Obsah (6)

§ 432§ 661§ 430§ 428§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2021 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-13940 Tsiviilasi Omega Invest OÜ hagi Kristine Ohtla vastu võ

§-dest 206 lg 2 ja 430 lg 1 paluvad pooled, et Tartu Maakohus kinnitaks käesoleva kompromissi ja lõpetaks menetluse käesolevas tsiviilasjas ilma kohtuistungit pidamata. 1.10 Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432

sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. 1.11 Pooled lepivad

§ 661

lg 4 alusel kokku, et nad lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani alates kohtumääruse kättesaamisest. 1.12 Kuna Hageja ja Kostja sõlmivad asja lahendamiseks kompromissilepingu, siis tulenevalt

§-st 150 lg 2 p 1 palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 225 eurot, mis kanda Omega Invest OÜ arveldusarvele EE

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
4. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
5. Lühendada määruskaebuse esitamise aega 2 päevani alates määruse kättesaamisest.
6. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada 50% hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, mis kanda hageja taotlusel Omega Invest OÜ arvelduskontole nr EE322200221035967463 AS-s Swedbank.
7. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele saab esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8. Tartu Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi Kristine Ohtla vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (menetlusse võetud 14.09.2021), mis tuleneb kostja poolt Omaraha OÜ vahendusel 2017a sõlmitud 6 (kuuest) laenulepingust. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, ütles portaalihaldur Omaraha OÜ investorite nimel kõik laenulepingud üles ning loovutas nimetatud nõuded hagejale (Omega Invest OÜ). Hageja nõudis hagiga põhivõlgnevuse 3152,09 euro, intresside 550,65 euro, võla sissenõudmise kulude hüvitise 21 euro, sissenõudmiskulude hüvitise (peale lepingute lõppemist) 40 euro ja viivise 3152,09 euro väljamõistmist. Lisaks taotles hageja jätta menetluskulud (riigilõiv 450 eurot ja esindajatasud summas 560 eurot) kostja kanda.
9. Kostja vaidlustas oma 16.09.2021 saadetud e-kirjas esitatud hagi kohtualluvust. Nimelt kuna kostja elab juba pikemat aega ja püsivalt xxx, siis tuleks hagejal ka vastava võlanõudega xxx kohtusse pöörduda. Kohus edastas 21.09.2021 e-kirjaga kostja seisukoha hagejale ning andis hagejale tähtaja kohtualluvuse osas seisukoha esitamiseks (mida pikendati hageja taotlusel kuni 14.10.2021).
10. 08.10.2021 saabus kohtule aga hageja poolt edastatud poolte kompromissileping, milles oli hageja digitaalallkiri ning kostja käsikirjalise allkirja koopia (dokument skännitud). Kohus palus hagejat edastada kohtule ka kompromissilepingu originaal, st kostja originaalallkirjaga.
11. Poolte poolt nõuetekohaselt allkirjastatud kompromissileping saabus kohtule paberkandjal 19.10.2021, kus pooled paluvad kohtul see kinnitada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432sisust.

5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 6. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus hindab alljärgnevalt esitatud kompromissitingimuste vastavust heade kommete või seadusega.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS )§ 86 lg1 ja 2 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: • tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või • pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.
2. Kohus märgib, et kompromissis on kokku lepitud, et kostja kohustub hagejale tasuma lisaks juba võlgnevuses olevatele summadele ka intressi võlgnevuse ajatamise eest summas 616 eurot. Kohus nendib, et vastavalt Riigikohtu praktika kohaselt ei saa intressi ja viivist korraga nõuda, st kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt saab saadud laenusummalt arvestada intressi kuni lepingus kokkulepitud laenu tagastamise kuupäevani või laenulepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga. Edasi saab nõuda tasumisega viivitamisel vaid viiviseid ja seda ainult põhivõlalt. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada asjaoluga, et pooled sõlmivad käesolevas vaidluses kompromissi, mis on saavutatud omavahelise läbirääkimiste ja nõusolekute andmise tulemusel. Kompromiss annab pooltele suuremad võimalused tingimuste kokkuleppimisel. Lisaks näeb kohus, et hageja on võimaldanud kostjal sedavõrd pikka maksegraafikut - 10 aastat, mistõttu võib kohtu hinnangul täiendava intressi nõuet summas 616 eurot pidada põhjendatuks, kuna kostja saab sisuliselt 10 aastat veel hageja raha kasutada. Samuti leiab kohus, et sedavõrd pika maksegraafiku korral ei ole heade kommete ja tavaga vastuolus täiendava viivise nõue tasumata põhisummalt juhul, kui võlgnik jääb osamaksete tasumisega viivitusse, hoolimata asjaolust, et juba sissenõutavaks muutunud viivisesumma on põhinõude summaga 3152,09 eurot võrdne. Kohus märgib, et üldjuhul on kohtud paika pannud, et viiviseid mõistetakse välja peaaegu alati vaid põhivõla summa ulatuses. Hagejalt ei ole kohtu hinnangul aga mõistlik oodata, et hageja võimaldaks kostjale sedavõrd pikka maksegraafikut, ilma oma raha kasutamise eest täiendavat tasu ning rikkumise eest sanktsioone ette nägemata. Lisaks märgib kohus, et hageja on märkinud viivisesuuruseks 0,1% päevas viivitusse sattunud tasumata põhivõla osalt. Kohus nendib, et Riigikohtu praktika kohaselt viivis, mis ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda on Riigikohtu praktika kohaselt tühine ja sellest kõrgemat määra ei saa tarbijale kohaldada. Juhul, kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja tühine, saab tarbijast võlgnik nõuda viivise vähendamist ja tal tuleb tasuda viivist seadusjärgses määras. Käesolevalt sõlmivad pooled aga kompromissi ning kostja ei ole viivise suuruse osas vastuväidet esitanud.
3. Kohus leiab kokkuvõttes, et kompromissi tingimused jäävad üldiste tavapäraste tingimuste raamidesse ega ole kõiki asjaolusid arvestades vastuolus heade kommetega. Kohus märgib ka, et ei saa kompromissi puhul sekkuda poolte lepinguvabadusse ning kohelda pooli hagimenetluses ebavõrdselt ning takistada vastu kostja tahtmist kompormissi kinnitamist. Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 10.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 11.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ning esindajakulude katteks 560 eurot ning ülejäänud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 12.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot. 13. Tulenevalt

§ 661

lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaeg lühendada või määruskaebuse esitamise õigust ka välistada. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega 2 päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik