Obsah (6)

§ 263§ 120§ 121§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-20-1577 Ingeri Tamm, Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahe

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega,

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 121

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ja

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust karistuse kandmise algusajaga 20.12.

1. Kohtuotsus jõustus 24.03.
2. 1.
3. Viru Maakohus jättis 11.02.
4. a määrusega Andrei Jelagini vabastamata tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtumäärus jõustus 03.03.
6. Viru Vangla esitas 03.09.2021 Viru Maakohtule materjalid Andrei Jelagini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
7. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Andrei Jelagini tingimisi enne tähtaega vabastamist. 1
8. Viru Maakohus jättis 06.09.
9. a määrusega Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
10. Maakohus tuvastas, et on täidetud formaalsed eeldused Andrei Jelagini vabastamiseks, sh on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele (süüdimõistetu on andnud nõusoleku lisakohustuse võtmiseks). Maakohus pidas positiivseks nii töötamist kinnipidamisasutuses, riigikeeleõppel osalemist, vestlustes osalemist, kuid leidis, et varasemalt ei ole ei elu- ega töökoha, samuti sotsiaalprogrammis osalemine aidanud ära hoida uute kuritegude toimepanemist. 3.
11. Andrei Jelaginil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et on vähetõenäoline, et vabaduses hakkab Andrei Jelagin seaduskuulekalt elama, kuna isegi range järelevalve tingimustes ei ole ta suutnud alluda korduvalt kehtestatud korrale ning on käitunud viisil, mis on tinginud distsiplinaarkaristuste määramise. Samuti on temal läbimata sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, mis arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja õigustusi kuritegude toimepanemise põhjuste kohta, on hädavajalik, et isik saab aru, et vägivalla kasutamine on ühiskonnas/peres lubamatu. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine, kuigi enda sõnul tarvitab seda vaid erilistel päevadel. Ka suurendab ohtlikkust puudulik probleemilahendamise oskus. 3.
12. Karistusregistri andmetel on Andrei Jelaginil neli kehtivat kriminaalkaristust. Eelnevalt on isik karistatud ähvardamise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, avalikult toime pandud varguse, omavoli ja tapmiskatse eest. Lisaks on isik karistatud omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ning vägivallaga, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ning vabaduse võtmise seadusliku aluseta eest. Maakohus märkis, et isikule oli varem määratud katseaeg käitumiskontrolliga, kuid vaatamata temale antud võimalusele karistus ära kanda leebemates tingimustes ehk vabaduses, ei kasutanud isik seda võimalust ning pani katseajal toime uue kuriteo, mis tingis liitkaristuse moodustamise

§ 65lg 2 järgi.

Isiku käitumismuster on sama, korduvalt karistatud vägivallategude eest. 3.

1. Iseloomustusest nähtub, et Andrei Jelagin ei ole analüüsinud oma kuritegusid põhjalikult. Isikul on kalduvus õigustada enda seadusvastast käitumist. Tuginedes eeltoodule ja isiku karistusregistri andmetele, räägivad kinnipeetava hoiakud ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Võttes arvesse isiku käitumisest nähtuvat suhtumist oma tegudesse ning usku, et viimases kuriteos kannatanu peab muutuma, puudub maakohtul veendumus, et Andrei Jelagin suudab hoiduda vabaduses olles kuritegude toimepanemisest. Ka kohtuistungil kuuldu ei tekitanud kindlustunnet selles, et süüdimõistetu on enda varasemast õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud. Seega isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ja kuriteo toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et Andrei Jelagin võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. 3.
2. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, kinnipidamisasutuses pakutud tegevustes edukas osalemine) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, isiku hoiakud). Süüdimõistetu ei ole varem püüdnud leida lahendusi probleemidele, millest tingituna ta on kuritegusid on toime pannud. 2 Määruskaebus
3. Viru Maakohtu 06.09.
4. a määruse peale esitas määruskaebuse Andrei Jelagin, kes palub vaadata Viru Maakohtu otsustus uuesti üle ja see tühistada. 4.
5. Andrei Jelagin leiab, et tema poolt on kõik ennetähtaegseks vabanemiseks seatud nõuded ja tingimused täidetud, mis on ka kohtus kinnitust leidnud, s.o elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, vanglas pakutavates tegemistes edukas osalemine, määratud vestluse läbimine. Ta osaleb riigikeele õppe B1 kursustel ja omandab kutseharidust abikoka erialal. Sotsiaalprogrammi raames on läbinud temale määratud vestlused alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja selle seosest kuritegevusega ning probleemide lahendamise oskustest. 4.
6. Sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ on läbimata, sest see tõsteti covid-19 tõttu 2020 IV-kvartalist 2021 III – 2021 IV-kvartalisse. Sealjuures koostati ja toimetati individuaalne täitmiskava temale kätte 24.08.2021 ning kohtuistungi kuupäevaks oli juba 06.09.
7. Seega oli tal selle täitmiseks vaid 13 päeva. Programm on läbimata temast mitteolenevatel põhjustel. Lisaks leiab ta, et noomitus ebaviisaka käitumise eest ei ole see põhjus, miks keelduda temale võimalusest alustada uut ja seadusekuulekat elu. 4.
8. Ta annab endale aru, hindab oma tegusid negatiivselt ja ei häbene seda ka tunnistada. Ta on oma õppetunni saanud ning oskab väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme. Samuti on ta andnud nõusoleku katseajal kriminaalhoolduse poolt määratud programmide läbimiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Andrei Jelagini määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
10. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
3. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3