← Eesti

3-21-2300/2

Obsah (5)§ 28§ 15§ 10§ 68§ 19

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-2300 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipi

§ 28lg 31 ja § 19 lg 1 alusel.

Isik selgitas, et ta on valmis Eesti Vabariigist lahkuma, sh tegema PPA-ga koostööd kuni kojulennuni. Isik kinnitas, et talle on arusaadavad kohtu selgitused, et kui ta ei täida järelevalvemeetmeid, on olemas põgenemisoht, mis on kinnipidamiskeskusesse paigutamise aluseks. KOHTU PÕHJENDUSED 1

(3)3. Taotluse ja selle lisade kohaselt puudub Xil Eestis viibimise alus. Kuigi Moldova kodanikul on õigus viisavabalt Eesti Vabariigis teatud perioodi jooksul viibida, on seda aega lühendatud, kuivõrd isiku suhtes on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu (VMS § 52 lg 1 p 6). Kohus ega PPA ei otsusta Poola Vabariigi kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise ega kohaldamata jätmise üle. Samuti on isikule tehtud lahkumisettekirjutus, mida on taotluses täiendavalt põhjendatud VMS § 52 lg 4 p-ga 1 ja lg 2 p-ga 2, kuivõrd isikut on karistatud süüteo eest ja on kahtlus, et välismaalane võib rikkuda Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumil ajutise viibimise tingimusi. Isikule määratud lahkumistähtaeg on möödunud ja isikul puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. 4.

§ 15

lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Käesolevas asjas ei ole vaidlust dokumentide olemasolu ega kaasaaitamiskohustuse täitmise üle. Lahkumisettekirjutuses on samaaegselt toodud, et isik on ebausaldusväärne ega täida vabatahtliku lahkumisettekirjutuse nõuet; samas on leitud, et isik täitis täies ulatuses kaasaaitamiskohustust, tunnistas oma süütegu ja tegi koostööd ametnikega, edastades kõikvõimalikku informatsiooni. Kohtule nähtub küsitluse protokollist, et isik on vastanud kõikidele talle esitatud küsimustele. PPA ei ole välja toonud, et isik oleks PPAd eksitanud või esitanud vastuolulist teavet. Küsitluse käigus on ka isik kinnitanud, et ta on kasvõi täna valmis lahkuma. Kuivõrd ei ole põhistatud, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust, ei saa ka järeldada isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VMS § 68 p 6). Isik kinnitas istungil valmidust Eestist lahkuda ja muud asjaolud seda valmidust kahtluse alla ei sea. 5. Põgenemisohule kinnitavad asjaolud on toodud

§-s 68. Kui põgenemisoht on olemas, ei ole võimalik kohaldada ka leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 15lg 1).

Seega võib leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkus viidata ka põgenemisohu puudumisele. Lahkumisettekirjutuses on kohustatud isikut teavitama perekonnaseisu muutmisest (

§ 10

lg 2 p 5) ja andma välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule (

§ 10lg 2 p 6).

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, et välismaalane ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid (

§ 68p 5) või need meetmed oleksid ilmselgelt ebapiisavad.

Kohtule ei nähtu, et oleks täidetud mõni seadusandja poolt kehtestatud põgenemisohule viitav asjaolu

§-s 68 mõttes. Lisaks juba eelnevatele välistustele ei ole isikule kohtule teadaolevalt antud vabatahtlikku lahkumise aega, mida isik pole täitnud (p 1); isik ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente (p 2); samuti ei ole kahtlust tema isikusamasuses (p 3). Isik on Eestis toime pannud ühe väärteo ning on Poola Vabariiki tehtud päringu kohaselt rikkunud karantiinikohustust, kuid tegemist ei ole korduvalt toime pandud kuritegudega (p 4). Samuti kohaldati isiku suhtes sissesõidukeeldu alles pärast tema Eestisse saabumist, kusjuures puuduvad põhistused, et isik oleks oma sissesõidukeelust enne 08.10.2021 teadnud (p 7). Samuti puuduvad

§ 68p-dele 7-9 viitavad asjaolud.

PPA kinnitas istungil, et põgenemisohule viitavad asjaolud puuduvad. 5. PPA tugines istungil kinnipidamise alustena

(3)- § 19 lg 1 - Kuni väljasaatmise lõpuleviimiseni peetakse välismaalast kuni 48 tundi kinni politsei ametiruumis, arestimajas või kinnipidamiskeskuses. - § 28 lg 31 - Välismaalase suhtes sissesõidukeelu kohaldamisel tunnistatakse välismaalase elamisluba või viisa kehtetuks või lõpetatakse välismaalase elamisõigus.

§ 28

erinevate lõigetega reguleerib sissesõidukeelu õiguslikke tagajärgi, sh seda, et isikule ei anta luba Eestisse sisenemiseks ning tal puudub Eestis viibimise alus. Viibimisaluse puudumine ei ole aga isikult vabaduse võtmise alus. Ka ebaseaduslikult Eestis viibiv välismaalane võib viibida vabaduses, kui tema suhtes on võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid (

§ 10). Vabaduse võtmine on ultima ratio abinõu, mida tuleb kaaluda ja põhjendada.

Sarnaselt Eestis ebaseaduslikult viibimisest ei tulene ka kriminaalmenetluses üksnes süüteo toimepanemisest vältimatult vabaduse võtmist. Vabaduse võtmine otsustakse üksnes siis, kui on risk, et isik hakkab vabaduses tema suhtes läbiviidavast menetlusest kõrvale hoiduma või on muud olulised põhiõigused, mis kaaluvad üles isiku vabaduspõhiõiguse (oht teiste inimeste elule või tervisele, oluline oht julgeolekule vms). Ka ei ole lubatav isikult vabadust võtta talle peavarju või toitlustamise tagamise eesmärgil.

§ 19

reguleerib väljasaatmise tagamist ja väljasaadetava piiripunkti toimetamist 48 tunni jooksul, koostoimes §-ga 18. Kohus võib toodud tähtaegu pikendada kuni 3 päeva võrra (§ 19 lg 2), kuid sellist taotlust ei ole käesolevas asjas esitatud ja see ei ole ka alles järgmisel laupäeval tekkiva lahkumisvõimaluse tõttu põhjendatud. Ka sellisel juhul peab vabaduse võtmine olema kaalutud ja proportsionaalne; eriti kui kaalumisel on juba pikem kui 48-tunnine vabaduse võtmine. Vabaduse võtmine ei saa toimuda pimesi volitusnormi alusel, kui puuduvad asjaolud, mis viitavad vabaduse võtmise vajalikkusele. Vajalikkuse alused on ennekõike toodud

§ 15lg-s 2 ning nagu kohus eelnevalt sedastas, need käesolevas asjas puuduvad.

Kohus märgib, et ka 48 tunniks ei tohi isikult vabadust võtta kergekäeliseks või n.ö igaks juhuks. 6. Hetkel puuduvad vabaduse võtmist õigustavad asjaolud, mis kaaluksid üles isiku vabaduspõhiõiguse. Eeltoodu ei tähenda, et selliste asjaolude ilmnemisel ei võiks PPA esitada uut taotlust, mis võiks tulla käesolevas asjas kõne alla ennekõike siis, kui isik ei täida tema suhtes kohaldatavaid järelevalvemeetmeid (

§ 68p 5).

Kuna vabaduse võtmiseks õiguslikud alused ja seda õigustavad asjaolud puuduvad, jätab kohus taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.