) § 20 lg 13 alusel kindlaks, et 3-21-867 Moonalao tn 6 ja 20 kinnistud kuuluvad püsielupaiga moodustamisel riigi poolt omandamisele tervikuna. Moonalao tn 6 kinnistu jääks kavandatava püsielupaiga alale tervikuna ja Moonalao tn 20 kinnistu osaliselt. KeA teavitas 25.01.2021 kirjaga taotlejat, et
alusel kuulub riigi poolt omandamisele ainult püsielupaiga sihtkaitsevööndisse jääv ala (Moonalao tn 6 kinnistust 0,58 ha ja Moonalao tn 20 kinnistust 3,09 ha), mille riigile omandamise kulu on 1 069 000 eurot. Samas tuleks kinnistud riigile omandada tervikuna, sest mõlemat kinnistut hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liikide (rohe-raunjalg ja püstkivirik) püsielupaik (
lg 13 p 2).
eesmärk on kompenseerida sellise kinnistu omaniku õiguste riivet, kes ei saanud kinnistu omandamisel looduskaitseliste piirangutega arvestada ja ei soovi neid taluda. Taotleja omandas kinnistud
§-s 20 sätestatud kinnisasja riigile omandamise menetluse saab algatada alles pärast loodusobjekti kaitse alla võtmist. Kaitse alla võtmise menetluse käigus hindab KeA mh maade riigile omandamise kulu ja seda tehakse üldjuhul Maa-ameti kinnisvaratehingute andmebaasi alusel. Praegusel juhul on aga tellitud ekspertarvamus (2003-8407-01/AT) kutseliselt hindajalt. Seda ekspertarvamust ei kasuta KeA siiski kinnisasja väärtuse määramisel riigile omandamise menetluses, vaid selles menetluses tellitakse iga omandatava kinnisasja uus ja asjakohane hindamine. Kui maaomanik hinnaga ei nõustu, on tal võimalik tellida alternatiivne hindamine.
lg 13 p 2 kohaselt võib riik omandada osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaigas paikneva kinnisasja tervikuna siis, kui kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine (Moonalao tn 6 ja 20 kinnistute piiranguvööndis paiknev ala on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa ning sihtkaitsevööndisse jääb neist vastavalt 28% ja 18%) on Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määruse nr 242 „Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused“ (määrus nr 242) § 31 tähenduses oluliselt piiratud enamal kui 50% kinnisasja pindalast. Projekteeritavast Astangu püsielupaigast välja jäävatest Moonalao tn 6 ja 20 kinnistute osadest on võimalik moodustada sihtotstarbeliselt kasutatavad ning maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p-de 5 ja 6 nõuetele vastavad kinnisasjad. Leiukohtade suurust ja paiknemist arvestades ei ole kinnistute tervikuna riigile omandamine põhjendatud.
alusel kinnisasja riigi poolt omandamine eeldab kaitse alla võetud loodusobjekti (nt püsielupaiga) kaitserežiimist tingitud kitsenduste esinemist, kuid Astangu püsielupaiga kaitse alla võtmise menetlus on alles pooleli 2
A 24.03.2021 kiri on eelhaldusakt, millega vastustaja on selgesõnaliselt ja tingimusteta otsustanud, et Moonalao tn 6 ja 20 kinnistute tervikuna riigile omandamine ei ole lubatav. Isegi kui tegemist ei ole eelhaldusaktiga, on tegemist haldustoiminguga, mis allub samuti kohtulikule kontrollile, sest vastustaja on sellega välistanud võimaluse omandada kinnistud tervikuna (s.o juba menetluse käigus on võimalik järeldada, et menetluse tulemusena antav haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane). Halduskohus on ebaõigesti väitnud, et KeA-l ei olnud õigust anda siduvat eelhaldusakti, sest tegemist on tuvastava, mitte kujundava eelhaldusaktiga. Sellise akti andmiseks tuleneb üldvolitus HMS § 52 lg 1 p-st 2. Seejuures ei ole KeA keeldunud kaebaja 19.02.2021 taotluse lahendamisest, vaid tegi selle suhtes negatiivse otsuse. Asjakohatu on viide, et püsielupaiga moodustamise menetlus on alles pooleli, sest
lg 13 p 2 ja määruse nr 242 § 3 lg 3 kohaselt ei sõltu kinnisasja riigile tervikuna omandamine püsielupaiga kaitsekorra konkreetsetest tingimustest. Eluliselt ja senise praktika põhjal pole usutav, et 24.03.2021 kirjale vaatamata otsustaks vastustaja siiski omandada kinnistud tervikuna. Kinnistute omandamise üle on pädev otsustama KeA ja määruse nr 242 § 11 ei ole asjassepuutuv. Halduskohtu põhjenduste järgi oleks KeA 24.03.2021 otsus tühine, sest selle on teinud ebapädev haldusorgan (HMS § 63 lg 2 p 3), ja kohus pidanuks juhtima tähelepanu vajadusele esitada tühisuse tuvastamise nõue. Kinnistute riigile omandamisega kaasnevad kulud ei puutu kaebeõiguse küsimuses asjasse. 3
A-l puudub ka pädevus kinnisasja omandamise otsuse tegemiseks, sest määruse nr 242 § 11 kohaselt on selleks pädev keskkonnaminister. Määruse nr 242 § 6 lg-te 3 ja 4 kohaselt otsustab ka omandamismenetluse algatamise või omandamisest keeldumise keskkonnaminister kaitstava loodusobjekti valitseja ettepanekul. KeA-l on küll eelnõu koostamise pädevus, kuid seda üksnes juhul, kui ala kaitsekord on juba kehtestatud. Kuna teoreetiliselt on võimalik, et ala kaitsekord võib menetluse käigus muutuda, siis lähtus KeA 24.03.2021 kirjas hüpoteetilisest olukorrast ja andis selle põhjal oma esialgse hinnangu. KeA 24.03.2021 kiri ei kujuta endast ka haldusakti eelnõu omandamismenetluses ja seega ei ole tegemist menetlustoiminguga, mida oleks võimalik iseseisvalt vaidlustada (vt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21). KeA 24.03.2021 kiri ei riku kaebaja õigusi ning kuna tegemist ei ole omandamismenetluses tehtud otsusega, ei mõjutaks selle tühistamine kaebaja kinnisasjade omandamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. PKI OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata. 9. Kaebaja seisukoht, et KeA 24.03.2021 kiri on eelhaldusakt
lg-s 2 sätestatud keskkonnaministri otsusele kinnisasja riigile omandamise kohta, näib põhinevat asjaolul, et kuivõrd PKI OÜ taotles 19.02.2021 pöördumises mh selle kindlaks määramist, et Moonalao tn 6 ja 20 kinnistud kuuluvad Astangu püsielupaiga moodustamise korral
A 24.03.2021 kirjas selgitati, et kõnealuste kinnistute tervikuna riigile omandamine ei ole pärast Astangu püsielupaiga moodustamist lubatav, siis tegi KeA õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (HMS § 52 lg 1 p 2). See seisukoht on ekslik. Lisaks sellele, et praegusel juhul ei olnud kinnisasja omandamise menetlust üldse alustatud (ja seda ei saanud alustada enne kaitse alla võtmise menetluse lõppu ehk enne keskkonnaministri 10.06.2021 määruse nr 30 „Astangu nahkhiirte, rohe-raunjala, püstkiviriku ja pruuni raunjala püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ kehtestamist), on halduskohus õigesti rõhutanud, et menetluse algatamiseks ja omandamise otsuse tegemiseks on pädev mitte KeA, vaid keskkonnaminister (
Kaitstava loodusobjekti valitsejal on küll kinnisasja omandamise ettepaneku tegemise õigus, mille raames hinnatakse mh kinnisasja riigile omandamise lubatavust ja põhjendatust, kuid õigusaktidest ei tulene, see oleks keskkonnaministrile siduv. HMS § 52 lg 1 p-s 2 sisalduv üldvolitus tuvastavate eelhaldusaktide andmiseks peab siiski jääma haldusorganile seadusega antud pädevuse piiridesse. See tähendab, et nimetatud sätte alusel saab tuvastava eelhaldusakti ilma seadusest tuleneva erivolituseta anda üksnes haldusorgan, kes on pädev samas küsimuses andma ka lõpphaldusakti. Kõigil muudel juhtudel peab ka tuvastava (eel)haldusakti andmiseks tulenema volitus seadusest (vrd Riigikohtu 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12, p 19). 10. Halduskohtule ei ole põhjust heita ette sedagi, et kohus ei viidanud KeA 24.03.2021 kirja võimalikule tühisusele, sest esiteks saab haldusakti tühisuse tuvastada ka tühistamiskaebuse alusel (vt HKMS § 41 lg 4) ja teiseks ei ole KeA 24.03.2021 kirja võimalik mõista viisil, et vastustaja soovis sellega määrata (oma pädevust ületades) lõplikult ja siduvalt kindlaks, et Moonalao tn 6 ja 20 kinnistuid riigile tervikuna ei omandata. Kaebaja vastupidised väited on ilmselgelt otsitud. KeA ei ole pädev andma kaebaja taotletud tuvastust ja kaebaja ei ole toonud välja ühtegi normi, mille alusel oleks tal õigus sellist tuvastust nõuda. Halduskohus märkis ka 4
Kaebaja etteheited halduskohtu määruse põhjendamispuudustele on seetõttu alusetud. 12. Eelneva põhjal jääb PKI OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.04.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.