2)
V. tasuma 500 (viissada) eurot riigituludesse hiljemalt 20.03.2022.a. Nimetatud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank, kontole nr EE062200221059223099 Swedbank või kontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99921900000452. 3)
V. tasuma kriminaalmenetluse kulud – kogusummas 584,20 (viissada kaheksakümmend neli eurot ja kakskümmend senti) eurot, tasudes need hiljemalt 20.03.2022.a. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99921700043224. 4)
V. hüvitama kannatanule tekitatud mittevaraline kahju summas 4000 (neli tuhat) eurot 5 (viie) kuu jooksul, tasudes iga kuu 8. kuupäevaks alates 08.11.2021 kuni 08.03.2022.a kannatanule vähemalt 800 (kaheksasada) eurot. Maksed tuleb tasuda kannatanu A. A. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx; VTB Bank (PJSC); Moskva; SWIFT: VTBRRUMM. 5)
V. täitma A. A. (esindaja Dmitri Školjar), R. V. (esindaja Indrek Sirk) ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (esindaja Tiina Saluste) poolt 08.10.2021.a sõlmitud kompromissilepingut. 6) Kinnitada R. V., A. A. ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vahel 08.10.2021.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
lg 2 p 1, 2 ja 7 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 9) Asitõendid ja salvestised: - 3 DVD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kiiver (asub PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas, Tallinn, Rahumäe tee 6/1) – hävitada kohtumääruse jõustumisel. - mootorratas Honda CB750 Venemaa Föderatsiooni registreerimisnumbriga xxxxxx (asub PPA Põhja prefektuuri parklas, Tallinn, Rahumäe tee 6/1) – kohtumääruse jõustumisel üle anda tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile. 10) R. V.l, A. A.l ja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalil tekkinud kulud valitud kaitsjale ja esindajatele jätta nende endi kanda. Edasikaebe kord Kohtumäärus ei ole
V. süü kuriteo toimepanemisel ei olnud suur, tegemist on II astme kuriteoga ja süüdistatav on varem karistamata. Ta märkis, et kuritegu on toime pandud ettevaatamatusest. Samuti on süüdistatav nõus heastama kannatanule kuriteoga tekitatud kahju, tasuma summa riigituludesse ning hüvitama kriminaalmenetlusega seotud kulud. Prokurör palus määrata R. V.le kohustuseks tasuda 5 kuu jooksul riigituludesse 500 eurot ja hüvitada menetluskulud kogusummas 584,20 eurot. Samuti palus prokurör kinnitada muu asjakohase kohustusena
lg 2 p 7 alusel kohustus täita 08.10.2021.a sõlmitud kompromisslepingu kohustusi. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega ja märkis, et tema hinnangul tuleks kannatanu esindaja taotlust käsitada hagi tagasivõtmisena ja lahendiga tuleks jätta hagi läbi vaatamata. Sõlmitud kompromissilepingut tuleks käsitada võlatunnistusena ja selle kinnitamine kohtu poolt ei ole vajalik. Samas ei vaidle ta vastu sellele, et süüdistatava poolt kompromissiga võetavad kohustused kajastatakse ka määruses kohaldatavate kohustustena. Kannatanu, kannatanu esindaja ja tsiviilkostja esindaja ei vaielnud taotlusele vastu. Süüdistatav R. V. nõustus prokuröri taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks ning kinnitas, et on aru saanud
alusel kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest ning teadlik kohustustest tasuda kindel summa ehk 500 eurot riigituludesse, hüvitada 5 kuu jooksul igakuiselt 800 eurot, s.o kokku 4000 eurot ning samuti hüvitada kriminaalmenetluse kulud. Süüdistatav kinnitas, et mõistab, et tähtaegselt kohustuste täitmata jätmisel kriminaalmenetlus uuendatakse. Süüdistatav avaldas kohtuistungil kahetsust juhtunu osas ja vabandas kannatanu ees. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud prokuröri taotluse, süüdistatava ja kaitsja seisukohtadega, kannatanu ja kannatanu esindaja ning tsiviilkostja arvamusega, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
S § 274 lg-le 5 võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kohtuistungil kriminaalmenetluse
§-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamisel prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada tekitatud kahju ning tasuda määratud tähtajaks kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides.
S § 423 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas süüdistatava süü kuriteo toimepanemisel olnud suur ning puudub avalik menetlushuvi järgmistel põhjustel. Käesoleval juhul on tegemist II astme kuriteoga. Tegemist on ettevaatamatusest kaines olekus põhjustatud liiklusõnnetusega, millega põhjustati kannatanule eluohtlik tervisekahjustus ja varalist ning mittevaralist kahju. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused on paranenud, püsivaid kahjustusi ei ole tekitatud. Kuriteoga tekitatud nii varalise kui mittevaralise kahju osas on kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi, milles esitatud mittevaralise kahju nõude osas on osapooled sõlminud 08.10.2021 kompromisslepingu. Seega on süüdistatav olnud valmis ja võtnud endale kohustuse asuda hüvitama kannatanule tekitatud mittevaralist kahju, samuti tsiviilkostja on võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud mittevaraline kahju. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on varaline kahju kannatanule kindlustuse poolt valdavas osas hüvitatud. Ülejääva varalise kahju osas muutis kannatanu esindaja tsiviilhagi ning märkis, et üksikutes küsimustes toimub eraldi läbirääkimine (tl 21pö). Seega on hagist selles osas loobutud. Kannatanu avaldas kohtuistungil, et ta ei ole kriminaalmenetluse lõpetamisele vastu ning süüdistatav on lisaks kahju hüvitamise vabatahtlikult võetud kohustusele (läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kompromisslepinguga) alates esimesest ülekuulamisest tegu tunnistanud, avaldanud kahetsust ning vabandanud kannatanu ees. Toimikumaterjalidest nähtuvalt palus süüdistatav koheselt peale õnnetust kutsuda seisma jäänud autojuhtidel kiirabi ehk tegutses kannatanule abi andmiseks. Kohus arvestab, et kuritegu on toime pandud üle 3 aasta tagasi, seega on menetluse algusest möödunud küllaltki pikk aeg ja kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole süüdistatav menetlust tahtlikult venitanud või takistanud. Kohus arvestab sedagi, et süüdistatav on varem nii kriminaal- kui väärteokorras karistamata, ning ei ole ka peale käesoleva etteheidetud teo toimepanemist uusi kuritegusid ega väärtegusid toime pannud. Seega on isik enne ja pärast antud tegu käitunud õiguskuulekalt. Süüdistataval on töökoht ja sissetulek. Ka kuriteo asjaolud ei ole sellised, mis viitaks vajadusele avalikust huvist tingituna jätkata kriminaalmenetlusega. Praegusel juhul olid tuvastatud II astme kuriteost puudutatud vaid vähesed osapooled, esmajoones süüdistatava ja kannatanu ning hilisemalt tsiviilkostja. Juhul, kui menetlus jätkuks, ei aitaks isiku võimalikul süüditunnistamisel tema karistamine vähimalgi määral kaasa kannatanu tervislikule seisundile ega tekitatud kahju hüvitamisele. Võttes arvesse, et süüdistatav ei ole toimikumaterjalidest nähtuvalt ka pärast toimepandud tegu (ega enne) uusi rikkumisi toime pannud, ei aitaks see kaasa ka tema õiguskuulekale teele suunamisele. Avalik huvi asjas on asjas oluliselt vähenenud ka põhjusel, et menetlus praeguses asjas on kestnud pea 3 aastat 3 kuud. Selle aja jooksul on pooled tegutsenud selle nimel, et kannatanu nõuded saaksid rahuldatud ka väljaspool kohtumenetlust. Eeltoodud põhjustel on kohtu hinnangul R. V.le etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid võimalik saavutada ka ilma isikut kohtulikult karistamata. Samuti märgib kohus, et süüdistatavale antav kohustus tasuda kindel summa riigi tuludesse, on oma iseloomult sarnane rahalisele karistusele ning
sätete alusel menetluse lõpetamisel jääb süüdistatav kohtuliku karistuseta, kuid saab karistusõiguslikult mõjutatud alternatiivsel moel. Süüdistatav ise on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et R. V.le on esitatud süüdistus II astme kuriteos, isiku süü selle toimepanemises polnud suur ning asjas puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb R. V.l riigituludesse maksta 500 eurot, hüvitada viie kuu jooksul kannatanule igakuiselt 800 eurot, ehk kokku 4000 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 584,20 eurot (s.o isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot; liiklustehnilise ekspertiisi kulu summas 457 eurot ja mootorratta teisaldustasu summas 43,20 eurot). Lähtuvalt
Kohus, arvestades kohustuste mahtu (kokku 5084,20 eurot) ning asjaolu, et süüdistatav töötab, nõustub prokuröri ettepanekuga ja määrab kohustuste täitmise tähtajaks viis kuud. Kohustused maksta 500 eurot riigi tuludesse ja hüvitada menetluskulud 584,20 eurot tuleb täita hiljemalt viie kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 20.03.2022.a. Kohustus hüvitada kuriteoga tekitatud mittevaraline kahju 4000 euro ulatuses, tuleb täita 5 kuu jooksul ning lähtudes kompromisslepingus kokku lepitud 5-kuulisest hüvitise maksmise üldisest tähtajast (lõpeb 08.03.2022.a), peab kohus otstarbekaks määrata, et kahjuhüvitise osamaksed tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks alates 08.11.2021.a kuni 08.03.2022.a., s.o vähemalt 800 eurot igakuiselt. Puutuvalt 08.10.2021.a sõlmitud kompromisslepingusse märgib kohus järgnevat.
ei sätesta kriminaalmenetluse lõpetamise korral tsiviilhagi osas otsustuse tegemist. Kaudselt saab tsiviilhagi sisuliseks lahendamiseks lugeda süüdistatavale pandud kohustust hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju. Küll aga ei võimalda
Kohus ei nõustu kaitsjaga, et kompromisslepingu sõlmimisel rakendub
lg 1 p 2 (kannatanu on võtnud tsiviilhagi tagasi), kuivõrd kompromisslepingus on kannatanu küll vähendanud haginõudeid, kuid ei ole loobunud hagist ega ole väljendanud ka kohtuistungil, et ei soovi hagilahendamist käesoleva asja menetlemisel. Kohus leiab, juhindudes
MS § 430 lg-st 1, et kohus saab määrusega kinnitada sõlmitud kompromissi ning pooltele on tegemist seejärel õigustloova kohustusega. Kuivõrd osaliste vahel on 08.10.2021.a sõlmitud kompromiss ning 08.10.2021.a kohtuistungil nii kannatanu, kannatanu esindaja, süüdistatav, kaitsja kui ka tsiviilkostja esindaja kinnitasid kompromissi sõlmimist ning võetud kohustuste tätimist, siis kohus kinnitab sõlmitud kompromissi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Niisamuti leiab kohus R. V. kohustusena tuleb kinnitada ka kompromisslepingu järgimise kohustus. Praegusel juhul hõlmab kompromiss kannatanule tekitatud kahju hüvitamist ja see on vahetult seotud kuriteosündmusest tuleneva mittevaralise kahju nõudega. Sel põhjusel leiab kohus, et tegu on asjakohase kohustusega
lg 2 p 7 mõttes, seda enam, et sama sisu omava kohustuse (hüvitada kahju) on prokuratuur kriminaalasja menetlemise lõpetamiseks esitanud ka
Kohus rõhutab sedagi, et vaid kompromisslepingu sõlmimine teeb võimalikuks selle, et kannatanu aktsepteerib seda, et tal ei ole õigust sisse nõuda hüvitatavat kahju koheselt, vaid kokku on lepitud selles, et see tasutakse viie kuu jooksul. Kohus selgitab, et kui süüdistatav ei täida temale
lg 2 p 1, 2 ja 7 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtaegadeks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Asitõendid Kriminaalasja materjalide juures asuvad 3 DVD-plaati salvestistega, mis on dokumentaalses vormis tõendid
Kriminaalasjas on ka asitõenditeks kannatanu kiiver ja mootorratas Honda CB750. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilkostja kannatanule nende eest kahju hüvitanud. Üldteadaolevalt ei saa avariis osalenud turvavarustust pärast enam kasutada, mistõttu tuleb kiiver hävitada kohtulahendi jõustumisel. Avariiline mootorratas tuleb jätta tsiviilkostjale, kuivõrd selle eest on kannatanule kahjusumma hüvitatud. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetlejal tekkinud kuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu summas 84 eurot; liiklustehnilise ekspertiisi kulu summas 457 eurot ja mootorratta teisaldustasu summas 43,20 eurot. Nende osas on kohus juba eelnevalt oma seisukohta väljendanud ja need jäävad R. V. kanda. Kuivõrd kompromisslepingust tulenevalt loobus kannatanu menetluskulude nõudest süüdistatava ja tsiviilkostja vastu, jäävad kannatanu esindaja kulud tema enda kanda.
lg-s 1 nimetatud aluse puudumise tõttu ja tulenevalt asjaolust, et kriminaalmenetlust ei lõpetata
V. poolt valitud kaitsjale makstud tasu tema enda kanda. Kohtule ei ole teada tsiviilkostjale valitud esindaja kulude tekkimine, kuid nende esinemisel jäävad need samuti tsiviilkostja kanda. Kohus juhindub
MS § 428 lg 1 p 4. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.