Obsah (5)

§ 4§ 10§ 6§ 8§ 15

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2192 Määruse kuupäev 29.09.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi A.I.i riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – A.I. RESO

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte ja edastatakse riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile. ASJAOLUD

1. A.I. esitas 22.09.2021 Harju Maakohtu kaudu taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt vajab ta riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17.09.
2. a otsuse nr 15.3-3.1/374-3 vaidlustamiseks. Nimetatud otsusega tunnistas PPA kehtetuks A.I. pikaajalise elaniku elamisloa ja tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel. Samuti kohaldati A.I.le sissesõidukeeld neljaks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Taotleja selgitas riigi õigusabi taotluses, et ta ei soovi väljasaatmist, kuna tal ei ole Venemaal kedagi. Samuti ei valda ta eesti keelt sellisel määral, et aru saada põhjendustest, ning tal puuduvad oskused enda kaitsmiseks. Asjast taotlejale saadava kasuna märkis taotleja ära võimaluse jääda Eestisse elama ning muude asjakohaste andmetena viitas taotleja sellele, et vaie PPA otsusele tuleb esitada 10 päeva jooksul. 3-21-2192 KOHTU SEISUKOHT
3. Riigi õigusabi taotlusest nähtub kohtule, et taotleja soovib talle riigi õigusabi määramist, et vaidlustada esmalt haldusmenetluses ning seejärel vajadusel kohtumenetluses PPA 17.09.
4. a otsust nr 15.3-3.1/374-3 talle Eestist lahkumise ettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Seega soovib taotleja saada riigi õigusabi korras esindajat haldusmenetluseks ja võimalikuks hilisemaks halduskohtumenetluseks (

§ 4

lg 3 p-d 5 ja 6).

§ 10

lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. 3.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotlusele lisatud materjalide järgi ei ole taotleja majanduslik seisund selline, mis võimaldaks õigusabi eest tasuda. 4. Elamisloa kehtetuks tunnistamine, lahkumisettekirjutuse tegemine ja sissesõidukeelu kohaldamine riivavad intensiivselt taotleja põhiõigusi. Taotlejal puuduvad õigusalased teadmised ning arvestades kaalul olevaid õigushüvesid, on taotlejal kaalukas vajadus riigi õigusabi määramiseks. Kohtul puudub alus eeldada, et taotleja suudaks kavandatavas menetluses enda õigusi ise tõhusalt kaitsta. Õigused, mida taotleja selles menetluses kaitsta soovib, on vaieldamatult kaalukad ning taotleja jaoks olulised. Taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks ei saa pidada ka ilmselt vähesteks. Kohus arvestab ka väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 66 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt on välismaalasel õigus saada riigilt õigusabi lahkumisettekirjutuse, väljasaatmise või lahkumisettekirjutuses kohaldatud sissesõidukeelu otsuse vaidlustamiseks juhul, kui välismaalasel puuduvad piisavad rahalised vahendid õigusabi kulude kandmiseks. Eelnevat arvestades leiab kohus, et

§-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks puuduvad. 5. Eeltoodu põhjal tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldada ning määrata A.I.le riigi õigusabi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Kohus annab taotlejale tema majanduslikku seisundit arvestades riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (

§ 8p 1).

Kohus edastab määruse ärakirja riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile (

§ 15lg 5).

6. Kohus juhib riigi õigusabi osutama hakkava advokaadi tähelepanu sellele, et vaie PPA-le või kaebus halduskohtule tuleb esitada 10 päeva jooksul haldusakti selle adressaadile teatavaks tegemisest arvates (kohtule ei ole teada taotlejale haldusakti teatavaks tegemise täpne kuupäev). Kui see tähtaeg peaks olema vaide või kaebuse esitamise ajaks möödunud, tuleb koos vaide või kaebusega esitada ka taotlus tähtaja ennistamiseks (haldusmenetluse seaduse §-d 34 ja 77, HKMS § 38 lg 5). /allkirjastatud digitaalselt/