KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-3726 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks 2628 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- juuni
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- august 2021 kell 15.00 Apellant/kostja: B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/hageja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- juuni
- a otsus osaliselt etteulatuva elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega määrata elatise suuruseks 100 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
- Lugeda kohtulahendi resolutsioon sõnastatuks järgnevalt: 2.
- Rahuldada A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks osaliselt. 2.2.Välja mõista B.B.lt alates 03.11.2020 kuni 08.03.2021 elatis A.A. kasuks 100 eurot kuus, so summas 416,13 eurot. 2.3.Jätta rahuldamata A.A. hagi B.B. vastu elatise nõudes perioodil 02.08.2020 kuni 03.11.
- 2.
- Välja mõista B.B.lt alates 09.03.2021 elatis A.A. kasuks 100 eurot kuus kuni A.A. täisealiseks saamiseni. 2.5.Elatis tasuda iga kuu
- kuupäevaks C.C. poolt näidatud arveldusarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. 2.
- Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- A.A. (hageja) esitas
- märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.B. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks alates
- augustist 2020 miinimummääras, s.o 292 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja vanemad C.C. ja B.B. (kostja)
- novembril 2020 pärast abielu lahutamist suuliselt kokku, et kostja toetab hagejat rahaliselt igakuiselt 100 euroga. Kostja pole sellest kokkuleppest kinni pidanud. Hagejale teadaolevalt kostjal vara ei ole, hageja emale kuulub auto Audi A4 ja korter Xis. Hageja vajadused kuus on 443 eurot – eluasemele kulub 135 eurot, toidule 155 eurot, sidekuludeks 12 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenile 5 eurot, riietele 50 eurot, muud vältimatud kulud huvitegevusele 81 eurot.
- Kostja esitas
- märtsil 2020 elatise nõudele vastuse, milles märkis, et ei ole võimeline nõutavas suuruses elatist maksma, kuna ta on kinnipeetav. MAAKOHTU OTSUS
- Tartu Maakohus rahuldas
- juuni
- a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates
- november 2020 kuni
- märts 2021, kokku 416 eurot 13 senti ja elatise 292 eurot kuus alates
- märtsist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis hagi rahuldamata elatise nõudes perioodi
- august 2020 kuni
- november 2020 eest. Menetluskulude jättis maakohus kostja kanda. Ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada perekonnaseaduse (PKS) §-des 99 ja 102 sätestatuga. Muu hulgas tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
- Maakohtu kogutud andmete järgi on kostjal täitemenetluse registri kohaselt 17 kehtivat täitemenetlust, kostjal puudub püsiv sissetulek, tema nimele pole registreeritud sõidukeid ega kinnisvara. Kostja K-raha väljavõtte kohaselt on kostja kontojääk 125,73 eurot. Hageja ema ei ole maakohtu hinnangul kostjaga võrreldes oluliselt paremas majanduslikus seisus. Hageja 2 emale kuulub korteriomand asukohaga X ning sõiduautod Audi A4 (1998 a), Ford Mondeo
(1988a), Fiat Punto (1994 a), Opel Vectra (1996 a), Ford Focus (1976 a). Täitemenetluse registri kohaselt on hageja ema suhtes algatatud 13 täitemenetlust.
- Edasiulatuva elatisega seonduvalt märkis maakohus, et elatise tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses. Ka kinnipidamisasutuses on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei saa vanglas viibimise ajal elatise väljamõistmine kahjustada kostja ülalpidamist. Kostja on kuni vanglast vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Arvesse tuleb võtta ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga alles kostja vanglast vabanemisel, siis ei võimalda vastuväidetes esitatu jätta hagi rahuldamata.
- Tagasiulatuva elatise osas leidis maakohus, et see ei ole täies ulatuses põhjendatud ega tõendatud. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid hagiavalduses märgitule, mille kohaselt oli hageja ema ja kostja vahel kokkulepe elatise tasumiseks summas 100 eurot kuus, on maakohtu hinnangul tõendatud, et pooltel oli elatise tasumise kokkulepe alates
- novembrist
- Varasema perioodi osas ei ole hageja esitanud tõendeid, et hageja oleks kostjalt elatise tasumist nõudnud. Seega on maakohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks tagasiulatuvalt välja elatis perioodi
- november 2020 kuni
- märts 2021 eest 100 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja esitas
- juunil 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
- juuni
- aasta otsuse peale. Tartu Vanglas viibides on väga raske tööd saada ja töötamise korral ei teeni kuidagi 292 eurot kuus elatise maksmiseks. Majandustööde tunnihind on 0,63 eurot, millest 50% läheb kohtutäiturile, 20% vabanemisfondi ja 30% poelehe arvele. Vabanemise korral ei saagi kostja normaalselt elada, sest on tuhandeid võlgu ainuüksi elatise eest. Kostja ei nõustu ka tagasiulatuvalt mõistetud elatisega perioodi
- november 2020 kuni
- märts 2021 eest, sest elas sel ajal hageja emaga koos. Seda asjaolu võivad kinnitada tunnistajad. Hageja emal on kuus last erinevate meestega, poisid
(3)saatis vanemaks saades nende isade juurde, tüdrukud
(3)elavad ema juures, kõige noorem on kostja tütar, kahe tüdruku eest saab hageja ema elatist 580 eurot. Hageja ema survestab kostjat- kui raha ei anna, siis last ei näe.
- Hageja ema märkis
- juulil 2021 vastuses apellatsioonkaebusele, et soovib elatist hagejale lapse heaolu nimel. Hageja ema ja kostja elasid juba enne lahutust (X) eraldi. Kuna kostja soovis leppida, kolis hageja ema X, üüris korteri, kuid kostja külastas pere ja tütart harva.
- aprillist 2021 kolis hageja ema tagasi X. Õige on, et hageja emal on 6 last – 2 poega on täiskasvanud ja elavad eraldi, X-aastane poeg elab isa juures, kuna seal on võimalus treenida X jalgpallikoondises. Kahe tütre isa elab Soomes uue pere juures ja maksab tütardele elatist. Hageja ema ei ole kostjale tütre pilte vanglasse saatnud, kuna soovib kaitsta tütart kriminaalse taustaga kostja tuttavate eest. Kostja ei täitnud eelmisel korral vanglast vabanedes lubadust tütart kasvatada ja tööle minna. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas alates
- märtsist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus teeb tühistatud 3 osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus alates
- märtsist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei anna elatise tasumisest vabastamiseks või selle suuruse vähendamiseks alust ainuüksi asjaolu, et kostja viibib kinnipidamisasutuses. Maakohus märkis õigesti, et ka kinnipidamisasutuses võib olla võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. Eelkõige tuleb arvestada ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga aastate pärast, kui kostja kinnipidamisasutusest vabaneb, ei saa kostjat elatise tasumisest täielikult vabastada. Vahistatul ei ole iseenesest kohustust kinnipidamisasutuses töötada, kuid ta saab seda teha omal soovil ja siis, kui kinnipidamisasutuses on selleks võimalus (vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjal on alaealise lapse ülalpidamise kohustus, peaks kostja vähemalt proovima kinnipidamisasutuses tööd saada. Kinnipidamisasutuses on kostja võimalused sissetuleku teenimiseks oluliselt kitsendatud. Vabariigi Valitsuse
- novembri 2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg 2 sätestab, et täistööajaga ajatööl töötava kinnipeetava töötasu alammäär vangla pakutaval tööl on 95 eurot 87 senti kuus. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta ei tööta ja kuna asub õppima, siis ei saa töötada ka lähiajal. Kostja nõustus tasuma elatist hagejale 100 eurot kuus.
- Hageja avaldas ringkonnakohtu istungil, et ta vajab elatist igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja on sellest tulenevalt nõus, et kostja tasub kinnipidamisasutuses viibimise ajal elatist 100 eurot kuus, kuid pärast vabanemist hakkab tasuma seaduses toodud suuruses. Ringkonnakohus leiab, et kostjalt elatise väljamõistmine PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras 292 eurot kuus võib viia selleni, et kinnipidamisasutuses viibimise ajal kuhjunud täitmata kohustuste tõttu ei suuda kostja jooksvalt tasuda elatist ka pärast vabanemist. Sellise olukorra tekkimine ei saa olla elatise väljamõistmise eesmärgiks. Ringkonnakohus arvestab hageja nõustumist elatise tasumisega suuruses 100 eurot ning kostja viibimisega kinnipidamisasutuses ning sellest tulenevate piiratud võimalustega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 100 eurot kuus. Ringkonnakohus selgitab pooltele, et kui hageja vajadused või kostja varaline seisund muutuvad (nt kostja vabaneb kinnipidamisasutusest ning tal on olulised paremad võimalused sissetuleku teenimiseks), on nii hagejal kui kostjal õigus esitada kohtule nõue kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks (TsMS § 459 lg 1).
- Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi