lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist,
lg 2 p 7 - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametnikult luba taotlemata. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Pavel Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Pavel Ivanovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 23.07.2021 kohtuistungil palub P. Ivanov vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta suudab mitte suhelda narkootikumi tarvitavate isikutega. Vangistuses ta keeldus metadoonasendusravist. Tema suhtlemine sugulastega on muutunud paremaks. Vabaduses tal on töökoht olemas. Ta omandas eriala vanglas. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Harju Maakohtu 26.06.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-4280 tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Pavel Ivanovi suhtes tehtud Läti Vabariigi Bauska rajooni kohtu 28.06.2017 otsuse nr 15890043316 (K10-0201-17) täitmine Eesti Vabariigis ning Pavel Ivanovi poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks loeti vangistus 5 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.10.2016. Pavel Ivanov mõisteti Läti Vabariigi Bauska rajooni kohtu 28.06.2017 otsusega nr 15890043316 (K10-0201-17) süüdi 05.10.2016.a isikute grupis toimepandud suures koguses narkootilise aine (203,2875 g hašišit) ebaseaduslikus käitlemises. Pavel Ivanov kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad
Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on P. Ivanov temale mõistetud karistusajast, 5 aastat 6 kuud, ära kandnud 4 aastat 9 kuud ja 18 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-11-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 2 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Pavel Ivanovil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile XXX. Tegemist on ühetoalise korteriga, kus käesoleval hetkel keegi ei ela. Korter kuulub P. Ivanovi õele. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Korteri omanik on nõus, et P. Ivanov asuks peale võimalikku ennetähtaegset vabanemist nimetatud korterisse elama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Pavel Ivanovi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav Pavel Ivanov osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Töötab AS E XXX ning XXX. Enne seda töötas XXX. P. Ivanov on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille eesmärgiks on tuua muutus sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisse (uimastitarbimisse). P. Ivanov saab aru, et tal esineb probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ja soovib oma sõltuvuskäitumist muuta. Teab, mis on tema põhilised riskifaktorid ja kuidas himuga toime tulla. P. Ivanov läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“, mille eesmärgiks on aidata kinnipeetavatel omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, mis aitavad neil elus rasketes olukordades toime tulla. Programmi korraldaja tõi välja, et P. Ivanov osales programmis aktiivselt, tõi elulisi näiteid, tegi kodutöid. Ta õppis emotsioonidega paremini toime tulema. Isik saab aru, et enne ütlemist tuleb rohkem mõelda. Läbiviija hinnangul on kinnipeetava eluprioriteedid muutunud, nüüd saab aru, kui tähtis on elu- ja töökoha olemasolu ning suhted perega. Isik tunnistab oma kuritegu, kahetseb tehtut, oskab analüüsida kuriteo põhjusi ja tagajärgi. Kinnipeetav on kindel, et edaspidi hakkab elama seadusekuulekalt. Läbiviija hinnangul on sekkumised ja vangistus saavutanud antud isiku puhul oma eesmärgi ning on alust arvata, et kinnipeetav suudab edaspidi elada kainet ja õiguskuulekat elu. Ajavahemikul 25.03.2019 kuni 03.10.2019 osales riigikeele A2 taseme õppes. Eksam sai sooritatud tulemusega 65%. Alates 15.04.2021 osaleb riigikeele B1 taseme õppes. 2020. aastal omandas XXX eriala (XXX 28.09.2020 tunnistus nr K017313). Positiivseks loeb kohus seda, et Pavel Ivanovil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, isa, õed ja vend. Suhted lähedastega on head ja üksteist toetavad. 3 Vabanemisel asub tööle ettevõttes E OÜ. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Pavel Ivanov on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik ning töökoht, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. P. Ivanovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Pavel Ivanovil on puudulik majandusliku toimetuleku oskus. Enne käesolevat vangistust sissetulek puudus. K-Raha andmetel on isikul tasumata nõudeid summas 7646,37 eurot, tema vabanemisfondis on 530,50 eurot. Nõuete tasumisega tegeleda ei soovi. P. Ivanovil on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, ta kasutab raha mõtlematult ja hetkelise heaolu tagamiseks. Tema toimetulekut enne vangistust mõjutas pidev narkootikumide tarvitamine. Uute kuritegude toimepanemist võib P. Ivanovi puhul soodustada ka kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Karistusregistri andmetel omab Pavel Ivanov ühte kehtivat kriminaalkaristust (kuus karistust on arhiveeritud). Vanglas viibib viiendat korda. Kannab karistust narkootilise ja psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Soodusteguriteks on narkosõltuvus ning majandusliku kasu saamise soov. Pavel Ivanov mõisteti Läti Vabariigi Bauska rajooni kohtu 28.06.2017 otsusega nr 15890043316 (K10-0201-17) süüdi 05.10.2016 isikute grupis toimepandud suures koguses narkootilise aine (203,2875 g hašišit) ebaseaduslikus käitlemises. P. Ivanovi kuriteod on olnud läbi mõeldud. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud vaatamata sellele, et isik on läbinud vangistuses sotsiaalprogrammid, mille tulemusena tema sõnade kohaselt eluprioriteedid on muutunud, ta soovib elada seaduskuulekalt ning muuta oma sõltuvuskäitumist. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud P. Ivanovi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Uute kuritegude toimepanemist võib Pavel Ivanovi puhul soodustada narkootikumide tarvitamine. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on P. Ivanovil diagnoositud sõltuvus. Alustas narkootikumide tarvitamist 18-aastaselt. On tarvitanud ecstasyt, amfetamiini, kanepit, fentanüüli ("valge hiinlane"), heroiini ja teisi opiaate. Teda on korduvalt NPALS alusel väärteokorras karistatud. Enne vangistust tarvitas fentanüüli igapäevaselt. Viru Vanglas oli P. Ivanov metadoonasendusravil. Pavel Ivanov on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, on osalenud "Anonüümsete narkomaanide" tugigrupi kohtumistel, peale vabanemist soovib jätkata tugigrupis osalemist ning tegeleda endaga vabanemaks sõltuvusest. Vaatamata sellele kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumide tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava kokkupuuteid narkootikumidega, karistatuse paljusust, suhtlusringkonda ning iseloomustuse andmeid. Kinnipeetava Pavel Ivanovi iseloomustusest nähtuvalt tal on puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Ta ei mõista teiste inimeste seisukohti. P. Ivanov ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme, ei näe mõtet oma käitumist piirata teiste heaolu nimel. Tema eesmärgid on ebamäärased. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. 4 Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Pavel Ivanovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos P. Ivanovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu P. Ivanov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Pavel Ivanovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.