Obsah (7)

§ 162§ 175§ 657§ 654§ 651§ 466§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 18. juuni 2021 Tsiviilasja number 2-20-10

§ 162lg 1, § 165 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

Puuduvad

§ 162

lg-s 4 ja § 175 lg-s 2 sätestatud alused kolmanda isiku kulude tema enda kanda jätmiseks.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et kolmas isik esitas ise avalduse menetlusse kaasamiseks. Hagejad ei ole kolmanda isiku taotlusele vastu vaielnud ega vaidlustanud kolmanda isiku menetlusse kaasamist. Olukorras, kus kolmanda isiku argumendid on identsed kostja argumentidega, annab see alust kolmanda isiku menetluskulude vähendamiseks, kuid mitte kolmanda isiku kulude tema kanda jätmiseks.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei anna alust ka see, et kolmanda isiku juhatuse liikmel Keijo Lindebergil on õigusalased teadmised, kuid kolmandat isikut on kohtuvaidluses esindanud K. Lindebergile kuuluva advokaadibüroo töötajad. Hagejate viidatud

§ 175lg 2 käsitleb olukorda, kus menetlusosalist esindab tema enda töötaja.

Praeguses vaidluses ei esindanud kolmandat isikut tema töötaja. Ka siis, kui kolmandat isikut oleks esindanud K. Lindeberg, ei saaks eeldada, et ta teeb seda tasu saamata. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 4998 eurot (170 eurot x 29 t 24 min). Hagejad palusid vähendada kostja menetluskulusid ja mitte määrata kostja kuludeks üle 3335 eurot. Asjaolu, et hagejatele on osutatud õigusabi tunnihinnaga 145 eurot (ilma käibemaksuta), ei tähenda, et kostja lepinguline esindaja peaks osutama õigusabi sama tunnitasuga. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu (170 eurot ilma käibemaksuta) ei ületa keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu ning on seega mõistliku suurusega. Maakohus pidas põhjendatud ja vajalikuks kostja menetluskuluks 4318 eurot (170 x 25 t 24 min), mis tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista. Kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 7840 eurot (160 x 40 t 50 min). Hagejad palusid vähendada kolmanda isiku menetluskulusid ja mitte määrata kolmanda isiku kuludeks üle 2900 euro. Kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Kostja lepinguline esindaja osutas kostjale õigusabi 29 t 24 min ulatuses, millest kohus pidas põhjendatuks 25 t 24 min. Kolmanda isiku lepinguline esindaja on osutanud õigusabi 40 t 50 min ulatuses. Maakohus leidis, et kostja poolel menetluses osaleva iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud ei tohiks ületada kostja enda menetluskulusid. Põhjendatud kuluks ei saa pidada kostja

1. mai
2. a üldkoosoleku salvestise stenogrammi koostamisele kulunud aega. Kolmas isik on ise olnud seisukohal, et üldkoosolekul toimunu ei seondu praeguse vaidlusega. Isegi kui kohus oleks pidanud üldkoosolekul toimunut vaidluse 3 lahendamisel oluliseks, ei ole põhjendatud stenogrammi koostamine olukorras, kus kohtule esitati ka üldkoosoleku helisalvestis. Stenogrammi koostamine ei vaja ka õigusteadmisi. Kolmanda isiku vastuse koostamisele on kulunud 13 t 21 min. Selles dokumendis on kolmas isik esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, mis on sisult ja ka sõnastuselt sarnane kostja varem esitatud taotlusega hagi läbi vaatamata jätmiseks, mille kohus jättis juba
3. novembri
4. a määrusega rahuldamata. Kolmanda isiku sisuline vastus hagile on sisult ja sõnastuselt sarnane kostja vastusega. Kolmanda isiku vastus sisaldab seda, mida kolmas isik on enne kohtumenetlust esitanud. Lisaks sellele sisaldab kolmanda isiku vastus ka olulises osas
5. mai
6. a üldkoosolekul esitatud sõnavõttude tsitaate. Arvestades eelnevat pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. Kui kohtuistungi protokolliga tutvumisel tekib esindajal kahtlus, et protokoll ei ole mingis osas õige, on tal võimalik kuulata konkreetset osa helisalvestisest, ning vajadusel esitada taotlus protokolli parandamiseks. Seega ei ole kohtuistungi protokolli õigsuse kontrollimiseks põhjendatud kogu helisalvestise kuulamine. Arvestades kohtuistungi protokolli pikkust ning seda, et esindajal võis tekkida vajadus salvestise konkreetsete osade kuulamiseks, samuti seda, et toiming sisaldas ka menetluskulude nimekirja koostamist, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks 1 tund. Ka muudeks toiminguteks (eelkõige nõupidamisteks kliendi ja kostjaga ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks) kulunud aeg (9 t 19 min) ei ole täies ulatuses põhjendatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 7 tundi. Kohtuistungi ajakulu 3 t 3 min on põhjendatud. Seega on kolmanda isiku põhjendatud ja vajalik kulu kokku 3048 eurot (160 x (8 t + 7 t + 3 t 3 min + 1 t), mis tuleb hagejatelt solidaarselt välja mõista. Kohus rahuldas taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Kolmas isik esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 6, millega maakohus jättis hagejatelt välja mõistmata kolmanda isiku menetluskulud 3048 eurot ületavas osas ning teha asjas uus lahend, millega mõista hagejatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 8192 eurot. Kolmas isik palub jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda kostja menetluskulude suurusest. Kostja näol on tegemist majanduslikes raskustes mittetulundusühinguga, mistõttu on kostja õigusteenuste eelarve äärmiselt piiratud. Käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks on kohane võrrelda hagejate ja kolmanda isiku menetluskulusid. Hagejate menetluskulu kokku oli 11 128 eurot 75 senti ilma käibemaksuta, mis on oluliselt suurem kolmanda isiku menetluskuludest summas 8192 eurot koos käibemaksuga. Olukorras, kus kolmanda isiku menetluskulud moodustavad kõigest 61% hagejate menetluskuludest, on alust eeldada, et kolmanda isiku menetluskulud olid põhjendatud ja vajalikud. Kolmas isik pidi kohtule seisukoha koostamisel analüüsima nii hagejate hagi ja sellele lisatud tõendeid, kui ka kostja vastust ja sellele lisatud tõendeid. Seega oli kolmanda isiku poolt hagi osas seisukoha koostamisel analüüsitavate dokumentide maht oluliselt suurem. Hagejad on hagis tuginenud eelkõige asjaoludele, mis toimusid pärast kolmanda isiku kostja liikmeks vastuvõtmist. Maakohus on sellise hagi menetlusse võtnud, seega tuli kolmandal isikul esitada kohtule tõendid pärast kolmanda isiku kostja liikmeks vastuvõtmist toimunu kohta. Hagejate poolt esitatud hagis on hagejad käsitlenud nii
8. mai üldkoosolekul toimunut kui ka sellele järgnenut. Kohus ei saa ette heita kolmandale isikule, et ta on vaielnud vastu hagis esitatud väidetele ja esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ka tõendid. 4 Maakohtu seisukoht, et stenogrammi koostamine ei eelda õigusteadmisi, on ebaõige. Isegi kui kolmas isik oleks võinud viidata üldkoosoleku salvestisele ja tuua välja minutid, millele soovib tähelepanu pöörata, poleks see ajakulu oluliselt vähendanud. Kohtuistungi protokolli osas on kohus õigesti välja toonud, et kohtuistungi protokoll pole stenogramm, vaid kokkuvõte. Juba seetõttu on vajalik kuulata kohtuistungi salvestist, et hinnata, kas kokkuvõte on koostatud õigesti või on selles jäänud mõni oluline detail märkimata. Ei ole eluliselt usutav, et lepinguline esindaja mäletab mitu päeva hiljem 3 t 3 min kestnud kohtuistungil toimunut, kus osales kolm poolt ja neli lepingulist esindajat nii hästi, et suudab kohtuistungi protokolli õigsust hinnata ilma sealvestist kuulamata.
9. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kolmanda isiku kanda. Vastuse kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus ning maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel võtnud arvesse kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide sisu ning hinnanud nende koostamiseks kuluvat aega. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu tuleks kolmanda isiku menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtuda hageja menetluskuludest, on väär. Hageja menetluskulude arvestuse hulka kuulusid muuhulgas hagiavalduse koostamine, hagi tagamise menetlusega seotud kulud ning sisuliselt kahe vastaspoole seisukohtadega tutvumine ja nendele vastuse koostamine. Need on oluliselt mahukamad toimingud, kui kolmanda isiku poolt menetluses tehtud toimingud. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu praktikaga pidanud põhjendamatuks menetluskuluks õigusalaseid eriteadmisi mittenõudvate tegevustega seotud advokaadikulu. Maakohus on õigustatult märkinud, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm. Kohtuistungi protokoll peab kajastama üksnes asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Lepingulise esindajale peab olema kohtuistungi toimumise järgselt selge, millised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud peaks sisalduma kohtuistungi protokollis. Seega saab põhjendatuks ja vajalikuks pidada ajakulu, mis lepingulisel esindajal kulub kohtuistungi protokollis asjas tähtsust omavate asjaolude hindamiseks.
10. Kostja palus vastuses apellatsioonkaebusele vaadata läbi apellatsioonkaebus kolmanda isiku ja hagejate menetluslike avalduste alusel, kuivõrd menetlus ringkonnakohtus jätkub nõude osas, mida pole kostja esitanud ning mis ei ole suunatud kostja vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

7. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kaebuses ei vaidlustata hagi rahuldamata jätmist ega menetluskulude jaotust, s.o kostja ja kolmanda isiku menetluskulude jätmist solidaarselt hagejate kanda. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud (

§ 466lg 3 esimene lause).

5

1. Apellatsioonkaebuses vaieldakse kolmanda isiku menetluskulude suuruse üle. Kolmas isik vaidlustab maakohtu otsust osas, milleks maakohus jättis menetluskulud 3048 eurot ületavas osas välja mõistmata. Kolmas isik palub apellatsioonkaebuses mõista hagejatelt solidaarselt enda kasuks välja menetluskulu 8192 eurot. Kolmas isik esitas maakohtule
2. veebruaril 2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kolmanda isiku menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 40 t 50 min eest 7840 eurot (käibemaksuga).
3. veebruaril 2021 esitatud seisukohas vastaspoolte menetluskulude kohta esitas kolmas isik dokumendi põhjenduste p-des 15–16 täiendava menetluskulude nimekirja õigusteenuse osutamise eest 1 t 50 min ulatuses, märkides, et kolmanda isiku menetluskuludeks on 8192 eurot. Samas
4. veebruari
5. a menetlusdokumendis eraldi toodud taotluse juures palus kolmas isik määrata põhjendatud ja vajalikuks enda lepingulise esindaja ajakuluks 40 t 50 min. Seega on
6. veebruari 2021 dokument vastuoluline, kuivõrd selles palutakse täiendava menetluskulu 1 t 50 min esindaja töö eest väljamõistmist, jättes lõplikus taotluses nimetatud ajakulu arvestamata.
7. Apellatsiooniastmes on vaidluse all kolmanda isiku lepingulise esindaja tasu suurus.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud. Maakohus on hinnanud kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide mahtu ja sisu ning võrrelnud selles esitatud seisukohti ja sellest tulenevalt vähendanud hagejatelt väljamõistetavat menetluskulude suurust. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus kolmanda isiku menetluskulude suuruse ümberhindamiseks. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud kolmanda isiku lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht on nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulu kolmanda isiku poolt taotletud ulatuses ei saa pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist otsuses piisaval määral põhjendanud.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa kohus ette heita kolmandale isikule, et ta on vaielnud vastu hagis esitatud väidetele ja esitanud enda vastuväidete tõendamiseks ka tõendid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis küll osa tõendeid asja sisulisel lahendamisel tähelepanuta, kuid ei ole sellest tulenevalt kolmanda isiku menetluskulusid vähendanud. Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei ole menetlusosalise lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kriteeriumiks vastaspoole lepingulise esindaja ajakulu maht. Ringkonnakohus ei välista siiski, et olukorras, kus menetlusosaliste poolt esitatud dokumentide hulk, maht ja keerukus on sarnane, võib ühe poole lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust hinnates võtta arvesse teise menetlusosalise esindaja ajakulu suurust. Igas olukorras tuleb aga lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse mahtu põhjendatust hinnata konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Maakohus ei ole käesolevas vaidluses vähendanud kolmanda isiku menetluskulu mitte seetõttu, et kostja, kelle poolel kolmas isik oli menetlusse kaasatud, menetluskulu oli väiksem, vaid hindas kolmanda isiku menetluskulude suurust eraldi. 6 Praegusel juhul ei saa ringkonnakohtu hinnangul võtta aluseks hagejate lepingulise esindaja ajakulu, kuivõrd hagejate ja kolmanda isiku poolt esitatud dokumentide arv ja maht ei ole võrreldavad, kolmas isik astus menetlusse alles menetluse keskel. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et tasu protokolli õigsuse kontrollimiseks istungi salvestise kuulamisele kulunud aja eest on selline menetluskulu, mis kuulub täies ulatuses vastaspoolelt väljamõistmisele. Maakohus vähendas põhjendatult nimetatud ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide (praegusel juhul nt ka üldkoosoleku stenogrammi kuulamise ajakulu) ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid üldjuhul siiski olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega hõlmab tasu menetlusdokumendi koostamise eest reeglina ka tasu eespoolnimetatud toimingute eest. Maakohus on põhjendatult vähendanud kolmanda isiku menetluskulu. 11.

§ 178

lg 4 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 7