KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12340 Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi Osaühing Aktiva F

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja P G OÜ vahel 28.09.2017 sõlmitud laenuleping nr KK
2. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, mistõttu ütles laenuandja lepingu 24.10.2020 üles. P G OÜ loovutas 27.10.2020 kostja vastu suunatud nõude koos kõrvalnõuetega Aktiva Finants OÜ-le. Laenulepingus nr KK3175813 leppisid pooled kokku intressimääraks 40% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
3. osamaksest, s.o. alates 10.08.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud osamakseni 10.10.2020 summas 189,78 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 1865,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 25.10.2020 kuni hagi esitamiseni 06.08.2021 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40%.
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1865,89 eurot, intress 189,78 eurot, võla sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 582,39 eurot; viivised alates 07.08.2021 kuni põhinõude summas 1865,89 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 40% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 300,00 eurot ja hageja õigusabikulud 360,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

1. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte toimetatud 03.09.2021 isiklikult. Kostja kohtule omapoolset vastust esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. 2

) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2. Kohtu hinnangul on P G OÜ ja kostja vahel 29.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr KK3175813 tingimused tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, mistõttu võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
3. VÕ) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

1. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista välja põhinõue 1865,89 eurot, intress 189,78 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 582,39 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates 07.08.2021 viivis 40% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni.
2. Kohus leiab, et P G OÜ ja kostja vahel 29.08.2017 sõlmitud lepingust on tekkinud järgmised nõuded: tagastamata krediidisumma 1865,89 eurot, intressivõlgnevus 189,78 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot, mis on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue 582,39 eurot (viivisemäär 40% aastas) ja edasiulatuv viivis alates 07.08.2021 40% aastas kuni krediidisumma (1865,89 euro) tasumiseni on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
4. Kohus leiab, et õiguslikult on põhjendatud viivise nõudmine, kuid mitte lepingujärgses määras 40% aastas sest lepingujärgne määr on tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16, p 13). Lepingus sätestatud viivisemäär 40% aastas ületab kolmekordset viivisemäära ja seetõttu on viivisemäär 40% aastas tühine. Antud asjas tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud viivisenõuet. 3

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Menetluskulud 17. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. 18.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

1. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu osas 300 euro ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).
2. Kooskõlas

§ 175

lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kuluks hagiavalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 1,5 tundi. Kohus juhib ka tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungil ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 480 eurot, s.h riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 21. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177lg 2.

22.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 4