← Eesti

1-18-9463/51

Obsah (6)§ 424§ 76§ 63§ 65§ 69§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-9463 (18284000435) Kohtulahend Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2019 otsus Romm

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja karistamises liitkaristusena vangistusega 2 aastat 10 kuud 9 päeva Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Valdo Gerassimov Süüdimõistetu Rommi Sööt (isikukood: 37806190025; elukoht: puudub; viibib vangistuses xxxxxxxx xxxxxxx) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 kohus määras:

  1. Jätta Rommi Sööt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  2. Määruse koopia saata Tartu Vanglale, süüdimõistetule ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED I Asjaolud Rommi Sööt on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 31.01.2019 otsusega

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ja

§ 63

lg 1 alusel on mõistetud talle

§ 424

lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 28.03.2018 otsusega Rommi Söödile mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seisuga 21.11.2018 on Rommi Sööt 1 teinud ära 120 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata üldkasuliku töö tundide arv on 597 tundi, millele

§ 69

lg 1 alusel vastab 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.10.2018 - 30.01.2019.a., s.o 3 kuud 18 päeva ja Rommi Söödil loeti veel kandmata karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud 9 päeva. Kohtuotsuste kogumi eest mõisteti Rommi Söödile liitkaristuseks vangistus 2 aastat 10 kuud 9 päeva. Rommi Sööt viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 31.01.2019 ja lõpeb 09.12.

  1. Tingimisi enne tähtaega võimalus vabanemiseks avanes kinnipeetaval 25.08.
  2. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Rommi Sööti kriminaalkorras karistatud 10 korda, millest 7 on arhiveeritud. Kannab kolmandat reaalset vangistust. Varasemalt on isikut karistatud joobes juhtimise, korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, varguse grupis, karistusest eemale hoidmise, avaliku varguse ning salajase varguse eest. Varasemate kuritegude soodusteguriteks on olnud grupi mõju, alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendus oskus, riskiv ja hoolimatu elustiil ning majandusliku kasu saamise eesmärk. Käesolevalt kannab karistust joobes juhtimise eest. Soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine, riskiv ja hoolimatu elustiil ning puudulik probleemilahendus oskus. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimised on teadlikud ja etteplaneeritud, vägivalla kasutamise puhul etteplaneeritust ei ole. Kinnipeetava iseloomustuses on Rommi Söödi individuaalse täitmiskava täitmise ja käitumise kohta on väljatoodud järgnevad asjaolud: Kinnipeetav on alates 16.06.2019 osalenud periooditi majandustöödel. Ajavahemikul 07.08.2019-28.08.2019 läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Ajavahemikul 09.10.-15.11.2019.a. läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Ajavahemikul 01.01.2020-08.02.2021 omandas kutsehariduse plaatija erialal. Rommi Söödil on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. - 17.08.2020 määratud noomitus seoses talle mitte ette nähtud kambris viibimisega; - 21.10.2020 määratud noomitus seoses talle mitte ette nähtud kambris viibimisega; - 17.02.2021 määratud noomitus seoses keelatud eseme omamisega; - 13.05.2021 määratud noomitus seoses keelatud esemete omamise ning järelevalve teostamise takistamisega. Kinnipeetava iseloomustuses on antud hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja kinnipeetava ohtlikkusele. Vangla antud hinnangu kohaselt on Rommi Sööt ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), kõrgohtlik lastele (risk ühiskonnas). Oht seisneb kehavigastuste tekitamises, võib juhtuda, et kasutab peksmisel abivahendeid, joobes liiklusohtliku olukorra tekitamine. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on tarvitanud alkoholi ning tekib konfliktne olukord. Tegutseb tagajärgedele mõtlemata ning halb probleemide lahendamise oskus, isikul on riskiv ja hoolimatu elustiil. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 52%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava ette tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustuses sisalduvas kriminaalhooldaja arvamuses (kinnitatud kriminaalhooldusametniku poolt 14.07.2021) märgitakse, et juhul, kui kohus otsustab süüdimõistetu Rommi Söödi tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Rommi Söödile katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, kuid mitte vähem, kui kuus kuud. Rommi Söödi võimaliku enne tähtaegse vabanemisel kohustada teda täitma lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; 2 - otsima endale töökoha, kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; - alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud - alluma alkoholi tarvitamishäire psühhiaatrilisele ravile. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rommi Söödi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu Rommi Sööt osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda. II Kohtu põhjendus

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Rommi Sööt on temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla esitatud materjalidest nähtuvad Rommi Söödi puhul positiivsete asjaoludena vangistuse jooksul sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ läbimine, majandustöödel osalemine ning kutseharidusena plaatija eriala omandamine. Negatiivsete asjaoludena tuleb märkida kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Lisaks selgub nii Tartu Vangla esitatud materjalidest kui ka Rommi Söödi poolt kohtuistungil antud ütlustest, et Rommi Söödil puudub ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral elukoht. Ka ei ole kinnipeetav esitanud andmeid vabanemisjärgse töökoha kohta ning ei ole toonud välja, kas isikut keegi väljaspool vanglat majanduslikult toetada saab. Tartu Vangla 29.07.2021 K-raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi tasumata nõudeid 12622,14 eurot ning vabanemisfondis on 401,23 eurot. Vangla kogutud materjalidest nähtub, et kinnipeetava kuritegude soodusteguriteks on olnud alkoholi kuritarvitamine, puudulikud probleemi lahendamise oskused, riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Rommi Sööt esitanud avalduse, mille kohaselt ta ei soovi tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ka kohtuistungil antud ütlustes Rommi Sööt kinnitas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kuigi kinnipeetava puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kinnipeetav on varem kriminaalhooldusel olles korduvalt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti süüdimõistetu Rommi Söödi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades isiku 3 varasemat käitumismustrit, s.h toimepandud kuritegude rohkust ning kriminaalhoolduse nõuete rikkumisi, puudub kohtul veendumus, et süüdimõistetu suudaks vangistusest ennetähtaegse vabastamise korral seaduskuulekalt käituda ja katseaja edukalt läbida. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Rommi Söödi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.