Obsah (5)

§ 213§ 199§ 63§ 73§ 76

Kriminaalasi nr 1-20-1273 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2021. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1273 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekret

§ 213

lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 3 kuud vangistust ning

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõistetud 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati raskemat karistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 17.10.2017.a otsusega mõistetud kandmata karistuse, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates Roman Jastrebljanski kinnipidamiskohta ilmumisest. Kohtuotsus jõustus 12.03.

1. a.
2. Roman Jastrebljanski kannab karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 20.05.
3. a ja lõpp 20.11.
4. a.
5. 12.08.
6. a edastas Tartu Vangla kohtule Roman Jastrebljanski isikliku toimiku tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
7. Prokurör esitas seisukoha Roman Jastrebljanski ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Roman Jasterbljanski tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
8. Süüdimõistetu Roman Jastrebljanski selgitas kohtuistungil, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Ta asuks vabanemise korral elama xxxxxxxx ema ja kasuisa juurde ning loodab saada tööle kalapüügivahendeid tootvasse tehasesse. Käsitledes oma pikaajalisi narkootikumide tarvitamise harjumusi, avaldas süüdimõistetu lootust, et suudab edaspidi narkootilistest ainetest eemale hoida. Ta on seisukohal, et ta on juba piisavalt vana, pealegi aitaksid teda lähedased ja kriminaalhooldaja.
9. Kaitsja toetab Roman Jastrebljanski tingimisi ennetähtaegset vabastamist kriminaalhooldaja pakutud tingimustel. Kaitsja hinnangul on just kriminaalhooldus süüdimõistetu vabastamise puhul olulise tähtsusega, sest järelevalve all võiks Roman Jastrebljanski suuta oma karistuse korrektselt lõpuni kanda. Kaitsja juhtis ka tähelepanu võimalikule ebatäpsusele vangla koostatud iseloomustuses seoses majandustöödel osalemisega. Nimelt ei ole Roman Jastrebljanski töötamisest tahtlikult keeldunud, vaid on ära oodanud hinnangu meditsiiniosakonnast oma tervise kohta ning on seejärel töötanud. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 8. Roman Jastrebljanski on süüdi tunnistatud teise astme kuritegudes ning ta on praeguseks ära kandnud vähemat poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 9.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Kohus, olles tutvunud vangla esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, on seisukohal, et Roman Jastrebljanski tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks eelkõige hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 1-09-14104, p 21).

1. Kohus peab kahetsusväärselt nentima, et kuigi Roman Jastrebljanskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei saa tema käitumist vangistuses pidada positiivseks. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et süüdimõistetu individuaalse täitmiskava täitmine on olnud problemaatiline. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille eesmärk jäi saavutamata. Vangla hinnangul puudub süüdimõistetul endal jõud muutuda, vaid ta ootab abi teistelt. Roman Jastrebljanski on ise avaldanud, et ta osales programmis ainult seetõttu, et kästi ning talle eriti midagi meelde ei jäänud. Keerukusi on esinenud ka tööhõives osalemisega. Isik ei soovi osaleda majandusabitöödel ja toob vabanduseks terviseprobleemid, kuid samas on valmis tegelema veel rohkem koormava, kuid enda jaoks meeldivama tegevusega, s.o puidupingitöölise praktikaga. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on Roman Jastrebljanski hiljuti siiski töötama asunud ning kaitsja esitas ka tõendi kinnipeetava osalise töövõime kohta. Kohus nõustub kaitsjaga, et keerukustele seoses majandusabitöödel osalemisega on vangla koostatud iseloomustuses pandud ebaproportsionaalselt suurt rõhku ning ei saa välistada, et tegemist on osaliselt möödarääkimisega. Sellegipoolest ei ole põhjust kahelda selles, et süüdimõistetu on vanglas töötamise osas väljendanud negatiivset suhtumist ja vastumeelsust. Vanglaametnikesse suhtub Roman Jastrebljanski pigem tõrjuvalt ning ei leia, et koostööst oleks mingit kasu. Eeltoodud suhtumise ja käitumise põhjal ei saa ennetähtaegse vabastamise peamist sisulist eeldust pidada täidetuks.
2. Roman Jastrebljanski tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik ka tema vabanemisjärgsete elutingimuste ja sellest tulenevate riskide tõttu. Positiivse asjaoluna tuleb märkida, et kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ema juures Pärnus, ema on teda rahaliselt toetanud ka vangistuse ajal. Ema juures elas süüdimõistetu ka enne käesolevat vangistust. Vangla koostatud iseloomustusest nähtuvalt on Roman Jastrebljanski elu jooksul ametlikult töötanud vaid loetud kuud ning ta on tihti töökohti vahetanud. Ka praegu puudub kinnipeetaval vabaduses kindel töökoht, kuigi enda sõnul on tal võimalus minna tööle tehasesse. Kinnipeetava vabanemisfondis on 676 eurot, kuid rahalisi nõudeid on tema suhtes 8796 euro ulatuses. Sealjuures tuleb silmas pidada, et Roman Jastrebljanski on siiani pannud süütegusid toime suuresti majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku küsitavad väljavaateid majanduslikuks toimetulekuks vabaduses ning asjaolu, et ta naaseks sarnastesse elutingimustesse, milles ta ei ole siiani õiguskuulekalt toime tulnud, ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
3. Roman Jastrebljanski kuritegeliku käitumise soodusteguriks on olnud sõltuvus narkootikumidest. Enda sõnul on ta tarvitanud narkootikume vahelduva eduga alates
4. eluaastast, aeg-ajalt on tarvitamises ette tulnud pause, kuid püsivalt narkootikumidest loobuda ei ole ta suutnud. Kohtu hinnangul paneb Roman Jastrebljanski vastutuse oma sõltuvusprobleemiga tegelemisel teistele. Kohtuistungil avaldas ta lootust, et narkootikumidest hoiduda aitavad lähedased ja kriminaalhooldaja. Ka vangla iseloomustuse kohaselt ootab ta abi teistelt. Ühtlasi suhtub kohus kriitiliselt Roman Jastrebljanski väidetavasse soovi minna vabaduses programmi. 3 Nimelt ei ole ta vangistuses sõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“ üleliia tõsiselt võtnud, mistõttu on küsitav, kas ta oleks vabaduses motiveeritud programmides osalema. Seega on kohtu hinnangul tõenäoline, et Roman Jastrebljanski ei tule vabaduses oma sõltuvusprobleemiga toime ja jätkab narkootikumide tarvitamist, mis märkimisväärselt suurendab uute süütegude toimepanemise riski.
5. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Roman Jastrebljanski ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute kuritegude toimepanemiseks väike. Roman Jastrebljanski puhul see aga nii ei ole ning temast lähtuvaid kuriteoriske tuleb pidada pigem suureks. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsendist, kuna selle aluseks olev arvutuskäik ei ole kontrollitav, vaid süüdimõistetu isikust ning tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas.
6. Roman Jastrebljanski tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaadi abi Andres Veski. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist summas 178,32 eurot. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud.
7. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Roman Jastrebljanski riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 4