Obsah (7)

§ 8§ 86§ 92§ 94§ 67§ 13§ 84

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 20. september 2021. a Tartu kohtumaja 2-20-9038 Hagihind 3500

§ 8

ja § 13), vastuolu heade kommete ja avaliku korraga (

§ 86

), eksimus (

§ 92

) ja pettus (

§ 94). KOHTU PÕHJENDUSED 15. Pärimisseaduse (Pär

S) § 19 lg 1 kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse. PärS § 20 lg 1 ja 3 sätestavad, et testament võib olla notariaalne või kodune. Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. 16. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Seega on testament ühepoolne tehing (

§ 67lg 2), mis väljendab pärandaja viimast tahet.

Tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse.

1. S. R. tegi XX.XX.XXXX. a koduse omakäeliselt kirjutatud testamendi (tlk 17), millega tühistas varasemalt tehtud testamendi ja määras kogu oma vara pärijaks, sh korteriomandi asukohaga XXX, kostja, A. H. S. R. suri XX.XX.XXX. a (tlk 67), seega on pärimisseaduse § 25 lg 1 järgi kodune testament kehtiv, sest selle tegemise päevast (26.05.
2. a) ei ole möödunud kuus kuud.
3. Hageja, kes on S. R. XXX ja seadusjärgne pärija, on seisukohal, et testament ei väljenda S. R. viimast tahet seetõttu, et S. R. oli testamendile allakirjutamise hetkel, s.o XX.XX.XXX. a, otsusevõimetu. 19.

§ 13

lg 1 kohaselt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks.

§ 84

lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ehk otsusevõimetu isiku poolt tehtud testament on tühine ja testamendil ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

1. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis on seisukohal, et hageja poolt on käesolevas asjas esile toomata need asjaolud, millest nähtuks, et S. R. puudus vaidlusaluse testamendi tegemise ajal võime õigesti hinnata seda, kuidas testament mõjutab tema huve.
2. Kohus leiab, et testeerimisvabadusest tulenevalt ei tähenda ainuüksi asjaolu, et S. R. nimetas testamendis oma vara pärijaks isiku, kes ei ole perekonnaliige, jättes sellega oma alanejad sugulased pärijate hulgast välja, et tegemist oleks testamendi tegijale ilmselt kahjuliku tehinguga, mis annaks aluse eeldada tehingu tegemist otsusevõimetuna

§ 13lg 3 alusel.

1. Käesolevas kohtuvaidluses läbiviidud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiisi käigus (tlk 105-114) on eksperdid A. A. ja M. Z. jõudnud järeldusele, et S. R. ei esinenud
2. mail
3. a testamendi allakirjutamise ajal vaimutegevuse ajutist häiret ning ta ei olnud muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.
4. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht selle kohta, et kohtu poolt määratud ekspertiisi teostamise käigus ei ole eksperdid kasutanud kõike kättesaadavat olulist informatsiooni. Ekspertiisi aktist nähtuvalt on ekspertiisi läbiviimisel materjalidena kasutatud käesoleva tsiviilasja materjale, Tervise Infosüsteemi, perearst M. T. O. raviloo elektroonilist koopiat, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ravilugusid, TÜK koduõe täpsustavaid kommentaare seoses S. R. osutatud tervishoiuteenusega. Märkimisväärselt suures mahus on aktis kajastatud S. R. terviseseisundit erinevatel ajahetkedel. Seega nähtuvad ekspertiisiaktist kõik andmed, millele tuginedes eksperdid oma arvamuse rajasid. Otsusevõimetuse tuvastamise aluseks ei ole see, kui inimene ei tule iseseisvalt hästi toime oma elu korraldamisega kõrge vanuse tõttu, vaid 3 tuvastada tuleb, kas isik tegi tehingu tingituna vaimutegevuse ajutisest häirest või muust asjaolust.
5. Ekspertide arvamusest nähtuvalt oli tervishoiutöötajate hinnangul S. R. kuni oma surmani orienteeritud ajas, kohas, oma isikus, olukorras. S. R. sai teistest inimestest raskusteta aru ja ka tema eneseväljendus oli adekvaatne ja ladus. Oma seisukohtade ja soovide väljendamisel oli ta ka haiglas väga konkreetne. Ravidokumentides kirjeldatud S. R. mäluprobleemid ei olnud sellisel tasemel, et oleksid mõjutanud tema arusaamist oma tegude tähendusest. Ekspertide poolt antud arvamus ühtib ka kohtus tunnistajate M. T. kes oli S. R. perearst ja koduõe A. P. poolt antud ütlustega selle kohta, et S. R. oli väga omapärane inimene ja oma soovides alati kindel, teadis lõpuni, mida ta tahab ning sai väga hästi toimuvast aru.
6. Tunnistajad M. T. ja A. P. on kohtus kinnitanud, et S. R. olid suhted pereliikmetega halvad. Tunnistaja M. T.ütlustest nähtuvalt ei suhelnud S. R. oma XXX ning arstina sai ta arutada S. R. raviküsimusi S. R. XXX, K. R. Tunnistajate poolt antud ütlused ühtivad ekspertiisiaktis kajastatud haiguslooga (tlk 107), kust nähtub, et S. R. TÜK kardioloogia osakonnas viibimise ajal XX.XX – XX.XX.XXXX. a ja ka haiglas viibimise ajal XXX. a ei õnnestunud sotsiaaltöötajal hagejaga kontakti saada ja patsiendi osakonnas olles ei uurinud sugulased patsiendi kohta ega külastanud teda, haiglas külastas S. R. tema hooldaja A. H. .
7. Ka pereliikmetest tunnistajad, S. R. ja K. R. on kohtus kinnitanud et S. R. näol oli tegemist väga tugeva, värvika ja võimuka isiksusega ning isikuga, kes vajas tähelepanu ning kui ta seda ei saanud temale vajalikul hulgal, siis kasutas tähelepanu saamiseks erinevaid meetodeid, nagu näitlemist ja päriselt ei olnudki aru saada kas tal on paha olla või ta teeskleb. Et S. R. sai toimuvast ja elust adekvaatselt aru ilmestavad tunnistajate, A. P., S. R. ja K. R., ütlused ka selle kohta, et S. R. arutas erinevate isikutega tema hooldamise küsimust ning kulude katteks korteri andmist hooldekodule. S. R. on kohtus samuti kinnitanud, et pere oli hooldaja, A. H.i, isiku ja tööga väga rahul.
8. Tunnistajate ütluste alusel tuvastatud S. R. võimalikud motiivid testamendi muutmiseks, s.o tema poolt hinnatuna perekonna vähene tähelepanu ja abi, millele vastukaaluks oli kostja poolt pakutud abi, osutavad pigem läbikaalutud ja pärandaja huve silmas pidavale otsustusele. Mitte üksi tõend ei kinnita, et kostja oleks S. R. mõjutanud, pigem tõendavad tunnistajate ütlused vastupidist. Ekspertiisi aktis kajastatud ühtib põhimõtteliselt tunnistajate poolt antud ütlustega ning ekspertide arvamuse ja tunnistajate poolt antud ütluste vahel puudub vastuolu.
9. Kohus leiab, et eeltoodud tõendeid kogumis hinnates tuleb asuda seisukohale, et S. R. ei olnud XX.XX.XXX. a omakäelise testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, vaid ta sai õigesti aru testamendi tähendusest ning tal oli testamendi tegemise ajaks välja kujunenud kindel soov ja tahe pärandada oma vara A. H., kes oli tema eest hoolitsenud ja kes viimastel aastatel oli talle toeks ja lähedaseks inimeseks.
10. Hageja on menetluses viidanud testamendi tühistamise alustele, kuid vaatamata kohtu selgitustele (tlk 18-19) hageja vastavat nõuet ei esitanud, mistõttu kohus käesolevas asjas tühistamise aluseid ei käsitle.
11. Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
13. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 4
14. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
15. Kuna kostja esindaja ei vastanud TsMS § 218 sätestatule, siis saab teda lugeda kostja nõustajana TsMS § 175 lg 2 mõttes, kuid kelle kulusid ei hüvitata. Muid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole ja seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 5