Andrey Komyagin tunnistati süüdi
lg 2 p 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2017-13.11.2017, s.o 3 päeva, 17.01.2018-25.10.2018, s.o 9 kuud ja 8 päeva, kokku 9 kuud ja 11 päeva ja ärakandmisele mõisteti 2 aastat 2 kuud ja 19 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning Andrey Komyaginile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.2018. Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8828 tühistati Viru Maakohtu 26.10.2018 otsus osaliselt, mh Andrey Komyagini süüdi tunnistamises kannatanu J. S. kehalise väärkohtlemise episoodis ja karistamises
lg 2 p 3 järgi, liitkaristuse mõistmises
Süüdistuses
K. episoodid) mõisteti Andrey Komyaginile karistuseks 2 aastat vangistust. Andrey Komyagin tunnistati süüdi
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Andrey Komyaginile liitkaristuseks 6 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 31.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 29 päeva) ning Andrey Komyaginile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 8 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.11.2017-13.11.2017, s.o 3 päeva, 17.01.2018-25.10.2018, s.o 9 kuud 8 päeva, kokku 9 kuud 11 päeva ja Andrei Komyaginile mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 11 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.10.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka
Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 7 kuud. 5 Andrey Komyagin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval hetkel ei saa ta vanglast töö saamise küsimust lahendada, saab alles siis kui vabaneb. Tal on mitmeid erialasid. Seal, kus on tööd, on ta alati tööd teinud. Distsiplinaarkaristus švammi kaasa toomise kohta köögist seisnes selles, et tal oli see käes ja ta andis selle ise valvurile ära. Metallist švammi võttis köögist kaasa, sest soovis sellega oma kruusi pesta ning ta tahtis vanglaametnikult küsida, kas nii tohib teha. Teine karistus on üldse naeruväärne. Ta tuli kell 5 hommikul ja vangla töötaja oli öelnud, et mine koristama, kuid tema selgitas, et ta alles tuli töölt, et ta peab puhkama ja järgmisel päeval jälle kell 5 ärkama. Tal oli puhkepäev ja siis kutsuti ta tööle ja kirjutati raport. Järgmisel päeval võeti millegipärast töölt maha ja pandi koristama. Tal ei ole alkoholiga mingit probleemi, nooruses oli, aga enam ei ole. Kohtus tõestas ta ka ära, et ta ei tarvitanud alkoholi. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrey Komyagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrey Komyagini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis kohtuistungil, et kohus peaks jätma prokuratuuri arvamuse tähelepanuta, kuivõrd see ei ole sisuline, vaid on antud, nagu alatihti näeme copy-paste vormis ja sellest tulenevalt ei saa sellist prokuratuuri arvamust võtta tõsiselt ja kaaluda kui sisulist seisukohta antud menetluses. Mis puudutab vangla antud iseloomustust, siis kaitsja leiab, et see on oma sisult positiivne. Seda nagu vääravad need 2 distsiplinaarkaristust, millest tegelikult kaitsealuse jutust ka selgust saime, miks ja kuidas. Vangla on oma iseloomustuses öelnud, et kaitsealune on koostöövalmis, temaga töötavate ametiisikutega probleeme ei ole täheldatud. Kaitsja leiab, et vangla ei näe ka väga suurt probleemi selles, et ta võttis mingi nuustiku ära ja sai valesti aru sellest, et ta peaks tööle minema päeval, kus ta enda arvates ei pidanud töötama. Tegelikult ka karistused näitavad seda, et see nii öelda allumatus karistati tingimisi kartseriga ja teises osas on mainitud karistuse määramisel, et kuigi konkreetse rikkumisega ei kaasnenud negatiivseid tagajärgi, on kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine siiski vajalik. Tervikuna näeme, et distsiplinaarkaristused on formaaljuriidiliselt korrektsed, eeldatavasti ka formaaljuriidiliselt õigesti määratud, kuigi sisuliselt suuri rikkumisi nad ei kujuta. Muus osas mingisuguseid etteheiteid ei ole. Ta on pidevalt osalenud majandustöödel nii koristajana kui köögitöölisena. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Läbiviijate hinnangul õppis end paremini vaos hoidma. Elektroonilise valvega vabanemiseks on võimalused olemas kui ka nõusolek MTÜ U juhatuse liikmelt. Ema toetab samuti isikut materiaalselt. Vangla leiab, et ei esine probleemkäitumist. Kaitsealune on ise kinnitanud, et probleeme alkoholi tarvitamisega tänasel päeval ei ole. Tegemist on 53-aastase mehega, kes on nooruse lollused jätmas selja taha. Kaitsealune on karistusest ära kandnud 2 aastat 8 kuud ja 16 päeva, mis ei ole tegelikult lühike aeg. Seega leiab kaitsja, et kui isik vabaneb käitumiskontrolli tingimustes, siis on see tänasel päeval mõistlik ja soodustab tema kiiremat sotsiaalset kohanemist ühiskondliku eluga. Nagu juba öeldud, et välja arvatud need 2 formaalset karistust, on iseloomustus siiski positiivne. Sellest tulenevalt ei pea kaitsja õigeks vangla hinnangut, et isik võib toime panna jätkuvalt uusi kuritegusid. Kuidagi ei ole võimalik hinnata mingeid kuritegude toimepanemise tõenäosuse protsente tulevikus. Riigikohus on ammu andnud seisukoha, et vangla protsendid ei pea olema üldse seisukohavõtu aluseks, juhul kui inimest ennetähtaegselt vabastada otsustatakse, sest need ei oma mingisugust tähendust. Kaitsja palus kohtul Andrey Komyagin vabastada elektroonilise valve alla ja määrata tema suhtes käitumiskontroll kriminaalhooldaja arvamuses toodud tingimustel. 6
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrey Komyagin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sest ta kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning ta on käesolevaks ajaks ära kandnud talle mõistetud vangistusest rohkem kui poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust. Teda on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest ning lisaks röövimise eest grupis. Eelnevalt tunnistati isik Viru Maakohtu 31.10.2017 otsusega süüdi
lg 1 järgi ning karistati 9 kuulise vangistusega, millest eelvangistuses viibitud aja mahaarvamisega jäi kanda 8 kuud 29 päeva vangistust ning mis jäeti
Väärib märkimist, et juba 11.11.2017 ja 28.12.2017 pani isik toime uue
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning 10.01.2018
Eeltoodu viitab sellele, et isik ei teinud varasemast karistusest vajalikke järeldusi ega korrigeerinud oma käitumist õiguskuulekuse suunas, vaid jätkas sisuliselt koheselt uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist. Ühtlasi näitab see seda, et karistusest tingimisi vabastamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole olnud piisav selleks, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt, mistõttu puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontroll suudavad motiveerida isikut õiguskuulekal teel püsima. Lisaks on kinnipeetaval täitmata ka üks tingimisi enne tähtaega vabastamise esmaseid eelduseid, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kohtuistungil selgitanud, et metallist švammi võttis köögist kaasa, sest soovis sellega oma kruusi pesta ning ta tahtis vanglaametnikult küsida, kas nii tohib teha. Samas Viru Vangla 18.01.2021 käskkirjast nr 6-3/22-1 nähtub, et kui kinnipeetav köögist toodi ning talle läbiotsimine teostati, siis tuvastas metalldetektor kinnipeetava aluspükstes metallist eseme. Kinnipeetav väitis, et ei tea, mis seal on. Alles täielikule läbiotsimisele minnes ning lahti riietudes andis kinnipeetav valvurile ära metallist švammi, mille oli enda aluspükstesse peitnud. Seega ei ole kinnipeetava kohtuistungil väidetu tõene, sest distsiplinaarasja materjalidest ei nähtu kuidagi, et ta oleks plaaninud kelleltki švammi eluosakonda viimiseks luba küsida. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on tasumata nõudeid 9956 eurot, vabanemisfondis on 250 eurot. Vabanemisel tal garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava sõnul saab ta töökoha otsimisega hakata tegelema vabaduses ning ta on alati tööd teinud, seal kus seda on olnud. Samas nähtub iseloomustusest, et kuigi isikul on erinevaid tööoskusi, on tema ametlikud töökohad olnud lühiajalised ning ta vahetas pidevalt töökohti. Pikaajalise ametliku töökogemuse puudumine raskendab kohtu hinnangul töökoha leidmist ning seab kahtluse alla isiku võime ühel töökohal püsida. Arvestades seda, et isik kannab karistust mh röövimise eest, saab järeldada, et isikul on olnud probleeme majandusliku toimetuleku oskusega ning säilib risk, et isik võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel asuda uuesti kuritegelikule teele, et oma toimetulekut parandada. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ning arvestades kuriteo toimepanemist grupis – koos oma 7 vennaga, võib eeldada, et kinnipeetav võib olla teiste poolt mõjutatav. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, sest alkoholijoobes olles võib isik konfliktiolukorras muutuda agressiivseks. Arvestades seda, et iseloomustuse kohaselt on isik varem käitumiskontrolli ajal rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, siis leiab kohus, et alkoholi tarvitamise jätkamist vabaduses võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses töötanud majandustöödel koristajana ja köögitöölisena ning läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elukoht MTÜ U rehabilitatsioonikeskuses, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ja milliseid peab kohus kaalukamateks
Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Andrey Komyagini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 207,60 eurot. Kohus rahuldas tasutaotluse 13.07.2021. Nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.