Kohus on seisukohal, et kostja esitatud andmed / väited oma varalise seisundi kohta ei vasta tegelikkusele. 7.1 Kostja ei ole korrapäraselt panustanud hageja ülalpidamisse ka siis kui viimane oli alaealine. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel on kolmel korral (tsiviilasjad nr 2-16-11874, 2-17-15719 ja 2-18-15622) lahendanud kohus kohtutäituri taotlust võlgniku juhtimisõiguse peatamiseks ja juhilubade andmise keelamiseks elatise võlgnevuse tõttu täitemenetluses. Tsiviilasjas nr 2-1611874 rahuldas kohus kohtutäituri avalduse ja piiras kostja juhtimisõigust; pärast juhtimisõiguse peatamise lõpetamist, katkestas aga S. M. elatise tasumise, mistõttu esitas kohtutäitur taotlused uuesti. Tsiviilasjades 2-16-11874 ja 2-17-15719 leidis S. M. pärast kohtutäituri avalduse esitamist vahendid kahe kuu elatise tasumiseks (kokku 500 eurot), täites sellega täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 2 p 1 eelduse (mille kohaselt ei peata kohus võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise) ja vältides juhtimisõiguse piiramise, kuid katkestades pärast lahendi tegemist uuesti elatise tasumise (nt
2. a oktoobrikuu seisuga oli elatise võlg 16 915, 04 eurot). Kostja varasem käitumine kinnitab kohtu hinnangul seda, et kostja vastuväidete põhjuseks ei ole mitte niivõrd piisavate võimaluste puudumine, vaid pigem soovimatus seda teha. 3 7.2 Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema töötasu OÜ-s X 584 eurot (tl 22). Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikul 01.03.2020-01.03.2021.a. S. M.le tehtud väljamakseid 6816, 73 eurot (tl 52). Kostja on esitanud kohtule tõendid (tl 27-29), mille kohaselt on tema nimele Maanteeameti Liiklusregistris registreeritud 3 sõidukit, mille väärtus kostja väitel on kokku ca 200 eurot: BMW 1983 a väljalase, omavalmistatud järelhaagis registrisse kantud 10.04.1995 ja Volkseagen Passat esmane registreering
3. Kostja väitel talle kinnisvara ega muud vara ei kuulu. 7.3 S. M. on alates 08.09.2007.a. abielus N. M.ga. Abikaasade varasuhteks on valitud ühisvarasuhe (e-abieluvararegistri andmetel). Registris on abieluvaralepingu alusel märgitud kokkulepitud erisusena N. M. lahusvarasse kuuluvatena kinnistu (registriosa nr xxx), liikmesus hooneühistus X (registrikood xxx) ja OÜ X nimiväärtusega 2556 eurot. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on N. M. registreeritud alljärgnevate sõidukite omanikuna: Peugeot reg.nr XXX ehitusaasta 2016, registrikanne 2019.a; kaubik Renault Trafic, reg.nr XXX . ehitusaasta 2008, registreerimistunnistus 2020.a., kaubiku vastutav kasutaja on S. M.; paadiveok JUHTA, reg. nr XXX, ehitusaasta2000, registreerimistunnistus väljastatud 2021.a. Nimetatud sõidukid on soetatud abielu ajal, seega kuuluvad abikaasade ühisvarasse ning kostja väited nagu talle ei kuuluks vara, ei vasta tegelikkusele.
4. K. G. teise vanema T. G. ülalpidamisel on samuti 2 alaealist last 2011.a sündinud tütar A. ja 2017.a sündinud tütar M. (tl 45). Kinnistusraamatu andmetel kuulub T. G.le ¼ korteri XXX kaasomandist (registriosa nr XXX); 1/6 korteri xxx kaasomandist (registriosa xxx); korteriomand xxx, registriosa nr xxx; korteriomand xxx, registriosa nr xxx; kaasomandis kinnistu (ärimaa) xxx (registriosa nr xxx). Maksu-ja Tolliameti teatise kohaselt on ajavahemikus 01.03.2020-01.03.2021.a tehtud T. G.le väljamakseid 14023, 52 eurot so keskmiselt 1168,60 eurot kuus (tl 51), 2020.a tuludeklaratsioonis on T. G. deklareerinud ettevõtlustulu 22 480 eurot (tl 57). Eesti Töötukassa vastuse kohaselt oli T. G. töötuna (töötu FIE) arvele võetud perioodil 12.22.2020 kuni 01.05.2021.a., arvelolek lõpetati seoses FIE-na tegutsemise jätkamisega. Tööotsingute toetamiseks maksti töötuskindlustushüvitist 141 päeva (hüvitise päevamäär esimesel 100 päeval oli 39, 83 eurot ja 41 päeval 26,55 eurot (tl 63) Maanteeameti Liiklusregistri andmetel ei ole T. G. registrisse kantud sõidukiomanikuna, kuid on registreeritud haagise TIKI Q1 (reg. märk XXX, ehitusaasta 2921, registrisse kantud 2021 omanik D. G.); traktori CFMOTO (reg. märk XXX, ehitusaasta 2021, registrisse kantud 2021.a., omanik D.G.) ja sõiduauto Peugeot (reg. märk XXX, ehitusaasta 2021, registrisse kantud 2021, omanik Swedbank Liising AS) kasutajana. Sotsiaalkindlustusameti andmetel on määratud T. G.le lapsetoetus 220 eurot kuus, lasterikka pere toetus 300 eurot kuus ja lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus (tl 67)
5. T. G. ja S. M. majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal leiab kohus, et T. G. varaline seisund on mõnevõrra parem, kuid möönab, et kohtu käsutuses olevad andmed kostja majandusliku seisundi kohta ei pruugi olla tegelikkusele vastavad (nt igakuise sissetuleku suurus). Kohus arvestab hagi lahendamisel muuhulgas seda, et K. G. mõlema vanema ülalpidamisel on peale hageja veel kaks alaealist last, kes on

§98

lg 1 kohaselt vahendite ebapiisavuse korral eelisseisundis võrreldes täisealiseks saanud lapsega. Samas eeldab

§ 97

lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad (eriti veel gümnaasiumiastmes). 4

1. Kohus ei nõustu kostja väitega selles, et hageja esitatud vajaduste / kulude loetelu (tl 4) on ülepaisutatud. Hageja on selgitanud, et elab vanematele kuuluvas korteris üksi, vanemad elavad mujal. Hageja väidet kinnitab RR väljavõte, (tl 45) Ühistranspordi liikumise graafiku tõttu võib olla hagejal vanemate elukohast keeruline jõuda vajalikele kursustele. Kostja leiab, et 150 eurot kulu toidule on ülepaisutatud. Kohus sellega ei nõustu. 18 aastase noore täisväärtuslikuks toitmiseks kulub kuus eelduslikult tegelikkuses rohkem kui hageja hagiavalduses on esitanud. Kohus nõustub kostjaga aga selles, et hagis väidetud kulu erarepetiitoritele pidanuks hageja tõendama. Samas on hageja märkinud, et tõendeid kulude kandmise kohta tal ei ole võimalik esitada kuivõrd eraisikutena ei vormista repetiitorid teenuse osutamist / tasu saamist. Eeltoodust tulenevalt arvestab kohus hageja igakuisteks põhjendatud kuludeks 300 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud ja kohtu enda teostatud päringutele (TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas koguda tõendeid omal algatusel) saadud vastuste vanemate varalist seisundit puudutavate andmete põhjal ei ole kostja suuteline tasuma elatist hageja kasuks hagiavalduses nõutud ulatuses, kuid on suuteline tasuma igakuiselt 150 eurot kuus. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 5