) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest ½ on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 3 3. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja E. G. (tlk 6-15). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta
lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11).
lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 625,50 eurot (s.h eluasemekulud 75 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 43 eurot, kulutused lapse lasteaia/koolikohustuse täitmiseks ja huviringid 115,50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o majapidamistarbed, lapse sünnipäev, meelelahutus, taskuraha 150 eurot), hageja II igakuised kulud kokku 587 eurot (s.h eluasemekulud 75 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse lasteaia/koolikohustuse täitmiseks ja huviringid 100 eurot, kulutused 4 riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o majapidamistarbed, lapse sünnipäev, meelelahutus, taskuraha 150 eurot) ning hageja III igakuised kulud kokku 601 eurot (s.h eluasemekulud 75 eurot, kulutused toidule 150 eurot, kulutused transpordile 7 eurot, sidekulud 7 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 35 eurot, kulutused lapse lasteaia/koolikohustuse täitmiseks ja huviringid 122 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 60 eurot, muud vältimatud kulutused, s.o majapidamistarbed, lapse sünnipäev, meelelahutus, taskuraha 130 eurot). Kohus märgib, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab iseenesest alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-160-12, p 17). Kohus selgitab, et kuna hagejad nõuavad käesoleval juhul elatist miinimummääras, siis ei olnud vajalik esitada ka tõendeid kulude suuruse kohta. Kohus asub seisukohale, et kõik hagejate väljatoodud kulud on vajalikud ja nende suurus mõistlik. Osade kulude kandmine nähtub ka hagejate poolt esitatud maksedokumentidest (tlk 65-91). Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt toitu, hügieenitarbeid ning riideid ja jalanõusid. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on ka kasvueas laste sage garderoobi uuendamine hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Kuigi iga kuu ei ole vajadus uusi riideid osta, siis on mõnel kuul nimetud kulud suuremad. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks, et lastel tuleb aegajalt tarvitada ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks) ning usutav on, et teatud transpordikulu võib igakuiselt tekkida, kuna igakord ei ole mõistlik ka ühistransporti kasutada. Ka eluasemekulusid saab arvestada elatise sisse ning ka meelelahutuse pakkumist hagejatele ei saa pidada ebavajalikuks. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et kulud tekivad ka seoses lasteaias ning koolis käimisega. Lasteaias tuleb tasuda igakuist kohatasu ning koolis käimiseks on vajalik osta vihikuid, kirjatarbeid, kunstitarbeid jms. Samuti võivad kaasneda koolis käimisega muud kulud, s.h käiakse ekskurssioonidel, kogutakse klassiraha jms. Igasuguste hobidega tegelemine ja treeningutel osalemine on kohtu hinnangul aga laste arengu seisukohalt oluline ning seega ei saa ka neid kulusid pidada ebavajalikuks. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eeldada, et iga hageja kulud vastavad igakuiselt vähemalt kahekordsele elatise miinimummäärale. 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise 5 kohustusest. Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla
lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on
Mõjuvaks põhjuseks võib
lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma majanduslikule olukorrale ja on välja toonud, et ta töötab OÜ-s K ning tema igakuiseks töötasuks on 559,73 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostjale perioodil 27.11.2020 kuni 28.05.2021 laekunud iga kuu töötasu summas 559,73 eurot (tlk 109-114). Lisaks on nimetatud perioodil tööandja tasunud kostjale kokku 985 eurot, selgitusega „aruanne auto“, s.o keskmiselt 164,16 eurot kuus. Samuti nähtub pangakontolt kostja enda sissemaksed ja kolmandatelt isikutelt raha ülekanded. 6 kuu keskmine sissetulek on konto väljavõtte kohaselt 6548,76 eurot, s.o keskmiselt 1091,46 eurot kuus. Samuti on kostja OÜ K xxxx, xxxx (osamakse suurus 4 056 eurot) ja juhatuse liige ning OÜ U xxxx, xxxx (osamakse suurus 2556,47 eurot) ja juhatuse liige (tlk 133-134). Tõenditest nähtuvalt tegeleb OÜ K m.h ka äriobjektide, valgustite ja masinaõli müügiga (tlk 56-59, 61, 63). Kostjale kuulub ka korteriomand xxxx (tlk 132). Kostja on välja toonud, et tema vältimatud kulud ühes kuus moodustavad kokku ca 436 eurot, s.h eluasemekulud 105 eurot - 195 eurot; kulutused toidule 170 eurot; elekter ca 15 eurot; sidekulud ca 21 eurot; kulutused ravimitele ja hügieenitarvetele, sh juuksur 25 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 10 eurot. Kohus on 04.05.2021 kirjaga kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada ka tõendid kulude olemasolu ja kandmise kohta (tlk 101, 102). Peale pangakonto väljavõtte ning paari kommunaalteenuste arve (tlk 97, 99) ei ole kostja ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid kulude olemasolu esitanud. Konto väljavõttest võib üksnes järeldada, et teatud kulutused kostjal igakuiselt tekivad. Arvestades kostja poolt väljatooduga ning konto väljavõttest nähtuvaga, loeb kohus igakuised kulud mõistlikuks, põhjendatuks ja eluliselt usutavaks ca 350 euro ulatuses. Kostjal on kohtu hinnangul võimalus ka teatud kuludelt kokku hoida (eelkõige nt sidekulud, toidukulud). Kohus on seisukohal, et üksnes väiksem sissetulek ei ole elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole töövõimetu ega varatu. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, et tal oleks raskendatud lisa sissetuleku leidmine. Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. 6 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on majanduslikult suuteline elatist tasuma. 7. Kostja on viidanud, et laste emale laekub peretoetus, millega tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Kohus selgitab, et kohtul on võimalik vähendada alaealistele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. PHS § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 sätestab, et lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. Seega laekub hagejate emale peretoetust kokku igakuiselt vähemalt 520 eurot, s.o ühe hageja kohta 173,33 eurot, mis on igakuiste kulude kandmisel arvestatav summa. Arvestades, et käesoleval juhul on hagejateks kolm alaealist, kelle kulude katmiseks annab riik täiendavat toetust, siis on kohtu hinnangul põhjendatud arvestada ka laste emale laekuva peretoetustega, mille arvelt saab ta osaliselt hagejate kulusid katta. Seega on põhjendatud elatist vähendada peretoetuste arvelt iga hageja osas 87 eurot (173,33/2) ning kostjal tuleb tasuda seega elatist igale hagejale summas 205 eurot (292- 87).
Hagejad on palunud tasuda elatis iga kuu 5.ndaks kuupäevaks. Seega tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu 5ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. 7 10. Hagejad on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 06.09.2020 kuni 10.03.2021.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-13613, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus selgitab, et isegi juhul, kui elatist järjepidevalt nõutud ei oleks, siis ei tähenda see, et hagejad oleks kaotanud õiguse elatist tagasiulatuvalt nõuda. Käesoleval juhul on hagejad esitanud tõendi, mille kohaselt on kostjale 05.09.2020 saadetud kiri, milles on palutud, et kostja hakkaks tasuma elatist miinimumsuuruses (tlk 23, 24). Tagasiulatuva elatise summa määramisel on hagejad lähtunud elatise miinimummäärast. Perioodil 06.09.2020 kuni 10.03.2021 oleks kostjal tulnud tasuda seega 1797,52 eurot hageja kohta. Kuna kohus on käesoleval vähendanud elatise igakuist suurust, siis tuleb ka tagasiulatuva elatise puhul sellega arvestada ning kostjal oleks tulnud tasuda 1264,16 eurot hageja kohta (arvestades, et elatise igakuiseks suuruseks on 205 eurot). Seega pidi kostja tasuma hagejatele kokku 3792,48 eurot. Hagejad on kinnitanud, et kostja on tasunud kokku 1985 eurot. Seega on tasumata 1807,48 eurot, mis teeb iga hageja osas kokku 602,49 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud summa väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Kostja ei ole 8 tõendanud, et tagasiulatuva elatise välja mõistmine asetaks teda raskesse majanduslikku olukorda. 11. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele iga hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 06.09.2020 kuni 10.03.2021 summas 602,49 eurot. 12. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Menetluskulud 13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus ka kindlaks menetluskulude rahalist suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.