← Eesti

2-21-13556/6

Obsah (7)§ 468§ 444§ 367§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-13556 Otsuse tegemise aeg ja koht 22. septembril 2021, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Aktsiaselts PlusP

§ 468lg 1 p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD

  1. Kostja ja hageja sõlmisid 13.01.2020.a kompromissilepingu / võlatunnistuse nr
  2. Hagejal PlusPlus Capital AS-il oli kostja T. T. vastu 28.11.2018 sõlmitud väikelaenulepingust nr. L89002191624 tulenev nõue. alusel, Kostja võlgnes hagejale 2328,59 eurot ja viivised summas 1731,40 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu / võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 3,59 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissi summas 4056,40 € (2328,59 eurot + 1727,81 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.
  3. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 120,00 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
  4. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks ning 90,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2238,59 € ja viivised 1727,81 eurot. Pooled leppisid kompromisslepingu /võlatunnistuse punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut - ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.11.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 13.01.2020.a. lepingust 24850838 tulenev võlgnevus kokku 4388,23 eurot, millest kompromissisumma 3966,40 eurot (s.h põhinõue 2238,59 eurot, enne 13.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 1727,81 eurot), viivised põhinõudelt 2238,59 eurot alates 16.11.2020 kuni 30.08.2021 summas 386,83 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivis põhinõudelt 2238,59 eurot alates 31.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid edasiulatuvalt mitte rohkem kui summas 123,95 eurot, st et edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku ei ületaks põhinõude summat; menetluskulud: riigilõiv summas 400 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.
  5. Kostja T.T. tunnistab hagi. 20.09.2021 e-posti teel saadetud vastuses märkis kostja, et kuna oli juba kokkulepe sõlmitud, mida kahjuks täita ei suutnud, siis ei ole võimalik ka uut lepet (kompromissi) sõlmida. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 2 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus rahuldab hagi.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis oma vastuses hageja nõude õigeks.

§ 444lg 3 kohaselt võib kirjeldava osa õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta.

Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. 5. Hageja nõue tuleneb 13.01.2020 sõlmitud kompromissilepingust / võlatunnistusest (VÕS § 578 lg 1, § 30). Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud. Kooskõlas VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 3, § 82 lg 1 , § 100, § 101 lg 1 p 1, lg 2,§ 113 lg 1 ja § 94 on võlausaldaja õigustatud rakendama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud võlgniku suhtes. T. T. tunnistab hagi (tl 29). Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg 2, § 30, § 578 lg 1, § 76 lg 1, 3, § 82 lg 1 , § 100, § 101 lg 1 p 1, lg 2,§ 113 lg 1 ja § 94 ja

§ 367. 6. Kohus rahuldab Plus

Plus Capital AS hagi T. Teede vastu õigeksvõtuotsusega. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 8.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, kokku 820 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Vastavalt

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas § 218 nõuetele vastav esindaja. Kohus on seisukohal, et tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluseson trafaretse hagiavalduse koostamise eest tasunõue 420 eurot 3,5 töötunni eest ülepaisutatud ega vasta hagi koostamiseks eeldatavalt vajaminevale ajakulule ja töömahule. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-21-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 240 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 640 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 4.

3

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.