← Eesti

2-19-19523/33

Obsah (11)§ 657§ 429§ 645§ 124§ 137§ 652§ 232§ 163§ 654§ 173§ 445

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 24. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-

) § 162 lg 1 alusel töötaja kanda ja määras kindlaks tööandjale hüvitatava summa 225 eurot (riigilõiv). 7.

  1. Maakohus tuvastas eespool p-s 4 loetletud vaidlustamata asjaolud. 7.
  2. Töötaja nõuete rahuldamata jätmist põhjendas maakohus järgmiselt. 7.2.
  3. Töösuhe lõppemise hindamisel on kohane juhinduda TLS § 85 lg-st 1 (töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda) ja TLS §-st 91 (töölepingu erakorralise ülesütlemise alused). Ülesütlemine on kujundusõigus, mille puhul pole vajalik teise poole heakskiit, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavalduse tegemisega. Nimetatud avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 1 esimene lause) ja see peab jõudma teise lepingupooleni (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69). 7.2.
  4. Töötaja
  5. juuli 2019 e-kirjast nähtub, et ta tegi tööandjale tahteavalduse sooviga lõpetada tööleping töötaja soovil alates
  6. augustist
  7. Avaldus on kätte saadud ja vastab eelmises alapunktis märgitud tingimustele. Seega lõppes tööleping TLS § 85 lg 1 alusel. Tööandja tegi
  8. augustil 2019 sellekohase kande töötamise registrisse. 7.2.
  9. Töötaja
  10. augusti 2019 tahteavaldus töölepingu lõppemiseks TLS § 91 lg 2 alusel ei toonud enam kaasa õiguslikku tagajärge, sest endiselt kehtis varasem avaldus. Seetõttu pole vaja hinnata, kas töötajal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ühtlasi puudub töötajal õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. 7.
  11. Tööandja nõude rahuldas maakohus järgmistel kaalutlustel. 7.3.
  12. Asjakohased on võlaõigusseaduse (VÕS) kahju hüvitamist käsitlevad sätted ja TLS
  13. ptk normid, mis näevad mh ette, et töötaja vastutab tööandja ees töölepingust tuleva kohustuse rikkumise korral üksnes siis kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72). Seega peab tööandja oma kahju hüvitamiseks esile tooma ja tõendama: - kahju olemasolu, st mis asjaoludel ja millise rikkumise tagajärjel kahju tekkis; - tööandjal tekkinud kahju suuruse; - põhjuslikku seose olemasolu kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel; - töötaja süü kahju tekitamisel. 7.3.
  14. Vaidlustamata asjaoludel juhtis töötaja
  15. juulil 2019 tööandja sõidukit ja tekitas sellega avarii. Asjatundja arvamus tõendab tööandja väidetud vigastusi sõidukil ja asjaolu, et avariilise sõiduki vasakpoolse esinurga taastamisremondi maksumus on 1989,10 eurot (sh käibemaks). Sellest järeldas kohus, et töötaja põhjustatud avarii tulemusel tekkis tööandjal varaline kahju 1549 eurot (ilma käibemaksuta), töötaja on tööandjale kahju tekitamises süüdi, tema süü aste teo toimepanemisel on vähemalt hooletus tööandja vara kasutamisel, kusjuures töötaja on end ise ka süüdi tunnistanud tööandjale kahju tekitamises vahetult peale avarii toimumist. Tõendamata on töötaja väited sõiduki rikkest ja sellest tööandja teavitamisest. Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest kahju poleks tekkinud ilma avariita. Niisiis tuleb kahju hüvitamise nõue rahuldada, sest kõik eelnevas loetletud eeldused on täidetud. 4

(9)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Töötaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, tema nõuded rahuldada ja jätta tööandja nõue rahuldamata. Teise võimalusena taotleb töötaja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub ta panna tööandja kanda. 8.
  2. Tööandja nõude osas on kaebuse väited kokkuvõtvalt järgmised: - esiteks ei esitanud tööandja piisavalt tõendeid; teiseks jättis maakohus tähelepanuta ja kõrvaldamata vastuolu tööandja väidetes seoses sellega, kas sõiduk on remonditud või mitte; kolmandaks ei arvestanud maakohus, et tööandja ei sõlminud sõiduki kaskokindlustuse lepingut ega teinud kõike vajalikku kahjujuhtumi asjaolude selgitamisel. 8.
  3. Töötaja nõude rahuldamata jätmise osas vaidlustab töötaja peamiselt maakohtu arusaama, et korraliselt üles öeldud töölepingut ei saa ülesütlemise ja lõppemise vahelisel ajal enam erakorraliselt üles öelda. 8.
  4. Ringkonnakohtu menetluses loobus töötaja töötamise registri kande tegemise nõudest.
  5. Tööandja vaidleb kaebusele vastu. Nõudest loobumisele ei esitanud tööandja vastuväiteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega võtab vastu töötaja loobumise registrikande tegemise nõudest ja lõpetab selles osas menetluse, vähendab töötajalt välja mõistetud kahjuhüvitise summat, rahuldab töötaja tuvastusnõude tervikuna ja hüvitisnõude osaliselt ning jätab menetluskulud mõlemas kohtuastmes poolte endi kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, aga muuta tuleb osaliselt põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2).

Ühtlasi muudab ringkonnakohus töötaja nõudelt määratud asja hinda maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Esmalt vajab selgitamist vaidluse ulatus ja töötaja nõudelt määratud tsiviilasja hind. 11.
  2. Tööandja esitas TVK-le nõude kahju 1936,20 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, mida täpsustas menetluse kestel ja palus lõpuks välja mõista 1549 eurot. Sama nõudega pöördus ta töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-s 1 ja § 58 lg-s 3 ette nähtud korras kohtusse. Maakohus rahuldas selle nõude ja kostja vaidlustas kõnealuses osas maakohtu otsuse. Seega on praegu endiselt vaidluse all, kas töötaja peab hüvitama tööandjale kahju summas 1549 eurot. 11.
  3. Töötaja nõudis TVK-s töölepingu lõppemise tuvastamist, töötamise registrisse kande tegemist ja hüvitist 3000 eurot. TVK rahuldas kaks esimest nõuet ja mõistis välja hüvitise 500 eurot. Töötaja seda otsust ei vaidlustanud, aga tööandja soovis töövaidluse kohtus lahendamist TvLS § 58 lg 4 esimeses lauses sätestatud korras. Seega jõustus TVK otsus osas, milles töötaja hüvitisnõue 2500 euro saamiseks jäi rahuldamata. Kohtus oli vaidlus 500 euro suuruse hüvitise üle. Maakohus jättis kõik töötaja nõuded rahuldamata ja ka selles osas vaidlustas töötaja maakohtu otsuse. 11.
  4. Töötaja esitas
  5. septembri 2021 menetlusdokumendis töötamise registri kande tegemise nõudest loobumise avalduse.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse (

§ 645lg 1).

Järelikult võis töötaja ka apellatsioonimenetluses loobuda töötamise registri kande tegemise nõudest. Loobumine tuleb vastu võtta, selle nõude osas vaidlustatud otsus tühistada ja menetlus lõpetada. 11.4. Eelneva põhjal on töötaja nõuetest praegu vaidlusalused töölepingu lõppemise aja ja aluse tuvastamine ning 500 eurone hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel. 5

(9)11.5. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses töötaja nõuetelt hagihinnaks 3000 eurot. Tegelikult nõudis töötaja kohtus hüvitist 500 eurot (vt eespool p 11.2), mis

§ 124

lg 1 esimese lause ja § 134 lg 3 järgi oli töötaja nõuetelt arvutatud asja hind maakohtus.

§ 137¹ alusel muudab ringkonnakohus selles osas tsiviilasja hinda.

12.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool p-s 4 loetletud vaidlustamata asjaoludest, mis maakohus ka korrektselt tuvastas. Maakohus lähtus õigesti sellest, et poolte nõuded tulenevad töösuhtest ja määratles asjakohaselt kesksed vaidlusküsimused.

  1. Ringkonnakohus alustab kaebuse lahendamist tööandja nõudest. 13.
  2. Tööandja nõuab töötajalt töösuhtes tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus loetles põhimõtteliselt õigesti kahju hüvitamise eeldused (VÕS §-d 115, 127, 128, 132, 136 koostoimes TLS §-ga 74). 13.
  3. Samuti on õige maakohtu tuvastatu, et tööandja kahju suurus on vähemalt 1549 eurot ja kahju põhjustas töötaja. Tööandja esitas kahju suuruse kohta tõendid (dtl 155, 234 jj) ning maakohus hindas neid. Pooled ei vaielnud selle üle ja lisaks oli ka tõendatud, et sõiduk sai kahjustada liiklusavariis, mille põhjustas töötaja (dtl 156 jj). Kirjeldatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. Alusetu on töötaja kaebuse esimene väide, et kahju ja selle põhjustamise kohta on esitatud liiga vähe tõendeid, sest seadus ei kohusta esitama sama asjaolu kohta mitut tõendit. Töötajal oli võimalus esitada maakohtus omapoolsed tõendid kahju muu põhjuse või suuruse kohta, aga seda ta ei teinud. Maakohus hindas esitatud tõendeid ja kohtu siseveendumuse kujunemine kõnealuses osas on otsusest jälgitav (

§ 232lg 1).

13.

  1. Sõidukil tekkinud kahju hüvitamine ei olene sellest, kas sõiduk on juba remonditud või mitte. Kaebuse teine väide on seetõttu ainetu. 13.
  2. Maakohus eksis aga töötaja süü käsitlemisel ja see tõi kaasa osaliselt põhjendamatu otsuse tegemise ja liiga suure hüvitise töötajalt väljamõistmise. Selles osas muudab ringkonnakohus vaidlustatud otsust ja vähendab töötajalt tööandja kasuks välja mõistetud summat. 13.4.
  3. Töötaja põhjustatud kahju hüvitamise ulatus, st kahjuhüvitise suurus määratakse kindlaks TLS § 74 lg 1 või 2 järgi vastavalt sellele, kas töötaja rikkus kohustusi tahtlikult või hooletult. Tahtlikku rikkumist ei ole tööandja väitnud ega maakohus ka tuvastanud. Seega kohaldub TLS § 74 lg
  4. 13.4.
  5. TLS § 74 lg 2 esimese lause järgi tuleb hooletusest põhjustatud kahju hüvitamise ulatuse määramisel võtta arvesse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse sama sätte teise lause järgi tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 erinormina VÕS § 127 lg-t 2, sest seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2 hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas (Riigikohtu
  6. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 29 teine lõik). 13.4.
  7. Kuigi see ei nähtu vaidlustatud otsusest väga selgelt, siis on p-st 17 aru saada, et töötaja süü vormina tuvastas kohus hooletuse. Tööandja väitel oli töötaja liiklusõnnetuse põhjustamisel raskelt hooletu. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3) ja raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4). Seega eristuvad need süü astmed tunnuse poolest, kas käibes vajalik hool jäi järgimata olulisel määral. Ringkonnakohus leiab, et töötaja oli liiklusavarii põhjustamisel raskelt hooletu, ja põhjendab seda järgmiselt. 6

(9)13.4.
  1. Juhi käitumist liikluses saab hinnata mh liiklusseaduse (LS) normide põhjal. Kohtupraktikas on leitud, et juht on raskelt hooletu, kui ta tegeleb juhtimise ajal keelatud tegevusega (rikkudes LS § 33 lg 1 p 1, Tallinna Ringkonnakohtu
  2. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-12517, p-d 17 ja 23) või ületab libedal teelõigul lubatud sõidukiirust (rikkudes LS § 50 lg 1, Riigikohtu
  3. juuni 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-11, p 11). Käesoleval juhul rikkus töötaja liiklusavarii põhjustamisel LS § 14 lg 2 (liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist); § 16 lg 1 (liikleja peab hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada vara) ning § 33 lg 2 p-te 2 ja 8 (juhi kohustus enne sõidu alustamist veenduda sõiduki korrasolekut ja jälgida seda teel olles ning enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid), aga ka LS § 50 lg 3 p-te 1 ja 2 (sõidukiiruse valik ja kohandamine). Ringkonnakohtu hinnangul viitavad ka need rikkumised raskele hooletusele. 13.4.
  4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et parkimisel ilma välise põhjuseta teise sõiduki riivamine kiirusega, mis tingib põrkumise vastu järgmist sõidukit, viitab käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmisele. Samuti vastab sellele tunnusele sõiduki juhtima asumine ja liiklusesse suunamine olukorras, kus juhile on teada sõiduki puudused rooli, siduri ja piduri kasutamisel. Järelikult avaldus töötaja raske hooletus nii selles, kuidas ta sõidukit juhtis; kui oleks avaldunud ka olukorras, mida ta ise väitis, kuigi ei suutnud tõendada. 13.4.
  5. Kohtupraktikas on leitud, et veolepingu puhul on üldjuhul piisav, kui kauba saatja põhistab vedaja raske hooletuse, misjärel vedaja peaks tõendama raske hooletuse puudumise (Riigikohtu
  6. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-18657, p 22.2). Sama põhimõte kohaldub ka liikluskahju puhul, st käesolevas asjas oli piisav, et tööandja põhistas töötaja raske hooletuse. Kahe eelmise alapunkti järelduste kohaselt tegi tööandja seda piisavalt. Töötaja pidanuks selle väite ümber lükkama, mida ta aga ei teinud. 13.4.
  7. Töötaja raske hooletus ei ole tööandja tegevusega seotud tüüpiline kahju tekkimise risk TLS § 74 lg 2 teise lause tähenduses. TLS § 74 lg 1 näeb tahtliku rikkumise eest ette kahju hüvitamise täies ulatuses. Raske hooletuse korral tuleb tekitatud kahju eest makstavat hüvitist piirata vähem kui tavalise hooletuse korral (Riigikohtu
  8. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-21-56-17, p 30,2 esimene lõik). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud piirata kahjuhüvitist töötaja ühe kuu töötasu suurusega, st summaga 1000 eurot. Pooled ei toonud maakohtus esile muid TLS § 74 lg-s 2 loetletud aluseid, mis võiksid oluliselt mõjutada hüvitise suurust. Kahju põhjustanud sündmus ei ole tööandja tegevuse tüüpilise riski või töö iseloomust tuleneva riski realiseerumine ning seda ei tinginud otseselt tööülesanded, juhiseid, töötingimused ega töötamise kestus. Põhimõtteliselt on õige kaebuse kolmas väide, et tööandja saanuks sõiduki kahjustamisest tingitud riski vähendada kaskokindlustusega, aga ka sel juhul ei väheneks kahju nullini. Neil kaalutlustel vähendab ringkonnakohus töötajalt välja mõistetud hüvitist 1000 euroni. 13.
  9. Kuna rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli töötajale ettenähtav (Riigikohtu
  10. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 28). Kokkuvõttes on kahju hüvitamise eeldused täidetud ja töötaja peab tööandjale hüvitama 1000 eurot.
  11. Töötaja nõude lahendamise osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu õiguskäsitlusega nagu oleks hilisem ülesütlemisavaldus toimetu pelgalt seetõttu, et lepingu lõpetas varasem avaldus. See toob kaasa vaidlustatud otsuse muutmise töötaja tuvastus- ja rahalise nõude lahendamisel. Töötamise registri kande tegemise nõuet ei ole enam vaja sisuliselt lahendada, sest töötaja loobus sellest nõudest ja ringkonnakohus võttis loobumise vastu (eespool 11.3). Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised. 7
(9)14.
  1. Maakohus lähtus asjakohaselt sellest, et TLS näeb ette erinevad alused töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel. Siiski ei ole põhjendatud maakohtu arusaam, et töölepingu korralise ülesütlemise ja lõppemise vahelise ajal (TLS § 98 lg 1) puudub töötajal võimalus sama leping erakorraliselt varem üles öelda. Nimelt on tööleping vahepealsel ajal veel kehtiv ja selle suhtes saab rakendada kõiki õiguskaitsevahendeid, sh erakorralist ülesütlemist. 14.
  2. TLS sisaldab erisätteid (eelkõige § 105 lg-d 1 ja 2), mistõttu on ülesütlemine alati kehtiv, kui seda tähtaegselt ei vaidlustata (Riigikohtu
  3. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821, p 14;
  4. juuni 2014, 3-2-1-52-14, p 14;
  5. veebruari 2012, 3-2-1-170-11, p 12). Seetõttu ja koostoimes eelmises alapunktis märgitud õigusliku arusaamaga on töötaja
  6. augusti 2019 avaldus kehtiv ja lõpetas töölepingu enne varasema (korralise ülesütlemise) avalduse järgset kuupäeva. Neil kaalutlustel tuleb töötaja tuvastusnõue rahuldada. 14.
  7. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuivõrd töötaja
  8. augusti 2019 ülesütlemine on kehtiv, siis on töötajal ka nimetatud alusel hüvitisnõue. Viidatud sätte teise lausega antud kaalumisõigust rakendades leiab ringkonnakohus, et eelkõige tuleb võtta arvesse ajavahemikku ja sellele vastava tasu suurust, mis töötajal oleks õigus saada kahe ülesütlemise toime vahelise aja eest. TVK-s töötaja nõudele vastates tõi tööandja esile ja tõendas, et töötajale on makstud töötasu kogu augustikuu eest, seda asjaolu töötaja ei vaidlustanud. Neil kaalutlustel on kohane hüvitis ¼ kuupalgast ehk 250 eurot. 14.
  9. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus töötaja hagi osaliselt, st tuvastusnõue rahuldatakse ja hüvitis mõistetakse 500 euro asemel välja summas 250 eurot.
  10. Järgmiseks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused. 15.
  11. Mõlema poole nõuete osalise rahuldamise tõttu jäävad maakohtu menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Maakohus jättis töötaja kulud tema enda kanda, selles osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. Tühistada tuleb sama otsus osas, milles tööandja kulu jäi töötaja kanda ja see mõisteti ka välja. 15.2. Ringkonnakohtu menetluskulud jaotatakse

§ 163lg 2 alusel.

Töötaja nõustus kohtu 2. augusti 2021 kirjas pakutud kompromissiga, et ta hüvitab tööandjale 750 eurot ja pooled kannavad ise oma kulud. Poolte nõuete lahendamise tulemus on sama, sest vastastikuste nõuete tulemusel jääks töötajal tasuda just 750 eurot (= 1000 – 250). Seega on põhjendatud ja õiglane, et tööandja kannab apellatsioonimenetluse kulud, sest otsus tehakse täpselt selline nagu kompromissina oleks vastaspool nõustunud. Töötamise registris kande tegemise nõudest loobumine ei mõjuta kulude jaotust, kui see otsustatakse

§ 163lg 2 alusel.

15.

  1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest saab ringkonnakohus need rahaliselt kindlaks määrata, sest eespool p-s 15.1 märgitu kohaselt puudub vajadus uuesti määrata kindlaks maakohtus kantud kulusid. 15.
  2. Kulud määratakse rahaliselt kindlaks

§-de 174 ja 175 sätete järgi toimiku ja töötaja kulunimekirja alusel. Töötaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 225 eurot. Õigusabikuluna taotles ta 540 euro hüvitamist, mis on tasu 9 t õigusteenuse eest tasumääraga 60 eurot/t (sisaldab käibemaksu). Tööandja ei esitanud kulude osas vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on töötaja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 t (sh kaebuse koostamine ja esitamine ning esindamine). Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Töötaja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb tööandjal töötajale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 525 eurot (= 5 t × 60 + 225). Rahuldamata jääb töötaja taotlus 240 euro (= 540 + 225 – 525) hüvitamiseks. 8

(9)
  1. Lõpuks selgitab ringkonnakohus tervikresolutsiooni koostamist ja nõuete tasaarvestust. 16.
  2. Apellatsioonimenetluse tulemusel muutub maakohtu otsuse resolutsioon, mistõttu tuleb esitada otsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus (

§ 654lg 2²).

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 16.2.

§ 445

lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Ringkonnakohus leiab, et see säte kohaldub ka välja mõistetavate menetluskulude kohta nii eraldi kui koos asja sisulisel lahendamisel välja mõistetud rahasummadega. Käesoleva asja lahendamise tulemusena on töötajal kohustus hüvitada tööandjale 1000 eurot, aga tööandja omakorda peab maksma 250 eurot hüvitist ja 525 eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks. Kokkuvõttes jääb töötajal tasuda 225 eurot (= 1000 – 250 – 525). Tasaarvestusega hõlmatud nõuded lõppevad (VÕS § 197 lg 2) ja seetõttu pole vaja välja mõista viivist töötajale hüvitatavatelt menetluskuludelt. (allkirjastatud digitaalselt) 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.