Obsah (6)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5642 Tsiviilasi

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue OÜ Registon (hageja) ja OÜ Ida Regioon (kostja) vahel 30.11.2018 sõlmitud laenulepingu nr XXX ja 17.09.2019 sõlmitud laenulepingu muutmise kokkuleppe alusel sai kostja hagejalt laenu kokku 40 000 eurot tähtajaks kuni 07.12.2020.a. Laenulepingu punkti 1.

1. kohaselt kohustub Kostja igakuiselt tasuma intresse 0,1% päevas. Kostja on tasunud intresse alates jaanuarist kuni oktoobrini 2019.a., kuid alates novembrist 2019.a., vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, on jätnud intressid tasumata. Hageja leidis, et laenuintresside tasumata jätmine on lepingu oluline rikkumine, mis annab Hagejale aluse laenulepingu ennetähtaegseks ülesütlemiseks ning laenusumma koheseks tagasinõudmiseks.
2. aprillil 2020.a. esitas hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja laenuintresside tasumiseks. Kostja ei ole intresse hagejale maksnud. 08.05.2020.a. esitas hageja kostjale avalduse laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta ning palus tagastada laenusumma koos intressidega hiljemalt 15.05.2020.a. Kostja ei ole laenusummat ega intresse hagejale maksnud. Hageja nõue Kostja vastu oli tagatud Hageja kasuks seatud 40 000 eurot suuruse hüpoteegiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxx kantud kinnistule asukohaga xxx xx, xxx. Hageja pöördus 26.05.2020.a. kohtutäituri Andrei Krek poole laenu põhisumma 40 000 eurot ning intresside 9 120 eurot sissenõudmiseks. Hageja nõue on arvutatud alljärgnevalt:
3. 40 000 eurot – põhinõue ehk laenusumma
4. 9 120 eurot – laenuintress ajavahemiku
5. oktoober 2019.a. –
6. mai 2020.a. eest. 228 päeva x 40 eurot (40 000 x 0,1%) = 9 120 eurot. Kokku 49 120 eurot. Hageja täitmisavalduse alusel algatati kostja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 066/2020/
8. märtsil 2021.a. kohtutäitur müüs avalikul enampakkumisel kostjale 2 kuuluva kinnisasja asukohaga xxx xx, xxx hinnaga 46 000 eurot.
9. aprillil 2021.a. edastas kohtutäitur hagejale kinnisasja müügist saadud tulemi jaotuskava, mille kohaselt lähtudes hüpoteegi summa 40 000 eurot suurusest, rahuldatakse hageja nõue kostja vastu summas 37 600 eurot ning 2 400 eurot on kohtuätituri tasu, müügihinnast ülejäänud 6 000 eurot tagastatakse kostjale. Ülaltoodud järjekorrast tulenevalt on kinnisasja müügist laekunud summast täidetud hageja intressinõue summas 9 120 eurot ning põhinõue (laenu põhisumma) 28 480 eurot, seega kostja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse (laenusumma) jääk on 11 520 eurot (40 000 eurot – 28 480 eurot). 23.03.2021.a. jaotuskava kohaselt tagastatakse kostjale kinnisasja müügist saadud tulemist 6 000 eurot (46 000 eurot – 2 400 eurot kohtutäituri tasu – 37 600 eurot hageja nõue). Vaidlus kuulub on poolte kokkuleppe järgi lahendamisele Harju Maakohtus. Hageja nõuab pooltevahelisest laenulepingust tuleneva põhinõude väljamõistmist kostjalt osaliselt summas 6 000 eurot. Hageja palus hagi tagamist. Hageja palub kostjalt välja mõista Ida Regioon OÜlt OÜ Registon kasuks 6 000 euro ja jätta menetluskulud palub Kostja kanda. Hageja palub hagi lahendada tagaseljaotsusega juhul, kui kostja ei vasta tähtaegselt hagile. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamisel on riigilõiv hagi esitamise eest 425 eurot ja riigilõiv hagi tagamise eest 50 eurot ning lepingulise esindaja kulud 340 eurot, kokku 815 eurot. Hageja palub määrata kindlaks tsiviilasjas kantud menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 815 eurot. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 18.07.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 340 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 475 eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud lõiv 425 eurot, hagi tagamise taotluse lõiv 50 eurot), seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud 3 lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks 340 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 815 eurot (475+340).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4