KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 2-21-2467 Kohtuasja number Otsuse avalikult tegemise aeg teatavaks 23. september 2021, kell 13.00 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi D M hagi D M v

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja väitel ei ole ta suuteline elatist tasuma rohkem kui 150 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema xxx. Kostja esitatud töövõimekaardist nähtub, et kostjal on xxx kuni 14.06.

2. Lisaks vanema töövõimetusele on Riigikohus leidnud, et PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ning mh võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). 2 EMTA andmetel on hageja viidatud ettevõttest, xxx kostjale viimane väljamakse tehtud 2020 juuli kuus. Kinnisvara kostjal ei ole. Liiklusregistri andmetel kostja nimele liiklusvahendeid registreeritud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kostja sissetulekuks, millest elatist tasuda, ainult xxx 490 eurot kuus.
3. Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus arvestab ka kostja väitega et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega 60 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kostja võimeline tasuma elatist 190 eurot kuus. Sellises ulatuses elatise maksmine ei käi kostjale üle jõu ning kostjal on võimalik tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid käsutada enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda ka kohtuotsust täita. Samuti on hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord parem kui kostjal. Seega mõistab kohus kostjalt välja elatise 190 eurot kuus.
4. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19). Tegemist oleks märkimisväärse summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse märkimisväärse kohustuse. Arvestada tuleb ka sellega, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest, so. 16.02.2021, millest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda elatist poole aasta eest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kostja ei ole võimeline sellises ulatuses kohtuotsust täitma. Eeltoodu alusel tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173lg 1 ja 2).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (

§ 174

lg 1).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3