RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-7322 Otsuse kuupäev Tartu, 27. oktoober 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kaupo Paal ja Tambet Tampu

) § 223 lg 1 tähenduses. 2. Täitur vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et kordusenampakkumise olulisi tingimusi pole rikutud. A. Portnoy ei saanud tulenevalt

§ 100

lg-st 4 enampakkumisel osaleda, kuna jättis eelmisel enampakkumisel ostuhinna tasumata. O. Nesterenko ei olnud kordusenampakkumisele registreerimise ajal sissenõudjaks, mistõttu ta ei saanud ilma tagatisraha tasumata kordusenampakkumisel osaleda. Kordusenampakkumisele registreerimine lõppes 2

§ 83lg 4 p 2 järgi tagatisraha maksma.

1. Ostja ja kostjad Tatjana Afanasieva, Risto Kütt, Raigo Pärs, Luminor Bank AS, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ning AS Finora Capital vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) palus enda suhtes menetluse lõpetada, sest enampakkumise vaidlus tema huve ei mõjuta.
2. Viru Maakohus jättis
3. novembri
4. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kordusenampakkumise korraldamise olulisi tingimusi rikutud. A. Portnoyl ei olnud õigust kordusenampakkumisel osaleda, sest tema tegi hoonestusõiguse enampakkumisel parima pakkumise, kuid ei tasunud ostuhinda. Selle asjaolu tõttu pani täitur hoonestusõiguse

§ 100

lg 3 esimese lause kohaselt kordusenampakkumisele.

§ 100

lg 4 esimese lause kohaselt ei saa ostuhinna tasumata jätnud ostja kordusenampakkumisel osaleda ja täitur keelas põhjendatult A. Portnoyl kordusenampakkumisel osaleda. O. Nesterenko kordusenampakkumisele mittelubamise põhjuseks oli tähtajaks 6000 euro suuruse tagatisraha tasumata jätmine. Õige on täituri seisukoht, et O. Nesterenko suhtes ei kohaldu

§ 83

lg 4 p 2, mis vabastaks ta tagatisraha maksmise kohustusest, sest enampakkumisele registreerimise lõpuks

1. aprillil 2020 ei olnud ta täitemenetlusega ühinenud sissenõudja. O. Nesterenko avalduse alusel alustas täitur täitemenetlust
2. aprillil
3. O. Nesterenko vaidlustas täituri otsuse, millega täitur lükkas tema taotluse kordusenampakkumisel osalemiseks tagasi (tsiviilasi nr 2-20-5727), kuid selle avalduse jättis kohus läbi vaatamata. Samuti vaidlustas O. Nesterenko kordusenampakkumise, esitades käesolevas asjas esitatud avaldusega identse avalduse (tsiviilasi nr 2-20-7136), kuid ei tasunud kostja menetluskulude katteks tagatist.
4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Täitur, ostja ja maakohtu menetluses seisukoha avaldanud kostjad jäid maakohtus esitatud seisukohtade juurde, vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas
6. märtsi
7. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud täituri kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et A. Portnoyl puudus õigus kordusenampakkumisel osaleda. Küll aga on täitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, sest tema otsus mitte lubada O. Nesterenkol kordusenampakkumisel osaleda, oli põhjendamatu.
8. aprillil 2020 kell 10.22 saatis O. Nesterenko täiturile e-kirja, milles teatas, et ta on esitanud
9. aprillil 2020 täiturile täitmisavalduse hageja vastu täitemenetluse alustamiseks ning ta soovib osaleda kordusenampakkumisel ja kuna tema avaldus on siiani läbi vaatamata, on tal alus eeldada, et täitur soovib takistada teda osalemast kordusenampakkumisel ilma lisakuludeta. 3

§-s 23 nõutud dokumendid. Kuna O. Nesterenko oli sissenõudja, siis

§ 83

lg 4 p 2 kohaselt oli ta vabastatud tagatisraha maksmisest ning täituri seisukohtadest ei nähtu ühtegi põhjust, miks ta ei lubanud O. Nesterenkol kordusenampakkumisel osaleda. Kohtutäituri seisukoht, et kordusenampakkumisele registreerumise lõpu seisuga puudusid

§-s 149 sätestatud asjaolud O. Nesterenko lubamiseks ühineda täiteasja menetlusega (osaleda kordusenampakkumisel), on ekslik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Ostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Alternatiivselt palub ostja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ekslikult pidanud O. Nesterenkot täiteasjas sissenõudjaks. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millal muutus O. Nesterenko täiteasjas sissenõudjaks. Samuti vabastab

§ 83lg 4 p 2 tagatisraha maksmisest sissenõudja, kes on ühtlasi pandipidaja, kuid O.

Nesterenko pandipidaja ei ole. Ringkonnakohus on O. Nesterenko täiteasjas sissenõudjaks pidamisel hinnanud üksnes

1. aprillil 2020 esitatud täitmisavaldust, hindamata sealjuures, kas selle avalduse alusel oli üldse võimalik täitemenetlus algatada. Selle avalduse alusel alustas täitur täitemenetlust alles
2. aprillil 2020, mistõttu kordusenampakkumisele registreerimise lõpu seisuga
3. aprillil 2020 kell 23.59 ei olnud O. Nesterenko sissenõudja. Sissenõudjaks mitteolev isik peab enampakkumisel osalemiseks tasuma tagatisraha, seda O. Nesterenko ei teinud ning täitur keelas õigesti temal kordusenampakkumisel osaleda. Isegi kui jaatada täituri viivitamist O. Nesterenko avalduse alusel täitemenetluse algatamisel, ei kaevanud hageja ega O. Nesterenko täituri tegevuse (tegevusetuse) peale vahemikul
4. aprillist 2020 kuni
5. aprillini 2020, mistõttu ei saa sellele asjaolule

§ 217lg 6 järgi enam tugineda.

Hageja õigusi ei ole riivatud. O. Nesterenko ja A. Portnoy saavad oma õigusi ise kaitsta, kui leiavad, et kordusenampakkumise korraldamisel on nende õigusi rikutud. O. Nesterenko on seda võimalust ka kasutanud, esitades hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

1. Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Täitur, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), Luminor Bank AS ja Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt nõustuvad kassatsioonkaebusega ja paluvad selle rahuldada. Jõhvi kohtutäitur Natalja Malahhova jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) palub menetluse enda suhtes lõpetada, sest ta ei ole täiteasjas sissenõudja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse, millega hagi jäi rahuldamata. Ostja kassatsioonkaebus rahuldatakse, hageja apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata. 4

§ 223

lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks mh juhul, kui rikuti enampakkumise olulisi tingimusi. Täitemenetluse osalised on loetletud

§-s 5, mh on täitemenetluse osaline võlgnik (vt ka Riigikohtu

1. septembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Seega on võlgnik iseenesest sellise hagi esitamiseks õigustatud isik. Võlgnikul võib olla õiguslik huvi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et potentsiaalselt oleks enampakkumise seadusliku korraldamise korral vara müüdud kõrgema hinnaga.
3. Hageja täitemenetluse võlgnikuna palus tunnistada kordusenampakkumise kehtetuks, sest täitur rikkus enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et ei lubanud O. Nesterenkol ega A. Portnoyl kordusenampakkumisel osaleda.
4. Hagis esitatud ja maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt lükkas täitur tagasi A. Portnoy kordusenampakkumisel osalemise taotluse. Maakohus tuvastas, et A. Portnoy tegi esialgsel enampakkumisel parima pakkumise, kuid ei tasunud hoonestusõiguse eest ostuhinda, mis tingis

§ 100

lg 3 alusel kordusenampakkumise korraldamise.

§ 100

lg 4 esimese lause kohaselt ei või ostuhinna või sellest kümnendiku tasumise kohustust rikkunud ostja kordusenampakkumisel osaleda. Seega on maakohus õigesti leidnud, et täitur keeldus põhjendatult A. Portoyd kordusenampakkumisele lubamast ja pole selle tõttu enampakkumise olulisi tingimusi rikkunud.

1. Hageja väidab, et täitur lükkas põhjendamatult tagasi O. Nesterenko kordusenampakkumisel osalemise avalduse. Kohtute tuvastatud asjaolude kohaselt lõppes kordusenampakkumisele registreerimine
2. aprillil 2020 kell 23.59 ja selleks ajaks oli O. Nesterenko end kordusenampakkumisele registreerunud, kuid ei olnud tasunud tagatisraha. Hageja leiab, et O. Nesterenko oli vabastatud tagatisraha maksmisest

§ 83

lg 4 p 2 alusel, mille kohaselt ei pea tagatisraha maksma sissenõudja ja pandipidaja, kui nende nõue katab nõutava tagatisraha. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd O. Nesterenko oli esitanud täiturile täitmisavalduse 7. aprillil 2020, siis oleks täitur pidanud

§ 149lg 1 alusel lubama tal täitemenetluses ja ka kordusenampakkumisel osaleda.

Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda järgnevalt. 13.1.

§ 149

lg 1 esimene lause sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Ei vaielda selle üle, et kordusenampakkumisele registreerimise lõpu seisuga ei olnud täitur sellist otsust teinud ja O. Nesterenko

1. aprilli
2. a avalduse alusel alustati täitemenetlust
3. aprillil
4. Seega ei olnud O. Nesterenko kordusenampakkumisele registreerumise lõpu seisuga, s.o
5. aprillil 2020 kell 23.59, vaidlusaluse täitemenetlusega ühinenud sissenõudja. 13.
6. Kuivõrd O. Nesterenko ei olnud kordusenampakkumisele registreerumise lõpu aja seisuga sissenõudja, ei olnud ta tagatisraha maksmisest

§ 83

lg 4 p 2 alusel vabastatud.

§ 871

lg 4 kohaselt registreeritakse isik enampakkumisel osalejaks, kui registreerimistaotlus ja selle lisad vastavad enampakkumise tingimustele, tagatisraha on tasutud ning isik võib enampakkumisel pakkujana osaleda. Kuna O. Nesterenko ei olnud tagatisraha tasunud ja ei olnud selle tasumisest ka vabastatud, ei olnud täidetud tema enampakkumisele registreerimise tingimused ja täitur lükkas tema kordusenampakkumisel osalemise taotluse õigesti tagasi. 14. Hageja leidis apellatsioonkaebuses, et enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine on see, kui täitur korraldab enampakkumise enne, kui vaadatakse läbi enampakkumisele mittelubatud isikute 5

§ 217

lg 1 alusel kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale

§ 218

lg 1 järgi maakohtule edasi kaebab, ei takista see täituril täitemenetluse jätkamist (sh enampakkumise korraldamist), v.a juhul, kui kohus otsustab

§ 218lg 2 teise lause alusel täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise.

1. Kolleegium märgib lisaks, et O. Nesterenko on esitanud kaebuse täituri
2. aprilli
3. a otsuse peale, millega täitur lükkas tagasi O. Nesterenko kordusenampakkumisel osalemise taotluse. Täituri otsuse peale esitatud kaebus on jäänud Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a jõustunud kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-7135 rahuldamata. Samuti on O. Nesterenko esitanud käesolevas asjas menetletava hagiga analoogse hagi, mis jäi Viru Maakohtu
6. mai
7. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-7136 läbi vaatamata. Kolleegiumi hinnangul ei saa võlgnik enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis tugineda üksnes asjaolule, et sissenõudjal ei lubatud enampakkumisel osaleda, kui see enampakkumiselt kõrvale jäänud sissenõudja (O. Nesterenko) on ise kohtus oma kõrvale jätmist vaidlustanud, kohus on neid väiteid hinnanud ja see on jäänud tagajärjetuks.
8. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium rahuldab ostja kassatsioonkaebuse, tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse maakohtu otsuse, millega hagi jäi rahuldamata. Seetõttu jätab kolleegium TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3 esimese lause alusel menetluskulud hageja kanda.
9. Maakohus ei määranud kindlaks maakohtus kantud menetluskulusid, sest sellekohaseid taotlusi maakohtule ei esitatud. Selliseid taotlusi ei esitatud ka ringkonnakohtule. Riigikohus määras menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul ükski menetlusosaline menetluskulude nimekirja ega menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ei esitanud. Seetõttu jätab Riigikohus menetluskulud kassatsiooniastmes kindlaks määramata.
10. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6