Obsah (4)

§ 50§ 54§ 56§ 57

4-21-1586 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1586 (2316,21,000965) Kohtunik Marin

) § 56 lg 2 rikkumist, mis on kvalifitseeritud väärteona karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi.

1. Väärteoprotokollis märgitud väärteokirjelduse kohaselt G. Tulver tekitas kestvalt müra. Ruumist nr xxxx kostus vali muusika ja bassi müra, millega häiris oluliselt naabrite korterist xxxx rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00–06.
2. Rahu häirimine reedest laupäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
3. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu toime pandud
4. veebruaril 2021 kell 01.20 xxxx. Kohtuvälise menetleja otsus
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse
6. märtsi
7. a otsusega karistati G. Tulverit KarS § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.
8. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud politseiametnike vormikaamera salvestistega, tunnistajate J.-E. T., A. A., K. N. ütlustega, valdusesse sisenemise protokolliga ja menetlusaluse isiku ütlustega. Politseiametnike vormikaamera salvestiste puhul on tegemist VTMS § 31 lg-s 11 nimetatud tõendiga ehk riikliku järelevalve käigus tehtud salvestisega. DVD-del olevatelt video-helifailidelt nähtuvad salvestised teinud politseiametnike isikukoodid, salvestise kuupäev (20.02.2021) ja salvestise kellaaja algus. Salvestistelt nähtub, et politseiametnikud kontrollivad xxxx trepikoda ja kontrollivad ruume nr xxxx ja nr xxxx, kus on kosta vali muusikat. Vali muusika on salvestistelt selgesti kuulda. Peale seda kui politseiametnik annab korralduse muusika kinni keerata, jääb muusika vait ning edasi jätkuvad vestlused isikute ja politseiametnike vahel, milles selgitatakse kontrollimise eesmärki. 5.

§ 50

lg 2 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel siseneda valdusesse ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik. Valdusesse siseneti, kuna tegemist oli korduva väljakutsega, seega oli vajalik ruumidesse sisenemine korrarikkumise lõpetamiseks. Sisenemist tantsukool XXXX ruumidesse kinnitab toimikus olev valdusesse sisenemise protokoll, kus on märgitud ära meetme kohaldamise algusaeg (

1. veebruar 2021 kell 02.32) ning lõpu aeg (
2. veebruaril 2021 kel 03.05). Sisenemise 2 4-21-1586 põhjuseks on märgitud kõvasti mängiv muusika, mis levib väljapoole. Valdusesse siseneti läbi avatud ukse.
3. Politseiametniku vormikaamera salvestiselt nr P19501 on kuulda, kuidas politseiametnik korduvalt selgitab sisenemise põhjust ning palub korrarikkumine lõpetada. Menetlusalune isik aga ei soovi antud selgitusi kuulda ning vaidleb ametnikule vastu. Politsei- ja Piirivalve seaduse § 759 kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda andmekogudes isiku kohta peetavaid isikuandmeid sh isikusamasuse tuvastamise andmeid, kontaktandmeid, elukoha andmeid, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmeid, töökoha andmeid ning era- ja perekonnaelu andmeid. Samuti eelnimetatud seaduse § 371 alusel peab politseiametnik esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi, kuid politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel. Samas võib politseiametnik sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks.
4. KarS § 262 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseis on täidetud. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et tegemist on äripinnaga, mille üks eesmärkidest ongi muusika mängimine ja seega ei ole antud ruumide tähenduses tegemist avaliku kohaga KarS § 262 lg 1 mõistes ning teda öörahu rikkumise eest vastutusele võtta ei saa.

1. peatüki
2. jaos on sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded.

§-des 55 ja 56 on loetletud konkreetsed tegevused, mida tuleb eelkõige käsitleda häiriva või ohtu seadva tegevusena. Kuna KarS § 262 on blanketne süüteokoosseis, mille dispositsioon kasutab korrakaitseseaduse mõisteaparaati ning

1. peatüki
2. jagu laiendab avalikus kohas käitumise üldnõudeid teatud erandjuhtumitel ka kohtadele, mis ei ole avalikud

§ 54mõttes, siis on ka Kar

S § 262 sellistel erandjuhtumitel rakendatav.

§ 56

lg-s 2 on selgesõnaliselt sätestatud piirangud mujal kui avalikus kohas käitumisele. Ka Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab KarS § 262 nii

§ 56lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõudeid.

1. Kohtuväline menetleja leiab, et menetluse käigus kogutud tõenditega on tuvastatud, et G. Tulver vastutas
2. veebruaril 2021 xxxx toimunud ürituse korraldamise eest ja öörahu rikkumise toimepanemise eest, lastes üritusel liiga valjult muusikat mängida. Samuti on tuvastatud, et selle tegevusega oli häiritud majanaabrite korteri xxxx öörahu. Hilisõhtusel ajal valju muusika pikka aega mängimine nii, et seda kuulevad majanaabrid, on käsitatav kestvalt teist isikut (majanaabreid) oluliselt häiriva müra tekitamisena

§ 56lg 2 mõttes.

See sätestab, et mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00–6.00, puhkepäevale eelneval ööl kell 00.00–7.00 keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Seega on tuvastatud, et G. Tulver rikkus korraldatud üritusega

§ 56lg-t 2, mis on kvalifitseeritav Kar

S § 262 lg 1 järgi. Määratud karistus rahatrahvina keskmises määras vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks teda hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale

1. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik G. Tulver, kes taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja seisukohad on järgmised. 3 4-21-1586
2. Kaebuse kohaselt ei ole üüritud ruumi näol tegemist avaliku kohaga. Tegemist oli tantsustuudio ruumiga, mis anti allüürile ja mille uksed olid lukus. Tegemist oli eraüritusega. Kõnealust ruumi kasutati selleks ettenähtud otstarbel, sh tantsimise ja muusika kuulamise eesmärgil. Ruumi üürileandjaga oli kooskõlastatud, et muusika mängimine on antud ruumides lubatud.
3. Öörahu rikkumise osas politseisse kaebuse esitanud isik (häiritud isik) viibis ruumis, mis on registreeritud büroona. Ruumidel puudub kasutusluba, sest korrus on ehitusjärgus ja tuleohutusnõuded ei ole täidetud. Sellele vaatamata kasutatakse bürooruume eluruumidena. Kaebajale tundub kummastav, et otsus äripinnale voodi panna võiks segada teiste ettevõtete äritegevust. Kaebaja ei ole astunud üle koha tavapärase kasutamise eesmärgist ja piirkonna tavadest. Sellele väitele annab alust ka KÜ P juhatuse liikme J. M. kiri.
4. KarS § 262 lg 1 subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Tegemist ei saa olla isegi ettevaatamatusega, rääkimata tahtlusest. Kõnealune üüripind sai valitud just seetõttu, et tegemist on äripinnaga, kus muusika mängimine ja tantsimine igal kellaajal on lubatud. Kuivõrd xxxx hoones eluruume olla ei tohiks, siis lähtus ta sellest. Büroodel ja eluruumidel on heliisolatsioonis suhtes erinevad nõudmised. Kaebajal puudus tahtlus avalikku korda rikkuda või inimeste rahu häirida.
5. Väärteomenetluse läbiviimisel ei lähtutud läbipaistvuse ja selgitamiskohustuse printsiibist. Häiriv müra kõrvaldati politsei omavolilise sisenemise järgselt, kuid ükski politseinik ei öelnud kaebajale nime ega näidanud vaatamata korduvatele palvetele ametitunnistust. Isegi kui jaatada

§-s 51 esinevat õigust siseneda äriruumi ilma halduskohtu loata, et rikkumine kõrvaldada, siis tagantjärele on kohustuslik see luba taotleda. Politseiametnikud sisenesid äriruumi omavoliliselt, teostasid ruumide läbivaatust, mis oli müra eemaldamiseks ebavajalik, avasid ja sulgesid uksi, loetlesid tehnikat ja tegid ruumide kohta märkusi. See eeldab äriruumi puhul aga halduskohtu luba.

1. Politseiametnikel on kohustus esitada küsimisel ametitunnistus. Politseiametnikel ei olnud takistust ametitõendit esitada, kuivõrd muusika pandi politseiametnike sisenemisel kinni, seega väidetav rikkumine peatati. Kaebaja ei ole saanud vastust päringule ega ligipääsu kõigile asjaga seotud asitõenditele. Menetlus Harju Maakohtus
2. G. Tulveri kaebuse arutamine toimus
3. juuni ja
4. septembri
5. a kohtuistungil. Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ja palus vaidlustatud otsus tühistada. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 4-21-1586 G. Tulverile tehtud väärteoetteheide
7. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel on tuvastatav, et G. Tulver üüris
8. veebruari
9. a õhtul alanud peo korraldamiseks xxxx asuva tantsukooli ruumid nr xxxx. Pidu algas
10. veebruaril ca kell 19 ja kestis
11. veebruaril 2021 ca kella 2.30-ni, mil politseiametnikud sisenesid tantsukooli ruumidesse. Peo korraldaja oli G. Tulver. Peol mängisid G. Tulveri sõbrad temaga kooskõlastatult ja tema heakskiidul muusikat. Muusika kostus tantsukooli ruumidest väljapoole mh ruumi nr xxxx, kus elas K. N., keda pärast südaööd kostnud muusika segas ja kes oli häiritud ning kutsus politsei. Seejuures jätkus muusika mängimine ka pärast seda, kui K. N. oli G. Tulverile teada andnud, et muusika teda oluliselt häiris ja ta oli teinud esimese väljakutse politseile. Faktilised asjaolud on tõendatud tunnistajate K. N., J.-E. T. ja A. A. ütlustega, politseiametnike vormikaamera salvestistega, dokumentaalsete tõenditega, menetlusaluse isiku G. Tulveri ütlustega. Toimunu olulistes asjaoludes ei olnud vaidlust ka kohtus.
12. Tunnistaja K. N. ütluste kohaselt algas veebruaris 2021 ühel õhtul kella kümnest väga vali müra. See oli muusika. Tema korter asub kohe tantsukooli all, ta arvas, et seal on tantsutund. Ta ootas kuni kella 12-ni öösel. Ta pidi hommikul vara tööle tõusma ja ei saanud muusikaga magama jääda. Ta üritas paar tundi magama minna, aga ei suutnud. Ka tema noormees ei suutnud magama jääda. Tunnistaja läks noormehega vaatama, mis seal toimub. Noormees helistas tantsukooli fonolukule, kuid keegi ei vastanud ja uks oli kinni. Nad helistasid politseisse. Enne kui politsei kohale tuli, mingi noormees tuli tantsukooli ruumidest välja ja jättis ukse lahti. Nad läksid üles, et paluda muusika vaiksemaks teha või vaadata, mis toimub. Seal oli masin, mis teeb suitsu. Oli väga palju rahvast. Olid kõlarid ja väga vali muusika. Kui ta väljus ruumist ukse juurde, siis ta palus, et kutsutakse keegi, kes vastutab selle ürituse eest. Ta tahtis paluda, et oleks vaiksem. Tema juurde tulid 5 noormeest, kellega ta rääkis. Ta selgitas, et elab siin ja palus, et muusika keeratakse vaiksemaks. Talle lubati, et seda tehakse ja ta ütles, et jõudis juba politseisse helistada. Noormehed ütlesid, et see on ärihoone ja nad võivad seal olla. Tunnistaja läks ära ja jäi ootama politseid. Tuli kohale politsei. Uks pandi kinni. Umbes 5-10 minutit nad seisid koos politseiga ukse juures. Siis tuli mitu inimest välja. Politsei jäi nendega rääkima ja tunnistaja kutsuti autosse, et ta täidaks avalduse. Kui ta läks korterisse tagasi, siis kuulis jälle väga valjusti muusikat mängimas. Tunnistaja arusaamist mööda isegi politsei ei jõudnud ära sõita. Ta helistas uuesti politseisse. Kui ta tuli vaatama, mis toimub, siis politsei oli seal ja tunnistaja läks magama. Võib-olla 3 minuti pärast lakkas muusika mängimast.
13. Tunnistaja K. N. ütlustest nähtuvalt elas ta selle tantsustuudio all juunist 2020 kuni juunini
14. Tegemist oli korteriga. Seal on palju kortereid, milles inimesed elavad. Firma (Xxxx) üürib neid välja. Korter on remonditud, selles on köök, vannituba, voodi ja üüritakse välja nagu tavalist korterit. Tutvunud lepinguga selgitas tunnistaja, et sõlmis üürilepingu. Tunnistaja ei teadnud, kas tegemist on ametlikult eluruumi või mitteeluruumiga. Hoones on veel kortereid. Kokku 3 trepikoda. Ta elas esimeses trepikojas ja samas trepikojas viimasel korrusel on tantsukool. Ta käis
15. ja
16. trepikojas. Seal on kõikjal ainult korterid. Tema trepikojas teisi äriruume ei ole, ainult tantsukool. Ta on näinud, et tantsukoolis käivad lapsed tunnis ja probleeme müraga ei ole kunagi olnud. 5 4-21-1586
17. Tunnistaja J.-E. T. (politseiametnik) ütluste kohaselt veebruaris 2021 (täpset kuupäeva ei mäleta) oli öörahu rikkumine. Tehti väljakutse, kuhu reageeris kõigepealt teine patrull ja kuna seal väljakutse sisus oli kirjas, et seal on palju inimesi, siis läksid nemad ka appi. Kui nad kohale jõudsid, oli esimene patrull jõudnud juba maja trepikotta. Seal oli inimesi. Uks, kust väidetavalt müra tuli, oli suletud. Teised jäid trepikojas olevate inimestega suhtlema. Tunnistaja rääkis teatajaga ja läks nende korterisse ning kuulis ka bassi tümpsumist, muusikat. Ta salvestas selle vormikaamerasse. Läks alla õue. Teine patrull kuulas üle tunnistaja, alustati menetlust. Nad informeerisid välijuhti ja sai teise patrulliga kokku lepitud, et kui see peaks uuesti juhtuma, öörahu rikkumine jätkuma, siis pole muud varianti kui minna valdaja tahte vastaselt sinna ruumi ja pidu ära lõpetada. Nad olid õues, möödus 10-15 minutit ja teataja helistas, et jälle toimub. Seekord läksid nad kõik koos üles. Sinna tuli veel patrulle. Nad läksid peoruumi. Uks oli avatud, lukustamata. Jalutasid sinna ja jagunesid patrullidega laiali, räägiti seltskondadega. Pärast sai asi lahendatud.
18. Tunnistaja A. A. (politseiametnik) ütluste kohaselt said nad veebruaris 2021 (täpset kuupäeva ei mäleta) väljakutse öörahu rikkumise kohta xxxx tänavale. Kui nad kohale jõudsid, oli väljastpoolt kuulda basse ja kui nad sisse said, siis oli kuulda, et bassid olid palju kõvemad ja oli kuulda ka muusikat. Nende juurde tulid teatajad, keda see muusika häiris ja seletasid, mis olukord on, et neid ei lasta sisse laste koolitantsu territooriumile, kuigi nad ühe korra ikka said sinna sisse. Ütlesid, et seal on väga palju inimesi. Tunnistaja selgitas, et neid sinna tantsukooli ka ei lastud, uks oli kinni. Uks oli lukus. Mõned inimesed lahkusid ja kui nad tahtsid sisse minna, siis tuldi kiiresti välja ja uks läks kinni. Neid ei lastud tahtlikult sisse. Nad proovisid koputada, aga ta ei usu, et keegi kuulis, sest muusika mängis valjusti. Nende ülesanne oli tuvastada isikud, kes tulevad välja. Isikud keeldusid esitamast dokumente. Mingi hetk muusika lõppes. Nad leppisid teatajatega kokku, et kui muusika hakkab jälle mängima, siis teevad nad uuesti väljakutse selle kohta. Kui tunnistaja läks välja kolleegidega auto juurde, siis ei jõudnud nad ära sõita, kui see väljakutse tuli uuesti. (Muusika lõppes mitte rohkem kui 10 minutiks.) Siis tulid veel teised ekipaažid appi. Ta ei mäleta, kuidas nad sisse said, aga nad said sisse. Arvatavasti keegi tuli välja tantsukoolist ja siis nad said sisse. Tuli ka välijuht. Oli näha, et seal oli väga palju inimesi, rohkem kui
19. Kolleegid läksid tuvastama isikuid, tunnistaja ülesanne oli uksel seista ja lasta välja ainult neid isikuid, kes on juba tuvastatud.
20. Menetlusaluse isiku G. Tulveri ütluste kohaselt rentis ta 19.–
21. veebruaril 2021 allüürnikuna pinda xxxx majas. Tegemist on Xxxx tantsukooli ruumidega. Ta üüris ruume sünnipäeva pidamise eesmärgil. See maja on 100% äripind. Ta ei tundnud, et ta teeks midagi valesti. Ta küsis, kas seal võib öösel muusikat lasta ja talle öeldi, et tohib. Talle öeldi, et nad on seal sünnipäevasid pidanud. xxxx hoones asub
22. korrusel kangatehas (Xxxx vms), ülemisel korrusel tantsukool ja keskele on ehitatud 33 korterit, mis on kasutuslubadeta. Ei ole vastuväiteid, et seal mängis muusika. Tema oli üritusel alates kella 19-st. Muusikat tegid G. Tulveri sõbrad. Et kõik tehnika, mis seal kohapeal oli, on nende isiklik omand. Tantsustuudios olid ka kõlarid, aga nad kasutasid enda omi. Inimesed, kes seal mängisid, keegi ei saanud selle eest palka. Need on tema isiklikud sõbrad. Ta kutsus need inimesed sünnipäevale. Otseselt kedagi muusikat mängima ta ei määranud. Neid, kes muusikat mängida oskavad, oli seal väga mitmeid. Tema ja enamus tema sõpru töötavad ürituste ja turunduse vallas. Ka G. Tulver oleks seal muusikat mänginud, aga ta ei jõudnud. Muusika oli valjususelt 6 4-21-1586 keskmine. See on suur ruum ja inimesed said vabalt rääkida. Tegemist on bürooruumidega. Kinnistu ühistu esimees J. M. oli väga häiritud, et selline asi võis juhtuda. Kui korterite või büroode ehitamist alustati, siis notariaalselt lepiti kokku, et selliseid probleeme ei saa seal tekkida.
23. Lisaks nähtub G. Tulveri ütlustest, et kohapeal käis politsei ühe korra. Tema sai politsei tulekust teadlikuks nii, et talle helistas omanik ja küsis, et kas neil on kõik hästi, et politsei lubab ukse maha murda. Ta läks alla, ütles politseile, et nad ei tohi sisse tulla. Võib-olla ta rääkis sellest M. V.ega. Tegemist on ürituse külalisega. Menetlusalune isik oli üleval ruumis, kui politsei sisse tuli, sisenes valdusesse. Muusika keerati vastavalt palvetele kinni. Keegi politseiametnikest ei olnud nõus esitama dokumenti ega ütlema täisnime. Enne seda üritust ta ei teadnud, et selles majas on korterid, kus inimesed elavad. Sündmuskohal nägi ta ka K. N.t. Esimest korda nägi ta teda siis, kui ta omavoliliselt nende ruumidesse sisenes ja seejärel ta oli ilmselt ka politseiga ukse taga väljas. Menetlusalune isik vestles temaga, tunnistaja K. N. palus keerata muusika vaiksemaks. G. Tulver selgitas, et tema on selle pinna üürinud. Et ta ei saa vastutada tunnistaja halbade finantsiliste otsuste eest. See oli enne, kui politsei valdusesse sisenes. Menetlusalune isik on seisukohal, et ta ei saa vastutada tunnistaja teadmatuse eest.
24. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlused omavahel riimuvad ja usaldusväärsed. Ka menetlusaluse isiku ütlused haakuvad muude väärteoasjas kogutud tõenditega, kohus peab neidki usaldusväärseks. Isikuliste tõendiallikate ütlused on kooskõlas ka väärteoasjas kogutud dokumentaalsete tõendite ja salvestistega.
25. Valdusesse sisenemise protokollist nähtub, et

§ 50

alusel siseneti äriruumi aadressil xxxx, Xxxx tantsukooli, valdaja või õigustatud isiku juuresolekuta, kuna valdusest levisid väljapoole teist isikut oluliselt häirivad mõjutused ning nende kõrvaldamine ei olnud muul viisil võimalik (

§ 50lg 2).

Meetme kohaldamise algus oli

1. veebruaril 2021 kell 02.
2. Valdusesse siseneti läbi avatud ukse. Meetme rakendamise tulemusena oli muusika välja lülitatud. Politsei kohaolekust oli teadlik kontaktisik (Xxxx tantsukool). Meetme kohaldamise lõpu aeg
3. veebruaril 2021 kell 03.
4. Protokoll haakub tunnistajate ütlustega, millest nähtuvalt ei olnud võimalik korrarikkumist valdusesse sisenemata kõrvaldada. Kaebaja heidab ette, et selleks puudus halduskohtu luba. Kohus selgitab, et

§ 50lg 2 alusel valdusesse sisenemiseks ei ole politseil vaja halduskohtu luba.

Et rakendatud meetmena oleks kasutatud

§-s 51 sätestatud valduse läbivaatust (mis sisuliselt sarnaneb kriminaalmenetlusliku läbiotsimisega), väärteoasjas tõendatud ei ole.

1. Politseiametnike turvakaamera salvestiste (P19818-1, P19818-2, P19203, P 19501) puhul on tegemist tõendiga VTMS 31 lg 11 alusel. Salvestiselt nr P19818-1 nähtub, et kuidas politseiametnik siseneb trepikotta kell 2.29 ja käib korteris nr xxxx. Mõned minutid hiljem sisenetakse tantsukooli, kus mängib vali muusika. Muusikat mängivale isikule antakse korraldus muusika kinni keerata, mida ka tehakse. Salvestistelt nähtuv on kooskõlas tunnistajate ütlustega. Seejärel jätkub vestlus politseiametnike ja kohapeal viibivate isikute vahel, kus selgitatakse rikkumise olemust ja rakendatud meetme eesmärki. Sellega haakub ka teistelt salvestistelt nähtuv. Salvestistelt nähtub toimunu kuupäev (
2. veebruar 2021) ja kellaaeg (ca alates 2.30). 7 4-21-1586
3. Kaebusele lisatud väljavõttest nähtub, et xxxx aadressil asub hoone, mille tüüp on kõrvalvõi tootmishoone (tl 10). Kaebusele on lisatud G. Tulveri edastatud kiri J. M. (KÜ P). Selle kohaselt on xxxx hoone kasutusel sihtotstarbega 100% ärimaa kinnistul. Xxxx hoone korteriomandite moodustamise ja muutmise kokkuleppega nõustuti üksmeelselt hoone ja selle omandite kasutamise eesmärkides ja sihtotstarbes. Xxxx korteriomandite näol on tegemist mitteeluruumidega, tegemist on ärihoonega. Xxxx teise korruse omandite väljaehitamise protsess on pooleli, menetluses on kasutusloa taotlemine. J. M.i kirjas avaldatud hinnangud (nt kas käitumine ületas hoone tavakasutuse normatiive vms) ei ole väärteoasjas tõendiks, sest õiguslikke hinnanguid saab kohtumenetluses anda vaid kohus. Kaebusele on lisatud ka Äripäeva
4. mai
5. a artikkel selle kohta, et xxxx vana tööstushoone teisel korrusel müüakse elamiseks kortereid, mis on registreeritud büroodena. Artikli pealkiri „JOKK-korterid pealinna kinnisvaraturul“.
6. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
7. juuli
8. a vastusest nähtub, et xxxx hoone kasutusloa taotlus esitati ametile menetlemiseks
9. novembril
10. Amet alustas kasutusloa taotluse menetlust ja tagastas taotluse mitmel korral taotlejale märkuste lahendamiseks. Ehitisregistri andmete kohaselt on viimaseks tegevuseks kasutusloa taotluse tagastus märkuste lahendamiseks kuupäevaga
11. november
12. Ametile teadaolevalt ei ole xxxx hoone (endine peeglitsehh) kasutusloa taotlust edasi menetletud ja hoonele kasutusluba väljastatud (tl 59).
13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et xxxx asub kinnistu, mille sihtotstarve on 100% ärimaa. Samas on tõendatud seegi, et hoone teisel korrusel asub mitmeid kortereid, mis on kohandatud elamiseks ja milles elavad inimesed. K. N. üüris korterit nr xxxx elamiseks. Tegemist oli korteriga, mis oli kohandatud ja sobiv elamiseks ja see korter ei olnud viidatud hoones ainus.
14. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt oli tema peo korraldaja. Peol mängisid G. Tulveri sõbrad temaga kooskõlastatult ja tema heakskiidul muusikat. Tõendatud on seegi, et muusika kostus tantsukooli ruumidest väljapoole mh ruumi nr xxxx, kus elas K. N., keda pärast südaööd kostnud muusika segas, kes ei saanud magada ja oli oluliselt häiritud ning kutsus politsei. Seejuures jätkus muusika mängimine ka pärast seda, kui K. N. oli G. Tulverile teada andnud, et muusika teda häiris.
15. Karistusõiguslik vastutus oluliselt häiriva müra tekitamise eest on sätestatud KarS §-s 262 (avaliku korra rikkumine), mis näeb ette vastutuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Säte kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda

§-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-115-17, p 21). Avaliku koha mõiste on sätestatud

§-s

1. Selle normi tähenduses on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Meelelahutusasutuse puhul sõltub selle lugemine avalikuks või mitteavalikuks kohaks sellest, kas tegemist on avalikkusele avatud üritusega või näiteks erapeoga, kuhu külastajad pääsevad kutsete alusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas nr 4-16-6493, p-d 8-8.1). 8 4-21-1586 32.

§ 56

lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on mujal kui avalikus kohas keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00ni. Riigikohus on selgitanud, et KarS § 262 hõlmab nii

§ 56lg-s 1 kui ka lg-s 2 kirjeldatud nõuded.

Kuigi

§ 56

lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (samas, p 8.2). 33.

§ 57

kohaselt lähtutakse

§-des 55 ja 56 sätestatud käitumise häirivuse hindamisel keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse, ning selle piirkonna tavadest. Seejuures ei ole mõõtmise tegemine kohustuslik, sest ka formaalselt müranormi piiresse jääv heli võib olla käsitatav oluliselt häirivana (samas, p 10.1). 34. Kaebaja hinnangul ei saa tema tegu olla käsitatav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 tähenduses, sest häiritud isik (tunnistaja K. N.) elas ruumis, mis on ametlikult äriruum. Teisisõnu kostus müra tantsukoolist samas hoones olevasse äriruumi. Kohus kaebajaga ei nõustu.

§ 56lg-st 2 tuleneb selgelt, et piirangud kehtivad mujal kui avalikus kohas.

Seejuures ei tulene seadusest, et tegemist oleks vaid eluruumidele kehtivate piirangutega. 35. Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et tegemist on äriruumidega, a priori seda, et

§ 56lg-s 2 sätestatud piirangud seal ei kehti.

Äriruumides võib tegutseda ka näiteks advokaadibüroo, kes soovib öösel teha tööd ilma kestva mürata, või kõnekeskus. Samuti on äritegevusena käsitatav majutusteenuse osutamine (nn külaliskorterid), mis eeldab samuti, et öösel ei esine kestvat müra. 36. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kuigi xxxx hoones olevad ruumid on äriruumid (mitteeluruumid), siis on hoones mitmeid kortereid, mis on kohandatud inimestele elamiseks ja kus inimesed elavad sees. K. N. selgitas, et peale tantsukooli on ülejäänud hoones paiknevate ruumide puhul tegemist korteritega, kus elavad sees inimesed. Tunnistaja märkis, et kuigi ta on näinud lapsi minemas tundi, ei ole varem müraga tantsukoolis probleeme olnud (ta elas seal alates juunist 2021, seega kõnesoleva sündmuse hetkeks ca 7 kuud). Menetlusalune isik viitas, et kolmandal korrusel paikneb tantsukool ja esimesel xxxx, aga nentis, et teisel korrusel on korterid. Seega asub kohus

§-st 57 lähtudes seisukohale, et kuigi xxxx hoones asuvad äriruumid, ei ole alust väita, et öösel valju ja teistesse ruumidesse kostuva müra tekitamine on hoones paiknevate ruumide kasutuseesmärki arvesse võttes tavapärane.

1. Kohtu hinnangul ei ole ses asjas määrav kaebaja väide, et xxxx korteritel puudub kasutusluba. Märkimist väärib, et kasutusluba puudub kogu hoonel, seega ka tantsukoolil, milles üritust korraldati. Nõustumisväärne ei ole aga kaebaja väide, et tunnistaja K. N. viibis ruumis nr xxxx ebaseaduslikult. Tal oli selleks kehtiv üürileping.
2. Seega on täidetud KarS §-s 262 sätestatud objektiivne koosseis. G. Tulver on rikkunud

§ 56lg-t 2 ja sellega oluliselt häirinud ruumis nr xxxx elanud K.

N.t, kes ei saanud müra tõttu magada, läks välja selgitama müra põhjust ja pidi kahel korral tegema väljakutse politseisse.

§ 56

lg 2 järgi on keelatud tekitada kesvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra 9 4-21-1586 või valgusefekte. Kuna müra ei lõpetatud ka vaatama K. N. palvetele ja esimesele väljakutsele politseisse, on tegemist müra kestva tekitamisega

§ 56lg 2 tähenduses. 39. Kar

S § 15 lg 2 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. G. Tulver on kohtu hinnangul teo toime pannud kaudsest tahtlusest (KarS § 16 lg 4). G. Tulveri ütluste kohaselt ei olnud ta sünnipäeva pidu planeerides ja tantsukooli ruume üürides teadlik, et xxxx hoones elavad inimesed. Samas on väärteoasjas kogutud tõenditega (mh G. Tulveri ütlustega) tõendatud, et K. N. käis menetlusaluse isikuga vestlemas ning selgitas, et ta seal elab ja teda see müra häirib. Sellele vaatamata muusika mängimist ei lõpetatud. Seega pidi sellest hetkest menetlusalune isik pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et muusika jätkuv mängimine tunnistajat oluliselt ja kestvalt häirib. KarS § 17 lg 3 sätestab, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 39 sätestab, et isikul puudub süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. G. Tulveri ütlustest nähtuvalt ei olnud ta teadlik, et äriruumidega hoones ei ole lubatud öösel teistesse ruumidesse kostvat ja teisi isikuid oluliselt häirivat müra tekitada. Kohtu hinnangul oli see eksimus G. Tulverile välditav. Seejuures ei ole määrav, kas ja mida selgitas G. Tulverile isik, kes talle ruume rentis. Ka elektronkirjavahetus juristiga ei pruugi anda iseenesest alust rääkida teo lubatavuse kontrollimisest (vt J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne (
2. vlj). Juura 2021, § 39 komm 9). Isikul on kohustus tunda regulatsiooni, mis tema tegevust puudutab ja kui kahtlus jääb püsima, pöörduma teise isiku poole pädeva nõu saamiseks (samas). Väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel (VTMS § 30 lg 1 p 1)
3. KarS § 262 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja aresti. Kohus on praegusel juhul väärteoasja asjaolusid arvestades aga seisukohal, et G. Tulveri karistamine ei ole otstarbekas ja tema suhtes võib väärteomenetluse lõpetada karistust mõistmata VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
4. VTMS § 30 lg 1 p 1 näeb ette, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus on seisukohal, et mõlemad eeldused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel on täidetud. Väärteo tehiolusid silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et G. Tulveri süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Sünnipäevapidu planeerides ei olnud G. Tulver teadlik, et xxxx hoones asuvad korterid, milles elavad inimesed. Küll aga sai ta sellest teadlikuks K. N.ga suheldes, kes selgitas talle muu hulgas ka tõsiasja, et peol mängiv muusika teda oluliselt häirib. G. Tulverile heidetakse ette ühte tegu. Rikkumine kõrvaldati vabatahtlikult politsei valdusesse sisenemisel. Riigikohus on selgitanud, et välditavas keelueksimuses toime pandud teo puhul on isiku süü väiksem kui olukorras, kus isik paneb teo toime selle keelatusest teadlik olles (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). G. Tulver ei olnud teadlik, et

§ 56

lg-s 2 sätestatud piirangud kehtivad ka äriruumidele ja kuigi see eksimus oli temale välditav, viitab see väiksemale süüle. Kohtu hinnangul puudub menetluse jätkamiseks ja isiku karistamiseks ka avalik menetlushuvi. Nagu öeldud, kõrvaldati rikkumine politsei sisenemisel valdusesse. G. Tulveril puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. (Kuigi väärteoasja materjalides 10 4-21-1586 oleva karistusregistri väljavõtte kohaselt on G. Tulverile

1. juulil 2020 määratud LS § 227 lg 3 alusel rahatrahv, on see nüüdseks kustunud. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta.) Samuti ei olnud tema tegu sellise ohtlikkusega, mis tingiks vältimatult menetluse jätkamist. Eeltoodud põhjustel on otstarbekas väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Muud kaebuse väited
2. Kaebuses heidetakse ette, et kaebajale ei ole tehtud kättesaadavaks kõiki asitõendeid.
3. juuni
4. a istungil selgitas kohtuväline menetleja G. Tulverile salvestistega tutvumise korda. Samuti andis kohtuväline menetleja G. Tulverile politseiametnike vormikaamera salvestised üle kohtuistungil DVD-plaadil. Väärteoasja materjale avaldas kohus kohtuistungil ekraanile kuvamise teel. Samuti tehti need G. Tulverile nähtavaks e-toimikus ja nendega oli isiku taotlusel võimalik tutvuda Harju Maakohtu kantseleis, millest isikut teavitati.
5. Kaebaja heidab politseiametnikele ette, et nad ei tutvustanud ennast sündmuskohal ega näidanud oma ametitõendit. Politsei ja piirivalve seaduse § 371 lg 5 kohaselt peab politseiametnik esitama isikule, kelle suhtes ta täidab ametiülesannet, ametitõendi. Politsei vormiriietust kandev politseiametnik peab esitama ametitõendi isikule ainult tema nõudmisel. Sama paragrahvi 6 lõike kohaselt võib politseiametnik sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise edasi lükata, kui see on vältimatult vajalik vahetu ohu tõrjumiseks. Tegemist on politseile seoses riikliku järelevalve teostamisega tehtud etteheitega, mis väljub väärteoasja arutamise piiridest. Politsei vormikaamera salvestistest nähtuvalt kandsid politseiametnikud vormiriietust ja selgitasid rikkumise olemust, rakendatud meetme eesmärki. Isegi kui sündmuskohal viibinud politseiametnikud eksisid ametitõendi esitamise kohustuse täitmisel, ei too see kaasa väärteoasjas kogutud tõendite lubamatust. Tegemist ei ole tõendi kogumisel aset leidnud olulise menetlusõiguse rikkumisega. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste kohtunik 11