Obsah (15)

§ 162§ 150§ 463§ 168§ 436§ 171§ 663§ 657§ 659§ 423§ 169§ 177§ 175§ 163§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18966 Kohtuasi MDW Technics O

) § 423 lg 2 p 2 alusel. 8. Hagi esitamine oli hageja õiguste kaitseks vajalik, sest hagi esitamise ajal ei olnud teada, et kostja ei ole võlgniku pankrotimenetluses võlausaldaja ja seetõttu puudub vajadus nõude tunnustamise taotlemiseks kohtumenetluses. Hagi esitamise vajaduse põhjustas oma tegevusega kostja, mistõttu jättis maakohus

§ 162lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 sisu arvestades menetluskulud kostja kanda.

1. Kohus nõustus osaliselt kostja vastuväidetega hageja menetluskuludele. Hageja esitas hagi esialgu ekslikult ka pankrotihalduri vastu, võttes selle hagi kohtu selgituste järgselt tagasi. Kohus jättis tagasi võetud hagi menetluskulud hageja kanda (08.03.2021 määrus). Hageja menetluskulude nimekirja sisust järelduvalt sisalduvad selles ka eelnimetatud nõude menetlemisega seotud kulud. Hinnanguliselt luges kohus sellisteks kuludeks hagi ettevalmistamisega seotud töödest 3 tundi ning 12.02-08.03 tehtud tööd 5,5 tundi. Neid kulusid ei saa lugeda põhjendatuks ega vajalikuks käesoleva ajani menetluses olnud nõude suhtes. Põhjendatud õigusabikulu on 1750 eurot.
2. Riigilõivu osas kohus hagejale hüvitist välja ei mõistnud, kuna hageja saab hagi läbi vaatamata jätmise tõttu vastava summa

§ 150lg 1 p 3 alusel riigilt tagasi nõuda.

Määruskaebus

1. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha uue määruse, millega jätta menetluskulud hageja 3 2-20-18966 kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1040,52 eurot. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, jättes menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse rahuldamisel ja hagi läbivaatamata jätmisel oleks tulnud kõik menetluskulud jätta hageja kanda ja need hagejalt kostja kasuks välja mõista.
3. Eeldused

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei ole täidetud.

§ 162lg 4 puudutab menetluskulude jaotust sisulises hagimenetluses.

Praegusel juhul tegi kohus määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta. Sätte olemusest ei tulene, et see kohalduks määruste puhul (

§ 463

lg 2).

§ 168

lg 2 on kostja hinnangul erisätteks mh

§ 162lg-te 1 ja 4 suhtes.

14. Asjaolu, et hageja hagi on menetluse kestel perspektiivituks muutunud, ei ole objektiivselt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik ehk asjaolu, mis õigustaks

§ 162lg 4 alusel menetluskulude poolte endi kanda jätmist.

15.

§ 436

lg 1 (koosmõjus

§ 463lg-ga 2) järgi peab kohtulahend olema põhjendatud.

Vaidlustatavas määruses puudub menetlusõiguslikult aktsepteeritav põhjendus

§ 162lg 4 kohaldamiseks vajalike eelduste esinemise kohta.

Määrav ei ole asjaolu, et kostja põhjustas tema vastu hagi esitamise. Sellisel põhjendusel võiks kõigis menetlustes hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmisel menetluskulud kostja kanda jätta, sest üldjuhul esitaksegi hagi kostja vastu seetõttu, et kostja ei ole olnud nõus hageja nõuet rahuldama. Eeltoodu oleks

§ 168lg-ga 2 ilmses vastuolus.

16. Menetluskulud tuleb

§ 168lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Kostja ei vastuta selle eest, et hageja hagi esitamise vajaduse tingis ebakindlus selles, kas kostja positsioon pankrotimenetluses säilib või mitte. Antud juhul on see hageja risk. Enamgi veel – hagi oli esitatud 23.12.

1. Kostjal tekkis esimene menetluskulu alles 07.04.2021 ehk ca 3,5 kuud pärast hageja poolt hagi kohtule esitamist. Hagejal pidi PankrS § 106 lg-st 1 tulenevalt absoluutselt hiljemalt 2021 jaanuari lõpus (s.o ühe kuu jooksul alates 23.12.2020) olema selge, et kostja on oma positsiooni pankrotimenetluses kaotanud, millest tulenevalt on hageja hagi muutunud perspektiivituks ja tema hagi tuleks jätta läbivaatamata. Hageja oleks pidanud kohtu tähelepanu sellele varem juhtima. Selle asemel mainis hageja esimest korda alust hagi läbivaatamata jätmiseks alles 31.05.2021 menetlusdokumendis, s.o vastuses kostja (kaja rahuldamata jätmise) määruskaebusele. Tsiviilasi seisis kuni kostja oli sunnitud esitama kaja (kuna maakohus oli põhjendamatu tagaseljaotsuse teinud). Nimetatud asjaolu valguses on keeruline õigustada kulude kellegi muu kui hageja kanda jätmist.
2. Kohtu viited

§ 168

lg-tele 4–6 kui õiguslikele alustele menetluskulude kostja kanda jätmiseks on ilmselt põhjendamatud. Viidatud lõiked kõnelevad hagist loobumisest ja tagasivõtmisest või õigeksvõtust. Maakohtu viide on asjakohatu. 18. 18.05.2021 määruskaebuse ja 07.04.2021 kaja menetlemise kulud tulnuks jätta igal juhul hageja kanda ning mõista need hagejalt kostja kasuks välja.

§ 171

lg 1 sätestab, et määruskaebuse menetlemisest tingitud kulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kaebus ei jäänud rahuldamata, seega pidanuks kulud jätma vastaspoole kanda. Kuna kaja sisuliselt rahuldati, tulnuks kohtul ka need kulud jätta vastaspoole kanda.

1. Kostja leiab, et hageja menetluskulud ei ole põhjendatud ühelgi juhul ning kulude suuruse osas palub kostja lähtuda 25.06.2021 esitatud vastuväidetest, kordamata neid määruskaebuses. 4 2-20-18966 Menetluse edasine käik
2. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kostja kanda.
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas

§ 657lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada.

Ringkonnakohus jaotab käesolevas määruses maakohtu menetluskulud ja määrab kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. 23.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Kostja esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus rahuldas kostja 18.05.2021 määruskaebuse, taastas tsiviilasja menetluse ja jättis hagi läbivaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-3). Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis hageja taotluse menetluskulude suuruse rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata. Eeltoodud osas on maakohtu määrus jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääratud kulude suurus on seaduslik ja põhjendatud. 24. Maakohus jättis hageja poolt kostja vastu esitatud nõude tunnustamise hagi

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud

§ 162lg 4 ja § 168 lg-te 4–6 alusel kostja kanda.

25.

§ 162

lg 4 alusel on kohtul võimalik kaaluda menetluskulude jätmist menetlusosalise enda, mitte vastaspoole kanda. Seega ei olnud kulude kostja kanda jätmisel maakohtu viidatud

§ 162lg 4 praegusel juhul asjakohane.

Ebaõige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et

§ 162

lg 4 ei kohaldu juhul, kui kohus lõpetab asja menetluse määrusega hagist loobumise tõttu või jätab hagi läbi vaatamata. Riigikohus on jaatanud

§ 162

lg 4 kohaldamist juhul, kui asja menetlus lõpetatakse määrusega hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu 28.09.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). 26.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus leidis, viidates

§ 168

lg-tele 4–6, et kulude kostja kanda jätmist põhjendab asjaolu, et hagi esitamise põhjustas oma tegevusega kostja. Ringkonnakohtu arvates

§ 168lg-test 4-6 ei tulene alust, et jätta menetluskulud kostja kanda.

See, et kostja põhjustas väidetavalt hagi esitamise, selleks alust ei anna. Võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel oli nõuete kaitsmise toimumise ajal kehtinud PankrS § 103 lg 2 järgi võlausaldajal õigus esitada teise võlausaldaja nõudele vastuväide ja § 106 lg 1 järgi on isikul, kelle nõudele esitati vastuväide, õigus pöörduda nõude tunnustamiseks hagiga kohtusse vastuväite esitanud võlausaldaja vastu. Vastuväite esitamist teise võlausaldaja nõudele ei saa pidada käitumiseks, mis annaks aluse hilisema hagimenetluse kulud jätta kostja kui vastuväite esitanud isiku kanda. Seega menetluskulude jaotusele kohaldub käesolevas asjas

§ 168lg 2, mille järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

5 2-20-18966 27. Kuigi käesolevas asjas kohaldub menetluskulude jaotusele

§ 168

lg 2, leiab ringkonnakohus, et menetluskulude hageja kanda jätmine on põhjendatud üksnes osas, mis puudutab hagi esitamist. Alates ajast, kui kostja sai tema vastu esitatud hagist teada, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

§ 169

lg 1 esimese lause järgi, mille kohaselt kannab menetlusosaline, kes põhjustas toimingu tegemise tähtaja mööda laskmisega või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise, sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kostja on tema vastu esitatud hagist kohtute infosüsteemi andmetel saanud teada 24.01.

1. Sellel ajal oli kostjale teada, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata, kuid kohut ta sellest ei informeerinud ega esitanud ka hagiavaldusele vastust, mistõttu tegi maakohus 08.03.2021 tagaseljaotsuse. Ka tagaseljaotsusele esitatud kajas ei maininud kostja olulise asjaoluna seda, et tal ei ole võlgniku pankrotimenetluses nõuet. Kostja heidab määruskaebuses hagejale ette, et viimane ei teavitanud kohut hiljemalt jaanuaris 2021, et hagi on muutunud perspektiivituks. Ringkonnakohus määruskaebuse väitega ei nõustu. Oma nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta omas teavet kostja. Käitleja OÜ (pankrotis) võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 25.11.
2. Kostjal pidi olema teada hiljemalt 26.12.2020, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata ja ta ei esitanud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul hagi nõude tunnustamiseks. Kostja ei teavitanud sellest ei hagejat ega kohut. Kostja oli alates 24.01.2021 tema vastu esitatud hagist teadlik ja tal oli võimalik vältida kohtumenetlust õigeaegselt oma nõude staatusest kohut teavitades. Samuti ei ole kostja kohtule 07.04.2021 esitatud kajas tagaseljaotsusele ega kaja rahuldamata jätmise määruse peale 18.05.2021 esitatud määruskaebuses seda olulist asjaolu maininud. Ringkonnakohus leiab, et sellise tegevusega on kostja venitanud põhjendamatult kohtumenetlust. Hageja on vastuses määruskaebusele selgitanud usutavalt, et tal ei saanud olla kindlat teadmist, kas ja milliseid samme on kostja ette võtnud oma nõude tunnustamiseks. Teadlikult kohtumenetlust venitades on kostja tekitanud menetluskulusid, mida poleks tekkinud, kui kostja oleks koheselt jaanuaris 2021 teavitanud hagejat ja kohut, et tema nõue jäi võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata. Analoogses olukorras on

§ 169

lg 1 alusel menetluskulude jaotamist pidanud võimalikuks ka Riigikohus (vt Riigikohtu 24.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-5940, p 14). 28. Eeltoodut kokku võttes jaotab ringkonnakohus poolte menetluskulud järgnevalt: menetluskulud alates hagi esitamisest kuni 24.01.2021 jäävad hageja kanda ja alates 25.01.2021 kostja kanda. 29.

§ 177

lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Seoses menetluskulude jaotuse muutmisega määrab ringkonnakohus kindlaks ka maakohtu menetluskulud, kontrollides ühtlasi määruskaebuse väiteid menetluskulude suuruse kohta.

1. Perioodil 22.12.2020-24.01.2021, mil menetluskulud jäid hageja kanda, ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb tema avaldus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Alates 25.01.2021 tekkinud kostja menetluskulud hüvitamisele ei kuulu.
2. Hageja menetluskulud, mis hageja on kandnud perioodil 22.12.2020-24.01.2021 hüvitamisele ei kuulu. Seega ei kuulu hüvitamisele hagiavalduse koostamisele ja sellega seotud eelnevatele toimingutele kulunud 4,5 tundi, mille eest maakohus mõistis välja 630 eurot. Hageja menetluskulud, sh alates 25.01.2021 tekkinud kulud, on maakohus edasikaevatud määruses kindlaks määranud. 6 2-20-18966 32.

§ 175

lg 1 esimese lause alusel mõistab kohus välja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14; 11.02.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11; 18.05.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. 33. Praegusel juhul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu perioodil alates 25.01.2021 kuni 28.06.2021 ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud lepingulise esindaja tehtud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, rahuldanud hageja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatud ja vajaliku menetluskulu osas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õiglane ja põhjendatud nii õigusabiteenuse osutamise ajakulu kui tunnihinna määra osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja 25.06.2021 maakohtule esitatud seisukohaga, millele kostja viitas määruskaebuses, et hageja menetluskulud on sedavõrd ülemäärased, et neid ei saa ühelgi juhul kostja kanda jätta. Maakohus on põhjendatult võtnud arvesse kostja vastuväiteid. Menetluskulud, mis tekkisid hagejal seoses kostja kaja ja määruskaebuse esitamise ning menetlemisega perioodil 13.04–31.05.2021, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud mahus. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et nimetatud kulusid oleks saanud vältida, kui kostja oleks kohe pärast hagi esitamisest teada saamist andnud kohtule teada, et esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
2. Eeltoodut kokku võttes on hageja vajalik ja põhjendatud maakohtu menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 1120 eurot (1750 – 630).
3. Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt kostja kaebuse osas, mis oli esitatud menetluskulude jaotuse peale, jätab ringkonnakohus

§ 163

lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud poolte endi kanda.

§ 178

lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) 7