lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: Sergei Orlov, ik: 37301090279, elukoht: xxxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Sergei Orlovi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 31.05.2021 otsusele nr 2302,20,017706 Sergei Orlovi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti M. P. 31.05.2021 otsus nr 2302,20,017706 Sergei Orlovi karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot, muutmata ja tühistamata.
lg 1 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Menetluse senine käik Antud väärteoasjas on J. H. koostanud 04.05.2021 väärteoprotokolli, mille kohaselt Toimepanemise aeg: 16.10.2020 kella 18:39 ajal Toimepanemise koht: Virbi tn ja Arbu tn ristmikul, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Väärteo kirjeldus: Juhtis mootorsõidukit, oma käitumises ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara ning sooritades vasakpööret riivas teel seisma jäänud sõidukit xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju F OÜ'le ja B OÜ'le, mis on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis, fototabelis. Antud väärtegu on menetleja poolt kvalifitseeritud, kui väärtegu mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Kaebaja seisukoht
lg 1 sätestab, et isikut võib karistada kuni 300 trahviühikut üksnes juhul, kui Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Eelkõige väärib tähelepanu asjaolu, et ülalpool kirjeldatud liiklusõnnetuses puudub mingisugune varaline kahju või tervisekahjustus nii kaebajal, kui ka teisel osapoolel, mistõttu ei ole tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjeks on tekitatud varaline kahju või tervisekahjustus. Kontrollides sõiduki reg.nr xxxx liikluskahjud liikluskindlustuse fondi ametlikul kodulehel, ei leia, et oleks keegi taastanud oma vara sõiduki reg.nr xxxx kindlustuse arvel seoses eelpool kirjeldatu õnnetusega, mis tähendab, et antud sõidukiga ei olnud tekitatud varalist kahju. (lisa 1) Teiseks on kaebaja seisukohal, et antud liiklusõnnetust on põhjustanud just teine juht, sest antud ristmikul kehtib eelkõige parema käe reegel, mille sätestab
Kuna kaebaja sooritas vasakut pööret ning sellel ajal asus paremal pool teisest autost, seega teisel sõidukijuhil oli
Sellest tulenevalt on kaebaja seisukohal, et selles avariis on süüdi siiski teine juht (xxxx juht), kes osales antud liiklusõnnetuses. 2 Samuti on kaebaja arvamusel, et antud liiklusõnnetuse tagajärjeks on tekitatud minimaalne varaline kahju võrreldes võimaliku kahjuga liiklusõnnetuse puhul, seetõttu ei ole kaebaja nõus väärteomenetleja otsusega karistuse mõttes ehk trahviga 457 eurot. Kuna kaebajal puuduvad kehtivad liiklusrikkumised ning kaebaja sissetulek on 800 eurot on kaebaja veendunud, et juhul kui kohus otsustab, et kaebaja on siiski süüdi, siis tuleb määrata väiksem karistus. Kaebaja palub: Ülaltoodud põhjustel palub kaebaja tühistada väärteootsus nr 2302,20,017706 ning mõista õigeks kaebaja. Juhul, kui kohus leiab, et kaebaja on siiski süüdi palub kaebaja mõista leebemat karistust. Kaebaja soovib kohtuistungist osa võtta. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et vaidlustab 500 eurost trahvi, mitte menetluskulude summat nagu ekslikult kaebuses toodud on. Menetlusalune isik ei ole nõus sellega, et talle trahv määrati, tema pole politseid kutsunud, kuna nägi, et ei ole juhtunud midagi sellist, mille jaoks politseid kutsuda oleks vaja. Tegi teisele isikule ettepaneku ära sõita, kuna midagi ei juhtunud ja vigastusi ei tekkinud aga tema otsustas politsei kutsuda. Ei pea ennast süüdlaseks ja leiab, et tema ei pea raha maksma. Selgitas kohtule, et teisel juhil ei olnud õigus, elukvartalis kehtib parema käe reegel, tema tegi pööret vasakule, xxxx juht sõitis otse ja tema sõidukile nii lähedale, et ta ei saanud vasakpööret teha, see nähtub ka piltidelt, kuidas autod seisid. Xxxx juht sõitis otse, kohakuti tema sõidukiga nii tihedalt, et ta ei saanud läbi sõita, juht arvas, et temal on õigus ja survestas kaebuse esitajat, kuhu ta sõita saab. Kaebuse esitaja arvab, et ekspertiis ei ole õigesti tehtud, kuna vigastuse laiuses on näha suurt erinevust. Sõidukid seisis tihedalt, üksteise vastu, võib olla ta keeras rooli aga siis liikus see vaid 1-2 cm aga nii suurt vahemaad ei ole liikunud. Pea meetrine vigastus, mis piltidel on, ei ole see vigastus. Tunnistaja A. B. selgitas, et 16. oktoobril sõitis töölt koju, Virbi-Arbu tänava ristmikul peatus, et anda teed sõidukile, juht hakkas pööret sooritama, peatus, teine juht sõitis lähemale, et rääkida, nad rääkisid ja liikuma hakates isik riivas teda. Tunnistaja sõitis Virbi tänaval ja tal oli plaanis sõita otse, teine sõiduk, kaubik, tuli paremalt Arbu tänavalt. Teine juht tahtis rääkida kuna arvas, et ta ei taha teed anda. Tema auto seisis ja teine juht sõitis temale lähemale. Ta ei takistanud teise juhi vasakpööret. Pärast vestlust hakkas teine juht edasi liikuma ja pööras vastu tema esistanget. Ta kutsus politsei ja kuni nende saabumiseni autosid ei liigutatud. Sõidukil oli stangel väike kriimustus aga nüüdseks on see auto maha müüdud. Kokkupõrke ajal tema auto seisis, seisis selleks, et anda teisele autole teed. Esialgu nad rääkisid autodest väljumata, teine juht ilmselt oli unustanud, et auto on tema autole väga lähedal, hakkas sõitma ja riivas. Tunnistaja peatus, et anda teed paremalt tulevale sõidukile, isik sõitis talle lähemale ja lasi akna alla, et midagi öelda ja nad mõlemad seisid. Tema ise lasi alla vasaku ehk juhipoolse akna, sest teine juht tegi pöörde, sõitis lähemale ja hakkas rääkima, sõiduk oli tema sõiduki ees. Teisele juhile tundus, et ta ei tahtnud teed anda vaatamata sellele, et ta seal seisis. Kohtus avaldati väärteomaterjalide juures olev videosalvestis Virbi tn turvakaamerast, mille osas kohtuväline menetleja kommenteeris, et on näha, et lähenevad ristmikule autotuled, sõiduk peatub, tuled jäävad sellele joonele seisma, rohkem kaugemale ei liigu, siis on näha, et vasakult tuleb üks teine sõiduk, sõidab sõiduki ette, tuled ikka sama koha peal, peatub ja siis liigub edasi ja jäävad sellises situatsioonis sellesse asendisse, tulede järgi on näha, et see otse liikuv sõiduk ei liigu edasi. Kaebuse esitaja selgitas, et teine sõiduk liikus edasi, mille peale kaebuse esitaja sõitis talle lähemale, et selgeks teha miks ta sõidab talle nii lähedale, vigastus tema sõidukil on väikesem ja ei ole asjaga seotud ning ta ei saanud isegi pööret lõpetada. Kohtuvälise menetleja küsimuste peale, kuidas sai teine auto liikuda kui ta tuled ei liigu, kaebuse esitaja selgitust anda ei oska ja ütles, et pikk liikumine (nühkejälg sõiduki vasakul küljel) asjasse ei puutu ja tema ei tea, kuidas see juhtus. Kui temal olid rattad tugevalt välja keeratud, liigutas lihtsalt autot aga esimene liikumine oli siis kui alustas dialoogi pidamist, rääkis teisele juhile, et politseid pole vaja kutsuda kuna vigastusi ei ole. Kohtu küsimusele, kas ta igale juhile loeb sõnad peale, kui leiab, et teine juht on käitunud valesti, vastas kaebuse esitaja, et mitte igaühele, aga sel korral 3 oli tegemist mitte üksnes tee andmisega vaid nii öelda survestas oma sõidukiga tema sõidukile lähemale sõitmisega, lasi aknaklaasi alla ja juhtis sellele teise juhi tähelepanu. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et tegelikult kaebaja on rikkunud seadust, on põhjustanud varalise kahju ja just sellepärast ta peab kandma karistust ehk maksma rahatrahvi. Eesti Vabariigis kehtib liiklusseadus, mis näeb ette karistuse liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Kui juhid ei suuda sündmuskohal omavahel kokku leppida, kes on selles õnnetuses süüdlane, siis peab seaduse järgi sekkuma politsei, süüdlase välja selgitama ja määrama talle ka karistuse. Äärmiselt kummaline on kaebaja seisukoht, et kuivõrd tema ei tahtnud politseid välja kutsuda, siis tema ei pea ka karistust kandma, kas siis sellise loogika järgi, kui keegi sõidab auto katki, siis ei taha süüdi olla, siis ei peaks politsei karistama. Kui vaadata tõendeid kogumis, nii videosalvestis kui ka eksperdi arvamus kinnitavad seda, et õnnetuse põhjustas Sergei Orlov. Vaadates xxxx vigastusi, siis ka minule, isikule, kelle puuduvad tehnilised teadmised, just õnnetuse tekkimise mehhanismide osas, on ilmselge, et need vigastused ei saanud tekkida xxxx liikumise tagajärjel. Xxxx nina lihtsalt ei saa sellises olukorras sedasi liikuda, küll aga saab liikuda kaebaja kaubik, millel küljel ongi täpselt samasugused seostatavad vigastused. See, et kaebaja neid ei soovi seostada või ei suuda neid näha, ei ole antud asjas tegelikult oluline. Ekspert on oma arvamuses väga selgelt öelnud, et need vigastused on omavahel seostatavad. Kuivõrd kaebaja on rikkunud liiklusseaduse nõuded, tuleb määrata talle karistus. Karistuse maksimaalne rahatrahv on 1200 eurot, kohtuväline menetleja on määranud karistuseks rahatrahvi 500 eurot, mis on alla keskmise määra. Kuid kuna asjas tuli läbi viia ekspertiis, on kohtuväline menetleja välja mõistnud ka ekspertiisikulu. Selles osas menetleja ei saa mitte midagi teha, seadus ütleb väga selgelt, et ekspertiisikulud tuleb välja mõista. Orlovi kaebus ei ole põhjendatud, isik on liiklusõnnetuse põhjustanud ja talle määratud selle eest põhjendatud, proportsionaalne karistus. Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kaebusele lisatud tõendeid, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, samuti kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma 4 või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sellise käitumisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõidukite omanikele F OÜ ja B OÜ. Tunnistaja A. B. kohtuistungil antud ütluste kohaselt liikus ta enda sõidukiga xxxx Virbi tänaval ja Virbi-Arbu tänava ristmikul ja peatus, et anda teed temast paremal liikuvale ja vasakpööret tegevale sõidukile. Tema seisis, ei takistanud vasakpööret aga teise sõiduki juht tahtis lähemale tulla, et rääkida, miks talle teed ei anta. Pärast rääkimist hakkas kaebuse esitaja oma sõidukiga edasi liikuma ja riivas xxxx, mille tagajärjel tekkis stangele kriimustus. Väärteomaterjalide juures olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle lisadeks olevatelt fotodelt nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil xxxx (fotod 17-18) ja xxxx (fotod 8-12). Kohtuistungil avaldatud turvakaamera videosalvestiselt nähtuvalt ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt 16.10.2020 kell 18:39:52 mööda Virbi tn liikuva sõiduki tuledest tulev valgus jääb seisma ja Arbu tn’lt tulev sõiduk hakkab liikuma, on näha tagumise parempoolse ratta veeremist. Kell 18:39:56 sõiduk jääb seisma, kell 18:39:58 hakkab uuesti liikuma ning kell 18:40:01 jääb seisma. Kell 18:40:13 liigub veidi edasi ja jääb uuesti seisma. Selle aja jooksul Virbi tn’l liikunud auto tuledest tulev valgus on sama koha peal. Väärteoasjas koostatud liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx ja kaubiku xxxx reg.märgiga xxxx vaheline kontakt on tehniliselt reaalne olukorras, kus sõiduauto xxxx kontakti hetkel seisis. Menetlusaluse isiku Sergei Orlovi selgituste kohaselt tema tahtis teha vasakpööret kuid xxxx juht sõitis temale liiga lähedale ja talle tundus, et sõidukijuht ei taha teda läbi lasta ja survestab teda. Tema sõnade kohaselt xxxx liikus temale lähemale, mille peale ta ka ise lähemale sõitis, et temaga rääkida. Seda, miks videosalvestiselt xxxx tulede liikumist näha ei ole, ta selgitada ei osanud. Samuti leiab, et ekspertiis on tehtud valesti ja sõidukitele tekitatud vigastused on liiga suured ja ei saa olla antud sündmusega seotud. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlused ei ole usutavad ning on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega, mis üheselt viitavad sellele, et xxxx seisis ja Sergei Orlovi juhitud xxxx liikus, mille tagajärjel toimus sõidukite vahel liiklusõnnetus. Menetlusalune isik on ka ise kohtuistungil öelnud, et sõitis sõidukile xxxx lähemale, kuna tundis enda survestamist ja ta tahtis sõidukijuhiga sellest rääkida. Seega menetlusalune isik ei hoidunud kontaktist teise sõidukiga ja ei kasutanud manöövri lõpetamiseks mõistlikke juhtimisvõtteid, vaid liikus teisele sõidukile, mis seisis selleks, et talle teed anda, ise lähemale, seda lõpuks riivates. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Eeltoodut arvesse võttes on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Sergei Orvlov juhtis sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx, millega sõitis otsa vasakul peatunud sõidukile xxxx reg.märgiga xxxx. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1) nähtuvalt kuulus sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx F OÜ’le ning sõiduk xxxx reg.märgiga xxxx kuulus B OÜ’le. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprootkollist (tl 2-12) ja selle juurde kuuluvatest fotodest on tuvastatav, et sõidukil xxxx reg.märgiga xxxx on kahjustatud esistange väljaulatuv plastikliist, millel on kraapimisjälg. Kahjustusi on saanud ka sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx vasakpoolsel küljel olev plastikriba, millel on pikk nühkejälg. Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid vigastusi saab järeldada, et 5 mõlemad sõidukid vajavad taastamisremonti. Asjaolu, et xxxx ei ole vaevutud parandada, ei tähenda seda, et sõidukit ei ole kahjustatud. Väärteotoimikus olevatelt fotodelt on näha, et xxxx on ka muid muid vigastusi, mida ei ole vaevutud parandama ja ilmselgelt ei tasu n.n töökaubiku välise ilme eest hoolitsemine ennast ära, mistõttu on sõiduk jäetud taastamata, kuivõrd need vigastused kaubiku sõiduomadusi ei halvenda. Seevastu xxxx puhul on tegemist sõiduautoga, mille taastamata jätmine vähendab sõiduki kaubanduslikku välimust ja sõiduki hind müümisel on sellevõrra ka odavam. Isegi juhul, kui tekkinud vigastuse tõttu ka xxxx valdaja ei pöördunud kindlustusse kinslustusjuhtumi pärast ja otsustas selle ise või mõne tuttava abiga ära parandada ja üle värvida, ei tähenda see seda, et ta ei teinud selle kahjustutuse kõrvaldamiseks jõupingutusi või kulutusi. Arvestades seda, et sõidukitele on tekitatud kahjustusi, siis ka kahjustuse likvideerimata ja taastamata jätmisel väheneb sõiduki turuväärtus, mis samuti on varaliseks kahjuks, mis on otseselt seotud liiklusõnnetuse tulemusel tekkinud kahjustustega. Kohtu arvates on väärteoasjas leiduvate tõenditega üheselt tuvastatud sõidukitele kahjustuste tekitamine ja sellega ka varalise kahju tekitamine. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx omanikule OÜ F ja xxxx reg.märgiga xxxx omanikule B. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest ja tunnistaja ütlustest, s.h videosalvestisest nähtub, et menetlusalune isik vasakpööret sooritades riivas vasakul pool peatunud temale teed andvat sõidukit. Sellest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolas ning sõitis valesid sõiduvõtteid kasutades otsa teisele sõidukile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et kaebuse esitaja ei järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik ega hoolas, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta pole liikluses piisavalt tähelepanelik, võib ta sõiduki ees olevat võõrast vara kahjustada. Kohus leiab, et sellisele arusaamisele saab tulla ka kaebuse esitaja käitumisest liiklusõnnetuse sündmuskohal. Nii tunnistaja kui ka kaebuse esitaja enese ütlustest tulenes, et selle asemel, et temale teed andnud sõidukist suurema kaarega mööda sõita, pidas ta vajalikuks enne pööret hakata teist juhti õpetama ning ka pöörde tegemise ajal seda teha, mis viitab sellele, et kaebuse esitaja hakkas oma n.n õigusi teisele juhile selgeks tegema, hoolimata sellest, et ta selle õpetamise käigus valesid juhtimisvõtteid kasutades ka varalise kahju tekitab. Sõidukite asukohti vaadates saab järeldada, et kaebuse esitajal oli piisavalt ruumi pöörde tegemiseks, kuivõrd peatunud sõiduk oli sulgenud vaid parempöörde suunavööndi, kuid vasakpöördeks oli ruumi piisavalt. Seega arvestades sellega, et ta juhtis tööautona kasutatavat kaubikut, mis oli niigi juba kriimustustega, ei olnud tal enda juhitavast autost kuigivõrd kahju, kuid teisele sõidukile kahju tekitamisest oli talle ükskõik. Arvestades kaebuse esitaja põhjustatud liiklusolukorda saab järeldada, et kaebuse esitaja mitte ainult ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada vara, vaid oma õiguste selgitamiseks ristmikul sõiduki peatamisega asus takistama ka liiklust, s.h eelkõige teise, temale tee andmiseks peatunud juhi liikumist, lisaks sellele ka kõigi teiste samal ristmikul liikuda soovivate juhtide liikumist. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus
lg 1 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 6 Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Sergei Orlovi käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 1 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist M. P., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot, s.t alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Sergei Orlovi süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
7 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Mis puudutab eripreventsiooni, siis on menetlusalune isik varasemalt väärteokorras karistamata, mistõttu arvestades süü keskmist suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas kaasnes menetlusega ka menetluskulu, mis on oma suuruselt ligilähedane määratud rahatrahviga, mistõttu kohus leiab, et karistuse määramine alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on siiski põhjendatud. Samuti loodab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud rahalise karistuse määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt ja lisaks sellele ka viisakalt, samuti hoiduma teiste liiklejate õpetamisest ja sellega kaasnevast liikluse takistamisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades teadmist, et Sergei Orlovi suhtes kohtuvälise menetleja poolt 31.05.2021 väärteoasjas tehtud otsus jääb muutmata, siis jääb menetlusaluse isiku kanda ka käesoleva väärteoasja menetluse käigus temalt välja mõistetud ekspertiisi tegemisega seotud kulu. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.