KOHTU SEISUKOHT 2
) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 9.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 10. Kohus lähtub võlgniku taotluse lahendamisel
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine 11. Kohus kontrollib esmalt, kas võlgnik on täitnud
sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (
12.
lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. Kxxxxxxxx Zxxxxxxx ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 13. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 13.1.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku sissetulek kohustustest vabastamise menetluse jooksul on olnud töötasu, peretoetus, tulumaksutagastus. Võlgnik on terve menetluse jooksul olnud tööga hõivatud vastavalt oma võimalustele. Praktikas on leitud, et mõistliku tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise puhul tuleb arvestada asjaolude ja (võlgniku) omadustega, mis mõjutavad tulutoova tegevusega tegelemise või selle leidmise võimalusi. Töö leidmist takistab võlgniku elukoht ning tema oskused (haridus). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsida. 13.2.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud teabe andmise kohustust. Kohtule on kõik aruanded esitatud õigeaegselt. Kohtul on olnud võimalik võtta võlgnikuga ühendust. 13.3. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Eelnevalt nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (
lg-d 3-5) Võlgniku sissetulekud on ületanud määra alates millest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi. Võlgnik pidi võlausaldajatele eraldama vähemalt 537,36 eurot. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid summas 1346,35 eurot, mis tähendab, et võlgnik on 3 rahuldanud võlausaldajate nõudeid ka oma mittearestitava sissetuleku arvelt. Võlgnik on tasunud oma kohustustest 21,53%. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud raha eraldamise kohustust. Võlgnik on näidanud oma tahet võlausaldajate nõudeid rahuldada. 13.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud
14. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale
§-st 173 tulenevaid kohustusi. 15.
lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud, s.h. tasunud oma kohustusi minimaalsest enamas määras. Ei ole selgeid aluseid, millele tuginedes põhjendada oma kohustusi korrektselt täitnud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse pikendamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 16.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud Kxxxxxxxx Zxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka Kxxxxxxxx Zxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 17.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. KxxxxxxxxxZxxxxx saab usaldusisiku kohustustest vabastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.