← Eesti

2-20-4906/60

Obsah (11)§ 405§ 442§ 438§ 173§ 174§ 162§ 163§ 477§ 175§ 218§ 177

2-20-4906 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 23. september 2021 kell 16.30 Tsiviilasja number 2-20-4906 Tsiviilasi OÜ Kastöör hag

§ 405lg 1 ja § 404 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses.

Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 10.09.

  1. KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
  3. septembril 2021 esitatud seisukohas kostja leidis täiendavalt, et hagi rahuldamine esitatud taotluse alusel ei ole võimalik. Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema

§ 442lg 5 teise lause järgi selgelt 5

(11)2-20-4906 arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. Kohus ei saa rahuldada nõuet, mida hagi resolutsioonis ei ole esitatud. Seega ka juhul, kui kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on tühine, ei saa ta hagi rahuldada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 438lg 1 ja § 439 järgi teeb kohus otsuse esitatud nõuete kohta.

Tehingu kehtetuks tunnistamine on kehtiva õiguse kohaselt võimalik vaid tagasivõitmise hagi esitamisel täite- või pankrotimenetluses (TMS § 187, PankrS § 109 lg 1). Väljaspool täite- ja pankrotimenetlust saab pool nõuda kas tehingu tühistamist TsÜS § 90-99 alustel ja korras või selle tühisuse tuvastamist TsÜS § 8489 alustel. Tehingu tühistamist reguleerivad TsÜS §-d 90-101 ja viidatud sätete kohaselt on tehingu poolel võimalik tehing tühistada, kui esinevad asjaolud, mille tõttu tehing ei vasta selle teinud isiku tegelikule tahtele või mille tõttu on isiku tehingu tegemise tahe kujunenud ebaõigete asjaolude alusel. Tehingu tühistamiseks tuleb teha tehingut tühistav tahteavaldus tehingu teisele poolele, mida hageja pole teinud. Ühtegi tühistamise alust ei ole hageja hagiavalduses välja toonud ning täitmata on ka tehingu tühistamise formaalsed eeldused, mistõttu kohus ei saa hagi rahuldada. Lisaks sellele ei ole hagi rahuldamine võimalik, kuna kohtuotsus ei oleks täidetav ega vastaks

§ 442lg 5 nõuetele.

Hageja on küll nõudnud lepingu alusel saadu tagastamist, kuid on täiesti ebaselge, mida kostja tagastama peab, kui täitemenetluses peaks tekkima vaidlus väljaantava varakogumi üle. Lepingu punkti 1 kohaselt on ettevõtte koosseis määratletud lepingu punktis A. TsÜS § 661 kohaselt ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Lepingu punktis A on seevastu loetletud ettevõtte tegevusalad, kuid ei ole välja toodud ühtegi vara liiki, so lepinguga ei ole üle antud mingisugust varakogumit ega majandusüksust ning selle tagastamine ning täitemenetluses tagastamise korraldamine pole võimalik. Ka juhul, kui ettevõtte koosseisu tulnuks määratleda lepingu punkti B alusel, ei oleks hagi rahuldamine võimalik, kuna vara tagastamise nõuet ei ole hagiavalduse resolutsioonis esitatud ning kohus ei saa oma algatusel sisustada kohtuotsuses, millise vara tagastamist hageja soovib (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 14, Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710/105, p 15.1, 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 20). HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
  6. septembril 2021 esitatud seisukohas hageja viitas Riigikohtu 03.03.2021 lahendile nr 2-1713391 punkt 27, milles on välja toodud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (Riigikohtu
  9. juuni
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017/101, p 17.1). Seega, saab kohus asja menetleda, kuivõrd käesoleval juhul on olnud nõude eesmärgiks algusest saadik saavutada tehingu tühisus. Kostja on oma lõplikud seisukohad pühendanud peaasjalikult tehingu tühistamise sätetele, millised ei ole antud asjas kohased ja jätnud tähelepanuta, et sisuliselt on hageja nõude eesmärgiks algusest saadik saavutada tehingu tühisus. Riigikohtu
  11. juuni 2019 a otsuses tsiviilasjas nr 2-1619017/101, p 17.1 on veel välja toodud, et lisaks selgitab kolleegium, et kui hageja palub hagis eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse 6

(11)2-20-4906 kehtetuks tunnistamise nõude asemel rahuldada ka otsuse tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Seega on ekslik kostja seisukoht, et kui hageja ei ole hagis lisaks otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud selgelt ka otsuse tühisuse tuvastamise nõuet, siis ei saa kohus otsuse tühisust tuvastada.
  1. Kostja on välja toonud, et lepingu kehtetuks tunnistamiseks (tühisuse tuvastamiseks) ei ole faktilisi ega ka õiguslikke aluseid. Hageja on hagis välja toonud, et OÜ Proksi Konsult kuulub ainuosalusega Valdis Ojale ning ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu.
  2. Hageja tegi läbi kohtu taotlus saamaks kostja käest OÜ Kastöör dokumentatsiooni, et esitada saadu tagastamise nõue. Kuivõrd aga kostja neid ei esitanud ja korduva taotluse jättis kohus rahuldamata, siis tänase seisuga puudus hagejal võimalus saadu tagastamise nõue esitada/ täpsustada. Kostjale on teada ja hageja seda ka mitmeid kordi väljendas, et kogu dokumentatsioon on OÜ Proksi Konsult valdustes ja Valdis Oja on keelanud nende esitamise Marje Läänele. Seega, puudub Marje Läänel veel juurdepääs OÜ Kastöör dokumentatsioonile. Veel on hageja põhjendatud korduvalt ka tõendite kogumise vajalikkusest ja seda võimaliku kahju/saadu väljaselgitamiseks. Hageja ei saa esitada enne kahju nõuet, kui tal puudub selge ülevaade ja seda on hageja korduvalt ka välja toonud. Kui kohus leidis, et nimetatud taotlus ei kuulu rahuldamisele, siis iseenesest selle väljaselgitamine saab toimuda teises menetluses. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja ei saa esita hetkel nõuet saadu tagastamiseks. Kui tuvastatakse tehingu tühisus, siis on ilmne, et saadu kuulub tagastamisele. Kui seda ei tehta vabatahtlikult, siis on võimalik esitada iseseisev hagi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
  4. Hagiavalduse juurde lisatud äriregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt OÜ Kastöör (hageja) kanti äriregistrisse 27.10.2004 ja tema osakapitali suuruseks on 40 000 krooni, millest 20 000 krooni suurune osa kuulub Marje Lääne’le ja teine samuti 20 000 kroonine osa kuulub Valdis Oja’le. Mõlemad, Marje Lääne ja Valdis Oja, on hageja juhatuse liikmed (t.lk. 10-11). OÜ Proksi Konsult kanti äriregistrisse 06.02.2020, tema osakapitali suuruseks on 2 500 eurot ja ning tema asutaja, ainuosanik ja juhatuse ainuliige on Valdis Oja (t.lk. 12). 21.02.2020 sõlmis Valdis Oja OÜ Kastöör (üleandja) ja OÜ Proksi Konsult (omandaja) juhatuse liikmena ettevõtte üleandmise lepingu. Lepingu punkti A kohaselt üleandjale kuulub ettevõte, mis tegeleb tööstuskaupade ost-müügi, vahendusega; tööriiete, -jalatsite ja isikukaitsevahendite jae- ja hulgimüügiga; toidukaupade ost-müügiga; metsa majandamisega; metsamaterjali ülestöötamise, ümbertöötlemise, ost-müügiga; põllumajandussaaduste tootmise, realiseerimise, ost-müügiga; kinnisvara ost-müügi, haldamisega; transporditeenustega Eesti Vabariigi piires (v.a litsentseeritav tegevus). Punkti B kohaselt ettevõtte koosseisu kuulub sõiduauto Peugeot Expert numbrimärgiga XXX; liisingulepinguga sõiduauto Peugeot 2008 numbrimärgiga XXX; üürileping äriruumide kasutamiseks aadressil XXX; võrguleping elektrienergia kasutamiseks; prügiveoleping; leping vee- ja kanalisatsiooni kasutamiseks; ettevõtte kodulehe ja veebimajutuse leping; koduleht veebiaadressiga https://www.tööriided.ee/; kõik nii suulised kui ka kirjalikud kliendi7
(11)2-20-4906 ja koostöölepingud ning -kokkulepped; 21.02.2020 seisuga laos olev kaup ning selle müügist saadud tulu. Lepingu punkti 1.
  1. kohaselt üleandja annab üle lepingus sätestatud tingimustel omandajale ettevõtte ning omandaja omandab lepingu tulemusel ettevõtte, mille koosseis on kirjeldatud lepingu punktis A. Lepingu punkti 1.
  2. järgi ettevõtte omand läheb ettevõtte ning selle elementide suhtes omandajale üle lepingu allkirjastamise hetkest. Ettevõtte läheb omandajale üle tasuta (t.lk. 61-64). Pooltel ei ole vaidlust käesolevas punktis toodud asjaolude üle.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja vaidleb ettevõtte üleandmise lepingule vastu põhjendustel, et leping on tühine ÄS § 181 lg 3 järgi, sest Valdis Oja juhatuse liikmena esindas tehingu tegemisel nii OÜ-d Kastöör kui ka OÜ-d Proksi Konsult, milles on tal 100%-ne osalus ja et tehingu tegemiseks oli vaja osanike nõusolek. Osanike nõusolek tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena, milline puudub. Teine osanik ei ole tehingut heaks kiitnud. 30. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendustel, et hageja juhatuse liige Marje Lääne on tunnustanud ettevõtte üleandmist, kuna 26.06.2020 ta on avaldanud soovi naasta pärast ajutise töövõimetust oma töökohale ettevõtte üleminekuga kostjale üle läinud poes. Sellise tegevusega on Marje Lääne jaatanud töölepingu üleminekut. Ettevõtte üleandmise tehing ei välju ettevõtte igapäevase majandustegevuse raamest ning juhatuse liikmel oli õigus iseseisvalt selline leping sõlmida. Tehingu tühistamiseks tuleb teha tehingut tühistav tahteavaldus tehingu teisele poolele, mida hageja pole teinud. 31.

§ 438

lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas 21.02.2020 sõlmitud ettevõtte üleandmise leping vajas hageja teise osaniku nõusolekut; 2) kui jah, kas tehing on teise osaniku poolt hiljem heaks kiidetud? 3) kas hagejal oli võimalik tehingut tühistada? 4) kas tehing on kehtiv või tühine?

  1. Äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Hageja registrikaardi B-osa kohaselt hagejat võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega Valdus Oja’l kui hageja seaduslikul esindajal (juhatuse liikmel) oli õigus majandustehingute tegemisel hagejat esindada. Samas see ei tähenda, et selle tõttu hagejal kostja vastu nõudeõigust ei saa tekkida.
  2. ÄS § 181 lg 3 järgi osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid, et hageja igapäevaseks majandustegevuseks oli ettevõtte üleandmine. Üldjuhul võib ettevõtte üleandmine viia äriühingu majandustegevuse lõpetamiseni. Kostja ei ole väitnud, et ettevõtte üleandmine ei ole hageja majandustegevust mõjutanud. Kuna 21.02.2020 lepinguga anti kostjale üle ettevõtte koos hageja majandustegevuse ja varaga, siis ettevõtte üleandmine on viinud selleni, et hageja ei saa jätkata majandustegevust valitud tegevusalal ja vahenditega. Riigikohus on lahendi 2-17-1725 punktis 15.
  3. selgitanud, et osanike nõusolek ÄS § 181 lg 3 esimese lause mõttes on tehingu tegemiseks mh vajalik juhul, kui tehingu teiseks pooleks on juhatuse liikme ja tema abikaasa 100%-lise kontrolli all olev 8

(11)2-20-4906 äriühing. Osanike nõusolek juhatuse liikmega tehingu tegemiseks on sätestatud huvide konflikti vältimise eesmärgil, sest juhatuse liikmel võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve, mis on sellises olukorras potentsiaalseks lepingupartneriks oleva äriühingu majanduslike huvidega suurel määral sarnased. Riigikohus on lahendi 2-17-17474 punktis 24 selgitanud, et osanike nõusolekut on erandina vaja vaid sellisteks tehinguteks, mis tehakse osaühingu nimel kas juhatuse liikme või temaga samaväärse majandusliku huviga isikuga ja mis väljuvad igapäevasest majandustegevusest ega ole tehtud turutingimustel (ÄS § 181 lg 3). 21.02.2020 ettevõtte üleandmise leping on sõlmitud kostjaga, kelle juhatuse ainuliige ja ainuosanik on Valdis Oja. Valdis Oja sõlmis ettevõtte üleandmise lepingu nii kostja kui ka hageja nimel. Seega ÄS § 183 lg 3 ja Riigikohtu selgitustest tulenevalt vajas ettevõtte üleandmise tehing osanike nõusolekut. Marje Lääne kui hageja osanik ja juhatuse liige ei ole sellist nõusolekut andnud. Hageja sai ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimisest teada 21.02.2020, mil kostja saatis talle teavituse ettevõtte üleandmise koha (t.lk. 8). Kohtule 31.03.2020 esitatud hagis palus hageja kohtu abi kostjalt ettevõtte üleandmise lepingu nõudmiseks. Leping esitati kohtule esmakordselt 05.06.2020 (t.lk 43,45-46) ja lisaks ka 26.06.2020 (t.lk. 55, 61-64).
  1. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt tehingu tühistamata jätmise tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kohtu kaudu tehingu kehtetuks tunnistamist, tühisuse tuvastamist vms. Kohus leiab, et olukorras, kus Marje Lääne ei ole hageja seadusliku esindajana ettevõtte üleandmise lepingut sõlminud, ei olnud tal võimalik tehingu, mille ta ei ole sõlminud, tühistamiseks avaldust esitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 alusel, kui tehingu kehtivus sõltub kolmanda isiku nõusolekust, võib kolmas isik nõusoleku andmise või sellest keeldumise avaldada tehingu teinud isikule, mitmepoolse tehingu puhul ka tehingupoolele. Nõusolek võib olla tehingu tegemisele eelnev või antud tagantjärele (heakskiit). Kostja on oma 26.06.2020 menetlusdokumendile lisanud Marje Lääne e-kirja, milles Marje Lääne teatab, et naaseb tööle 26.06.2020 (t.lk. 65). Kostja on asunud seisukohale, et hageja on selle ekirjaga ettevõtte üleandmise lepingu heaks kiitnud. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kohus leiab, et eelviidatud e-kirjast ei ole võimalik lugeda, et Marje Lääne kui hageja osanik annab heakskiidu 21.02.2020 lepingule, põhjusel, et e-kirja adressaat ei ole teada ja avaldatud soovist tagasi tööle asuda ei piisa järeldamaks, et ta tagantjärgi nõustub ettevõtte üleandmise tehinguga.
  2. Maakohus leiab, et 21.02.2020 ettevõtte üleandmise leping vajas hageja osanike otsust või teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmist. Osanike otsust ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimiseks vastu võetud ei ole. Hageja teine osaniks Marje Lääne ei ole ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimist heaks kiitnud. ÄS § 187 lg 1 järgi osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt sellest, et tehingu teinud juhatuse liikmel Valdis Ojal on käsundilaadne õigussuhe hagejaga, oli tal juhatuse liikme üldine hoolsus- ja lojaalsuskohustus hageja vastu. TsÜS § 87 tulenevalt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Valdis Oja poolt hageja nimel tehtud tehing on tühine hageja osanike otsuse puudumise ja Marje Lääne kui hageja teise osaniku poolt tehingu tagantjärgi heaks kiitmata jätmise tõttu. Selles osas kohus rahuldab hagi ja tuvastab, et ettevõtte üleandmise leping on tühine. 9
(11)2-20-4906 36. Hageja on esitanud nõude ka lepingu alusel saadu tagastamiseks. Menetluses ei suutnud hageja tõendada, mida peab kostja lepingu alusel hagejale tagastama. Kohus on seda menetlusosalistega arutanud ja hageja möönab, et saadu tagastamise nõude osas esitab ta hagi tulevikus, kui selgub, millist vara tagasi nõuda saab. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus nõustub kostjaga, et olukorras, kus ei ole selge, kas millise vara tagastamist saab hageja üldse nõuda, ei ole kohtul võimalik hageja saada tagastamise nõuet rahuldada, kuna sellist kohtuostust ei ole võimalik jõustumisel täita. Sellepärast kohus jätab hagi saadu tagastamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud 37.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi esitamist on põhjustanud kostja ja hagi tehingu tühisuse tuvastamise osas rahuldatakse, siis peab kohus põhjendatuks jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 38. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 39.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

40. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot (t.lk. 17). Hagejat esindab lepinguline esindaja alates kohtuistungi toimumise päevast 29.03.2021 (t.lk. 160-166). Kohus nõustub hageja menetluskuludega ettevalmistus kohtuistungiks 1 tund ja osalemine kohtuistungil 1,5 tundi, kokku 2,5 tundi. Hageja esindaja tunnitasu suuruseseks on 100 eurot tunnis, mis kohtu arvates on mõislik suurus. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 550 eurot (300 + 2.5 x 100). 41.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on 10

(11)2-20-4906 menetluskulude kindlaksmääramise avalduses (t.lk. 178-179) nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 42. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.