) § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Hagi tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek jäi Tartu Maakohtu
Asjaolusid, mis annaksid aluse pandiõigusele ja hageja nõude rahuldamisjärgule vastuväiteid esitada, ei esine. 2. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi tagatise andmise tagasivõitmiseks
Kostja palub vastuhagis tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks
Tagatis on seatud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Hageja kohustus töövõtjana
Võlgniku kinnisasi on koormatud esimesel ja teisel järjekohal olevate hüpoteekidega AS-i SEB Pank kasuks summas 162 258 eurot 64 senti. Kolmandal järjekohal on hageja kasuks seatud kohtulik hüpoteek 70 864 eurot 26 senti. Võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi elektroonilisel enampakkumisel 303 000 euro eest, mis moodustab olulise osa pankrotivarast. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale
lg 1 p-s 1 sätestatud eesõigusnõude ja on võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Seega on täidetud
lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus, võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja ei nõustu hagejaga, et
lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab mingisugust võlgniku tahtel põhinevat tegevust. 3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Hüpoteegi tagasivõitmise eeldusi
lg 1 p 2 järgi ei esine, kuna hageja ei teadnud sel ajal võlgniku võimalikust maksejõuetusest.
lg 1 p 2 esimene alternatiiv käib üldiselt tehingulise tagatise seadmise kohta ega haaku kohtuliku hüpoteegi seadmisega. Kohtulikku hüpoteeki ei anta võlgniku poolt vaid see määratakse kohtu poolt hagi tagamisena.
lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada. Kohtulik hüpoteek sisaldas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta 29 902 eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks. Tõendatud ei ole, et kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks
lg 1 tähenduses kahjustanud võlausaldajate huve teisi võlausaldajaid ebaõiglaselt eelistades. Kinnistu, millele kohtulik hüpoteek seati, oli koormatud juba mitme hüpoteegiga AS SEB Pank kasuks, mistõttu võis kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal eeldada, et kinnistu müügist ei jätku raha hageja nõude rahuldamiseks. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara vähenenud. 3 MAAKOHTU LAHEND 4. Tartu Maakohus rahuldas 14. aprilli 2021. a otsusega hagi, tunnustas hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses esimese rahuldamisjärgu (
lg 1 p 1) nõudena, jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1320 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses 49 524 eurot 96 senti tuleb tunnustada
lg 1 p 1 või p 2 järgu nõudena ning kas esinevad kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise alused
114 lg 1 p 2 järgi.
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt rahuldatakse pärast
lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded
lg-s 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.
lg 2 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses. Hagi läbi vaatamata jätmisega
lg 2 alusel ei pea kaasnema hagi tagamise tühistamine ja kohtuliku hüpoteegi kustutamine. Võlgniku pankroti väljakuulutamise tõttu hagi läbi vaatamata jätmisel suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, mis iseenesest ei too kaasa hagi tagamise aluse äralangemist. Selliselt jääb kohtulik hüpoteek tagama sama nõuet, mille tagamiseks see seati, ja mis esitatakse tunnustamiseks pankrotimenetluses, ning see on aluseks ka nõude tunnustamisel pandiga tagatud nõudena
Hagi tagamise saab tühistada ja võlgniku taotlusel kohtuliku hüpoteegi kustutada üksnes juhul, kui hageja nõuet või selle rahuldamisjärku pankrotimenetluses ei tunnustata ja võlausaldaja ei esita hagi nõude või rahuldamisjärgu tunnustamiseks või kui see hagi jäetakse rahuldamata (Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus nr 3-2-1-143-10, p 20). Kohtulik hüpoteek on tagasivõidetav tulenevalt
lg-st 3, mille järgi loetakse tagasivõitmise regulatsiooni kohaldamisel tehinguks ka eseme käsutamist täitemenetluses.
lg 1 p 2 järgi on tagatise andmise kehtetuks tunnistamise eelduseks, et tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ning täiendavateks alternatiivseteks eeldusteks on, et pant seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks ja võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud või võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest. Lisaks on tagasivõitmise üldiseks eelduseks
Praegusel juhul ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmist lugeda
lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses tagatise andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Kohtulik hüpoteek on oma olemuselt sarnane arestipandiõigusele, mis tekib kohtu otsustuse alusel hagi tagamise abinõuna ning võlgniku tahtest sõltumatult. Kuigi Sanserv OÜ esitas pankrotiavalduse võlgniku vastu kohtule 15. novembril 2019 ja hageja esitas hagi võlgniku vastu 19. detsembril 2019, ei pruugi see veel tähendada seda, et võlgnik oli kohtuliku hüpoteegi seadmise ajal
Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Hagiavalduse esitamise ja võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud seadus ja kohtupraktika võimaldas kohtuliku hüpoteegi püsimajäämist võlgniku pankrotimenetluses. Seega ei saa hagejale ette heita nn eelisseisundit teiste võlausaldajate ees. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tulene
Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi
Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav
veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 21). Tagatise tagasivõitmine
oktoobri
lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise üldine eeldus - võlausaldajate huvide kahjustamine, on täidetud. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega on hageja saanud endale
Hageja on võrreldes teiste võlausaldajatega eelistatud olukorras. Kui kohtuliku hüpoteegi seadmist hageja kasuks ei oleks toimunud, siis saaks pandiga tagamata pankrotivõlausaldajate nõuded rahuldada 49 524 euro 96 sendi võrra suuremas ulatuses. Eespoolöeldut arvestades tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmine tunnistada kehtetuks
lg 1 p 2 alusel ning hageja hagi nõude tunnustamiseks esimeses rahuldamisjärgus tuleb jätta rahuldamata. 6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt saab kohtulikku hüpoteeki põhimõtteliselt
järgi tagasi võita, kuid seda eelkõige lg 1 p-de 1 ja 3 ning p 2 teise alternatiivi järgi.
lg 1 p 2 esimene alternatiiv eeldab võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mida käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada. Kui jaatada võimalust kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmiseks
järgi kogu sätte eelduste alusel (sh
lg 1 p 2 esimese alternatiivi kohaselt), siis peab selline kohtulik hüpoteek olema seatud hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades.
järgi tagasivõidetav toiming tähendab siinjuures võlgniku tahtel põhinevat tegevust, mis toob endaga kaasa õiguslikud tagajärjed ja kahjustab võlausaldajate huve. Üldises korras kohtuliku hüpoteegi sissekandmine ei tähenda koheselt ühe võlausaldaja ebaõiglast eelistamist. Maakohus on otsuse p-is 27 põhjendatult leidnud, et asja materjalidest ei nähtu neid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Apellatsioonkaebuses ei ole samuti toodud esile 5 asjaolusid või tõendeid, mis lubaksid järeldada, et kohtulik hüpoteek on seatud üht võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades. Kohtuliku hüpoteegi seadmisega ei ole võlgniku (pankroti)vara vähenenud, mistõttu saavad võlausaldajad jätkuvalt oma nõudeid rahuldada kinnistu müügilt saadud raha arvelt. Kohtulik hüpoteek seati summas 70 864 eurot 26 senti, mis sisaldas endas põhinõuet 40 962 eurot ja arvestuslikku viivist aasta kohta summas 29 902 eurot 26 senti. Seega taotleti kohtulikku hüpoteeki 29 902 euro 26 sendi ulatuses veel sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste katteks, mistõttu ei ole kohtulik hüpoteek vähemalt selles ulatuses seatud juba tekkinud kohustuse tagamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu otsus tühistada materiaal- ja menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis maakohtule TsMS § 656 lg 2 teise lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel, sest rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 8. Hageja esitas nõude kostja vastu tunnustada hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses I rahuldamisjärgu (
Kostja esitas vastuhagi kohtuliku hüpoteegi kehtetuks tunnistamiseks. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu poolt tuvastatud järgmistes asjaoludes: Tartu Maakohtu
9. Hageja leiab, et kuna hageja võlausaldajate üldkoosolekul tunnustatud nõue on tagatud kohtuliku hüpoteegiga, siis kuulub tema nõue rahuldamisele
Kostja vaidleb hageja nõude rahuldamisjärgule vastu ning leiab, et kohtuliku hüpoteegi seadmine on kehtetu.
lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis anti kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja tagatis seati juba tekkinud kohustuse tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. Kui kohtulik hüpoteek on seatud vahetult enne pankrotimenetlust hüpoteegiga tagatud nõuet omavat võlausaldajat ebaõiglaselt eelistades, saab kohtuliku hüpoteegi
Hagi tagamise korras eseme käsutamine on võrdsustatav eseme käsutamisega täitemenetluses ja seega tagasivõidetav
veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1143-10, p 21). Lisaks § 114 lg 1 p-s 2 sätestatud erialustele peavad seega olema täidetud ka
novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957, p 12). 6
lg 1 järgi tunnistab tagasivõitmisel kohus
§-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on ka hagi tagamise korras seatud kohtulik hüpoteek tagasivõidetav eeldusel, et see kahjustab võlausaldajate huve. Nimetatud asjaolu peab praeguses menetluses tõendama kostja. Hagimenetluses on poole kohustus tuua esile need asjaolud, esitada tõendid ja taotlused, mis peaks viima tema nõude rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 4 lõikest 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. See ei tähenda aga, et kohus ei peaks võtma arvesse kõiki poolte poolt esitatud asjaolusid. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel viinud läbi eelmenetlust viisil, mis võimaldaks asjas põhjendatud lahendi tegemist. Maakohus on edastanud pooltele hagi ja vastuhagi, palunud nendele poolte seisukohti ning teinud asjas lahendi. Maakohus ei ole selgitanud välja olulisi asjaolusid asja lahendamiseks ja nõude õigusliku aluse kvalifitseerimiseks ning arutanud seda pooltega. Vastuhagis on kostja tuginenud
Maakohtu otsusest ei tulene, et kohus oleks nende olemasolu kontrollinud. Asja uuel menetlemisel tuleb maakohtul võtta seisukoht
lg 1 sätestatud tehingu üldistele tagasivõitmise eeldustele (eelkõige sellele, kas tagatise seadmine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, vastuhagi p 18jj, apellatsioonkaebuse p 11jj). Vastuhagis (p 16) tugineb kostja lisaks
Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7). Ringkonnakohus on seisukohal, et ekslik on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei saa kohtuliku hüpoteegi seadmist lugeda
lg 1 p 2 esimese alternatiivi tähenduses tagatise andmiseks, kuna selles ei saa pooled kokku leppida. Ringkonnakohus leiab, et tagatisena kohtuliku hüpoteegi seadmine võib teatud erandlikes olukordades, kus on tuvastatav poolte tahe sellise tagatise andmiseks, olla tagasivõidetav ka
Kui aga kohus jõuab seisukohale, et praeguse asja menetlemisel sellised erandlikud asjaolud puuduvad, mis annavad alust tagasivõitmiseks
lg 1 p 2 esimese alternatiivi alusel, tuleb kohtul kontrollida
lg 1 p 2 teise alternatiivi eeldusi, milleks on võlgniku maksejõuetus tagatise andmise ajal ja tagatise saaja teadmine või teadma pidamine võlgniku maksejõuetusest. Maakohtu lahendist ei selgu, milliste tõendite põhjal jõudis kohus järeldusele, et asja materjalide hulgas ei ole neid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kohtuliku hüpoteegi seadmise ajaks oli võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks ja et hagejale oli teada või ta pidi olema teadlik võlgnikku ähvardavast pankroti ohust ning võlgniku võlausaldajaid puudutavatest asjaoludest, mis annaks alust eeldada võlausaldajate huvide kahjustamist. Pankrotiavaldus võlgniku vastu on esitatud kohtule
veebruari 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 20). Samas ei tähenda hagi tagamise teel seatud tagatis automaatset 7 eelisolukorda võlgniku maksejõuetuse puhul teiste võlausaldajate ees olukorras, kus võlgniku maksevõimes on juba enne hagi tagamist toimunud ilmselged negatiivsed muutused. Tehingu tagasivõitmise eesmärgiks pankrotimenetluses on kõikide võlausaldajate huvide kaitse just vahetult enne maksejõuetuse saabumist toimunud tehingute puhul. Maakohtul tuleb asja uuel menetlemisel selgitada välja, kas hageja kasuks kohtuliku hüpoteegi tagasivõitmise eeldused
MS § 230 lg 1 järgi tuleb kostjal tõendada neid asjaolusid, millele tema nõue tugineb.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.