2-21-11533/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. september 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-11533 Hagi ese M. R. hagi N. N. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja: M. R., isikukood XXX; elukoht: XXX; epost XXX Hageja lepinguline esindaja: v.adv A. P., e-post XXX Kostja: N. N., isikukood XXX; elukoht: XXX; epost XXX Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg
2. september 2021 Protokollija Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov RESOLUTSIOON
3. Rahuldada M. R. (R.) hagi.
4. Lahutada M. R. (R.) ja M. R. (R.) vahel XX.XX.XXX Tartu Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt dokumendi numbriga XXX.
5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
6. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 22.07.2021 esitas M. R. (hageja) hagi M. R. (kostja) vastu nende vahel XX.XX.XXXX sõlmitud abielu lahutamiseks (tl 2-4). Hageja märgib, et hageja ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud jaanuaris
7. Hageja ei pea võimalikuks abielulisi suhteid taastada. Kostja ei ole olnud nõus abielu kohtuväliselt lahutama. Kostja esitas hagile 02.09.2021 vastuse (tl 13-15), milles märgib, et on abielu lahutamisega nõus. Kostja selgitab, et hageja teatas käesoleva aasta
8. jaanuaril, et poolte abielu on lõppenud ning lahkus poolte senisest ühisest kodust käesoleva aasta veebruari keskpaigast. Kostjale oli hageja otsus šokk, kuna abielus ei olnud erimeelsusi. Hageja on kostjat abielu lahutamisega survestanud. Kostja on soovinud koos abielu lahutamisega jagada ka abikaasade ühisvara. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hageja on hagiavalduse esitamisega põhjendamatult kiirustanud. Kohtuistungil 16.09.2021 jäid pooled oma seisukohtade juurde ning avaldasid soovi abielu lahutamiseks. KOHTU SEISUKOHT Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX.a Tartu Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX (abielu tõend, tl 5; väljavõte rahvastikuregistrist, tl 10). Hageja ja kostja abielust on sündinud XXX laps (sünni tõend, tl 8). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses ja kostja vastuses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielusuhete pöördumatut lõppemist kinnitab asjaolu, et hageja on poolte senisest ühisest kodust lahkunud. Kostja kinnitusel lahkus hageja poolte senisest ühisest kodust käesoleva aasta veebruari keskpaigast. Seega elavad pooled lahus käesolevaks ajaks juba seitse kuud. Kohtuistungil kinnitasid nii hageja kui kostja, et neil ei ole leppimise soovi. Eeltoodust järeldub, et pooltel puudub tahe kooselu taastamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et poolte vahel XX.XX.XXXX.a Tartu Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 alusel võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane või kahjustaks ülemääraselt kostja vajadusi. Kostja menetluskulud seisnevad teda esindanud lepingulise esindaja kuludes. Asjaolu, et hagejat esindas lepinguline esindaja, ei tähenda, et ka kostja pidi endale esindaja palkama, kuna abielu lahutamise menetlus ei ole keeruline ega eelda õigusalaseid teadmisi. Samuti nähtub kohtule esitatud 09.06.2021 e-kirjavahetusest (tl 6-7), et hageja pöördus kostja poole abielu lahutamiseks juba enne hagiavalduse esitamist, kuid kostja keeldus sellest. Seetõttu ei olnud hagiavalduse esitamine ka põhjendamatu ega saanud olla kostjale ootamatu. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 164 lg 1 alusel nende endi kanda. 2/3 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3/3