Obsah (8)

§ 344§ 201§ 345§ 349§ 56§ 73§ 44§ 213

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasi nr 1- 20- 2646 26.aprillil 2021.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Eve Soostar Kaitsjad Mart Mi

§ 344

lg 1, § 345 lg 1 ja 201 lg 2 p 4 järgi Y isikukood xxxxxxxxxxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, elukoht xxx xx-xx, xxx, töötab xxx, tõkendit ei kohaldatud, kriminaalkorras karistamata

§ 201

lg 2 p 4 järgi Xt süüdistatakse selles, et tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016, eesmärgiga vabaneda kohustusest maksta koos Yga 08.09.2016 surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast pool, so 14 650 eurot pärijale Qle ja omandada õigus sellele rahale, võltsis kuupäevaga 11.01.2015 laenulepingu, mille alusel W võttis Xlt laenu summas 20 000 eurot, kuigi tegelikkuses eelnimetatud laenulepingut W ei sõlminud. Lepingule lisas W nimelt allkirjad kohtueelse uurimise käigus tuvastamata isik, kuid käekirjaekspertiisi aktist nr 19E-DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad tõenäoliselt W kirjutatud. Laenuandjana allkirjastas eelnimetatud laenulepingu X, olles teadlik asjaolust, et laenulepingu sisu ei vasta tegelikkusele ning laenusaajana pole seda allkirjastanud W. Sellise tegevusega pani X toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xt süüdistatakse selles, et tema lepingulise esindaja B vahendusel Tallinnas xx xx-xx asuvas kohtutäituri Z kontoris, kasutas 24.11.2016 varem võltsitud dokumenti, nimelt kohtueelse uurimisega tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 W nimelt koostatud ja kohtueelses menetluses tuvastamata isiku poolt W nimelt allkirjastatud laenulepingut (käekirjaekspertiisi aktist nr 19E-DK0026 nähtuvalt ei ole allkirjad tõenäoliselt W kirjutatud), eesmärgiga vabaneda kohustusest 08.09.2016 surnud W pangakontolt ajavahemikul 08.09– 22.09.2016 ebaseaduslikult välja võetud sularahast 14 650 euro andmisest pärijale Qle ning omandada õigus nimetatud rahale. Sellise tegevusega pani X toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Xt süüdistatakse selles, et tema pärast oma elukaaslase Y isa W surma 08.09.2016 sai korduvalt enda valdusesse Y valduses olnud W SEB Pank pangakaardi nr xxxxxxxxxx ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Yga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas kordamööda Yga W pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09–22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29 300 eurot järgmiselt: - 08.09.2016 kell 23.56 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.58 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 200 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 09.09.2016 kell 13.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 09.09.2016 kell 13.01 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.46 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.47 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.54 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 300 eurot. 2 Sellise tegevusega tekitasid X ja Y varalist kahju W teisele tütrele - pärijale Qle välja võetud summast poole ulatuses, s.o summas 14 650 eurot. Sellise tegevusega pani X tahtlikult toime

§ 201

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikute grupis. Y süüdistatakse selles, et tema pärast oma isa W surma 08.09.2016, vallates W SEB Pank pangakaarti nr xxxxxxxxxx ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Xga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas kordamööda Xga W pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09–22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29 300 eurot järgmiselt: - 08.09.2016 kell 23.56 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 900 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 08.09.2016 kell 23.58 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 200 eurot (kontoväljavõttel rea alguses 09.09.2016); - 09.09.2016 kell 13.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 09.09.2016 kell 13.01 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 10.09.2016 kell 13.29 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 11.09.2016 kell 19.00 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 12.09.2016 kell 16.57 Saku alevikus aadressil Pargi 2 – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.46 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 13.09.2016 kell 12.47 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 14.09.2016 kell 10.44 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 15.09.2016 kell 16.11 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 16.09.2016 kell 15.03 Rakveres aadressil Lai 20 – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 17.09.2016 kell 17.31 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 18.09.2016 kell 15.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 19.09.2016 kell 16.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 20.09.2016 kell 12.07 Tallinnas aadressil Pärnu mnt 558a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.07 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 21.09.2016 kell 14.08 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.54 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 1000 eurot; - 22.09.2016 kell 11.55 Tallinnas aadressil A.H. Tammsaare tee 104a – 300 eurot. Sellise tegevusega tekitasid X ja Y varalist kahju W teisele tütrele - pärijale Q välja võetud summast poole ulatuses, s.o summas 14 650 eurot. 3 Sellise tegevusega pani Y tahtlikult toime

§ 201

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isikute grupis. Kohus uuris järgmisi tõendeid - Kannatanu Q 20.06.2017 kuriteokaebus lisad ja pärandvara inventuuri puudutav dokumentatsioon (lk 27-72); 11.10.2016 pärimismenetluse algatamise avaldus ja pärandi vastuvõtmise avaldus, selgituskirjad (lk 80-99); AS-i SEB Pank 05.07.2017 vastus järelepärimisele (lk 73-79); B edastatud laenulepingu koopia, volikiri, teade nõudeõigusest (lk 113- 122); X 07.04.2017 hagiavaldus ja Harju Maakohtu 26.10.2017 määrus nr 2-17-6030 (lk 100106); AS-i SEB Pank 03.05.2018 vastus järelepärimisele (lk 107-112); Luminor Bank AS-i 17.04.2018 vastus järelepärimisele (lk 123- 132); Swedbank AS-i 20.04.2018 vastus järelepärimisele (lk 133-137 ); Ekspertiisiakt nr 19E-DK0026 ja määrus (lk 142-148, 186-187); Väljavõte äriregistrist (lk 153-154); Kinnisvaraportaali kv.ee 2016. a müügikuulutuse väljavõte fotodega (lk 138-141); Süüdistatava Y saadetud e-kirja lisad (lk 149- 152); Karistusregistri andmed (lk 237-238 ); Tõendid süüdistatavate maksustatava tulu kohta (lk 155-166, 239); Kannatanu menetluskulud (lk 167-174); Ehitusregistri väljavõte (lk 188-190); Laenuleping 13-041969-JI(lk 191-196); Eksperthinnang (lk 197-207); Võlausaldajate vaheline kokkulepe (lk 208-209); Infopank väljatrükk (lk 210); Salde Grupp OÜ 2014 majandusaasta aruanne (lk 211-219); Q hagiavaldus Harju Maakohtule (lk 220-226); Harju Maakohtu määrus hagimenetlusse võtmise kohta (lk 227-230); 02.08.2019 üürileping (lk 231-235); Pangatehingute väljavõte (lk 236); Karistusregistri õiendid (lk 237-238). Kohus, kuulanud ära prokuröri, kaitsjad, kannatanu ja tunnistaja ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele: Kriminaalasjas on tõendamist leidnud järgmised asjaolud ja nende üle puudub vaidlus: Y on esitanud pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse 11.10.2016, milles soovib ka inventuuri, muuhulgas on varade loetelus ka laev (lk 80-81). 12.10.2016 pärandvara inventuuri määramise otsus kinnitab, et W pärandvara inventuur määrati Y avalduse alusel (lk 27). Pärimismenetlus on algatatud 12.10.2016 ja W suri 08.09.2016 (lk 33). 16.12.2016 kohtutäituri poolt koostatud pärandvara nimekirja kohaselt oli Wl SEB pangas arvelduskontodel 29377.36 eurot+ 73.23 eurot, sõiduk Mazda 900 eurot, kinnisasi xxx xx-xx xxx seisuga 09.12.2016 hinnaga 24000 eurot. AS SEB pank nõudejääk 35.71 ja AS 4 Krediidipank Finants nõudejääk 193.24 eurot, Y nõue kommunaalkulude tasumise eest 242.99 eurot, matusekulude hüvitamisenõuded 892.67 ja 369 eurot ja pärimismenetluse notari arve 76.68 eurot (lk35-36). Loetelust on näha, et kuigi juba pärimismenetluse algatamise avalduses oli nimetatud pärandvara hulka kuuluvaks varaks laeva, ei ole kohtutäitur esimeses nimekirjas seda märkinud. Y pärandvara hulka kuulus korter xxx xxx xx-xx, mille omanikuks on W registrisse kantud 12.07.2016 (lk 30). 13.01.2017 kohtutäituri poolt täiendatud pärandvara nimekirja on lisatud väikelaev 300 eurot ja 11.01.2015 X laenulepingust tulenev nõue summas 39468 eurot (lk 37-41). Kohtutäitur Z selgitusest nähtub, et B oli X nimel esitanud 24.11.2016 nõude, mis jäi töötaja hooletuse tõttu 16.12.2016 ja 10.01.2016 nimekirjadest välja. Esitati uus nimekiri koos selgitustega (lk 82-99). Notar väljastas 29.03.2017 W vara pärimistunnistuse Yle ja Qle (lk 47-48). W SEB pangakonto väljavõttest ei nähtu, et ta oleks 11.01.2015 laenulepingu järgi saadud sularaha kandnud pangakontole. 15.04.16 on X kandnud 150 eurot. 08.06.2016 on kinnistu xxx xx müügist laekunud 62000 eurot, millest 1900 eurot on samal päeval sularahas välja võetud, sularaha väljavõtmised on toimunud ka järgmistel kuudel. 07.07.16 on korteri eest tasutud 24000 eurot. Alates 08.09.2021 on W pangkontolt võetud välja järgmised summad: 08.09.2016 kell 23.56 900 eurot; 08.09.2016 kell 23.57 900 eurot; 08.09.2016 kell 23.58 200 eurot; 09.09.2016 1000 eurot; 09.09.2016 1000 eurot; 10.09.2016 1000 eurot; 10.09.2016 1000 eurot; 11.09.2016 1000 eurot; 11.09.2016 1000 eurot; 12.09.2016 1000 eurot; 12.09.2016 1000 eurot; 13.09.2016 1000 eurot; 13.09.2016 1000 eurot; 14.09.2016 1000 eurot; 14.09.2016 1000 eurot; 15.09.2016 1000 eurot; 15.09.2016 1000 eurot; 16.09.2016 1000 eurot; 16.09.2016 1000 eurot; 17.09.2016 1000 eurot; 17.09.2016 1000 eurot; 18.09.2016 1000 eurot; 18.09.2016 1000 eurot; 19.09.2016 1000 eurot; 19.09.2016 1000 eurot; 20.09.2016 1000 eurot; 20.09.2016 1000 eurot; 21.09.2016 1000 eurot; 21.09.2016 1000 eurot; 22.09.2016 1000 eurot; 22.09.2016 300 eurot (lk 49-79). Süüdistused

§ 201lg 2p4 järgi X end selles episoodis süüdi ei tunnistanud ja ütlusi ei andnud.

Süüdistuse kohaselt süüdistatakse Xt selles, et tema pärast W surma 08.09.2016 sai korduvalt enda valdusesse Y valduses olnud W SEB Pank pangakaardi nr xxxxxxxxxx ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Yga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas kordamööda Yga W pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09–22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29 300 eurot. Seega nähtub süüdistuse tekstist, et X tegevus grupis koos Yga seisnes kordamööda sularahaautomaatidest sularaha välja võtmises. Samas on omastamine eridelikt, mille täideviija saab olla üksnes isik, kellele on vara usaldatud. Süüdistusest ei selgu, kuidas X sai enda valdussesse W pangakaardi, kas see oli talle usaldatud või sai ta selle muul viisil enda valdusse. Prokurör asus kohtuvaidlustes seisukohale, et ei ole tõendatud, et ka X W kontolt raha välja võttis. Prokuröri sellisest sõnastusest võib järeldada, et esitatud süüteokirjelduse põhjal tuleb X õigeks mõista. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalasjas puuduvad igasugused usaldusväärsed ja ümberlükkamatud tõendid, mis kinnitaks, et X oleks võtnud W pangakontolt sularaha. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et W pangakontol olnud rahalised vahendid oleks olnud X käes. Ka Y kinnitas, et temal pole seoses pärandvaraga mingeid nõudeid X vastu. 5 Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et X poolt raha omastamine isikute grupis on põhjendatud, kuna X võltsis laenulepingut ja kasutas võltsitud laenulepingut, et anda õiguslik põhjendus Y arveldusarvelt raha väljavõtmisele, mille teostas Y ja pole välistatud, et mingi summa ulatuses ka X. Prokuröri viimane väide, läheb vastuollu, tema seisukohaga, et pole tõendatud, et X oleks W pangakontolt sularaha välja võtnud. Prokurör leiab, et X oli otseselt ja oluliste teopanusega seotud tegevustega, mille eesmärk oli veenda nii Harju Maakohut pärandvara jagamise menetluses kui Q, et raha väljavõtmine W arveldusarvelt oli tingitud W võlast X eest. Tegelikkuses mingit võlga ei eksisteerinud ning W ja X kes moodustavad ühise leibkonna, lihtsalt omastasid selle raha. Tegemist on ühise ja kooskõlastatud tegevusega Y ja X poolt, seega on tegemist kuriteo toimepanemisega isikute grupis. X süüdistuses

§ 201

järgi ei ole talle etteheidetud isikute grupis sellist tegevust nagu prokurör kohtuvaidlustes esitas. Kohtumenetluse võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s

1. Selle paragrahvi
2. lõike kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Võistlevas menetluses vastutab süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega, märkides, et kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest ning et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel (3-1-1-89-13). Süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte ei selgu alles prokuröri poolt kohtuvaidluses esitatud seisukohtadest. Prokuröri kohtuistungil tehtud suulistel avaldustel ja kohtukõnel on süüdistuse piiride kindlaksmääramise seisukohalt õiguslik tähendus üksnes niivõrd, kuivõrd tegemist on faktiliste või õiguslike väidete täiendamise või parandamisega või süüdistusest osalise loobumisega KrMS § 268 lg 3 mõttes. Iseenesest ebatäpset või -selget süüdistust ei muuda nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuvaidlustes, mida süüdistuses on tegelikult silmas peetud. Kuigi kohus peab tõendeid vahetult ise uurima, puudub kohtul siiski võimalus moodustada kohtuistungil uuritud tõenditest iseseisvalt uus süüdistus. Kohus ei saa väljuda süüdistuses teokirjelduses toodud faktide ja asjaolude piirest. Kuivõrd süüdistuses

§ 201

järgi ei ole teokirjelduses X süüdistuses tema teopanusena isikute grupis toime pandud kuriteos kirjeldatud prokuröri poolt kohtukõne lk 4 kolmandast lõigust alates toodud asjaolusid, ei saa kohus väljuda süüdistusaktis toodud teokirjelduse piiridest. Kohus ei saa X süü küsimuse otsustamisel lähtuda mitte kohtuvaidlustes prokuröri kõnes toodud asjaoludest, vaid peab lähtuma süüdistuse tekstist. Vastavalt KrMS § 268 lg-le 1 toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Eeltoodust tulenevalt on prokurör sisuliselt loobunud käesolevas kriminaalasjas Xle süüdistusaktis süüdistuses

§ 201

toodud teokirjeldusest (kinnitas, et ei ole tõendatud X poolt pangakontolt sularaha väljavõtmine), kuid uut süüdistust ei esitanud. 6 Kuivõrd Xle esitatud süüdistuse tekstis toodud olulised faktilised asjaolud (X poolt W pangakontolt sularaha väljavõtmine) ei ole leidnud tõendamist ning kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum, tuleb X

§ 201lg 2p 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Y süüdistatakse

§ 201

lg 2p 4 järgi selles, et tema pärast oma isa W surma 08.09.2016, vallates W SEB Pank pangakaarti nr xxxxxxxxxx ja selle PIN-koodi, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Xga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutas kordamööda Xga W pangakaarti ning võtsid ebaseaduslikult ajavahemikul 08.09–22.09.2016 W pangakontolt XXXXXXXXXX erinevatest sularahaautomaatidest sularahas välja kokku 29

1. Y end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja ütlusi ei andnud. Kannatanu Q viibis 2016 aastal Ameerikas. Ja sai notari käest teada, mis oli isa kontol enne tema surma. Notaris selgus isal oli korter 24000 eurot ja pangakontol 29000 eurot, veel auto ja paat. Raha väljavõtmist nägi hiljem kui pääses isa kontole ligi. Kannatanu ütlustest nähtub, et tema ei tea W pangakontolt sularaha välja võtmise asjaolude kohta midagi. Kuna Q elas ise 2016 septembris Ameerikas, siis ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et Q oleks ise võtnud W pangakontolt sularaha välja. Arvestades asjaolu, et Y oli isikuks, kes pärast isa surma pöördus notari poole inventuuri tegemiseks, on eluliselt usutav, et tema korraldas isa rahalisi asju ja matuseid. Kuna Y ei ole pöördunud politseisse avaldusega, et keegi kolmas isik oleks võtnud W surma järel tema pangakontolt sularaha välja, on eluliselt usutav, et just Y oli isikuks, kes võttis isa pangakontolt välja sularaha. Kaitseaktis on omaks võetud, et W pangakaart koos PIN-koodidega oli Y käes. Kui sularaha oleks isa pangakontolt võetud välja ilma Y teadmata, oleks Y kindlasti pöördunud politseisse. Asjaolu, et W pangakontolt peale tema surma välja võetud rahasummadega seoses Y politseisse ei ole pöördunud, kinnitab, et sularaha võttis pangakontolt välja Y ise või tegi seda keegi teine Y teadmisel ja volitusel. Sularaha pangakontolt väljavõtmiseks pidi Yl olema teada pangakaardi pinkood. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaks ümber kaitseaktis toodud väite, et pinkoodi andis Yle W ise. Samuti ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis lükkaks ümber väite, et Yl oli olemas W nõusolek pangakontolt sularaha väljavõtmiseks. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille põhjalt oleks võimalik järeldada, et W pangakontol olnud summad on Y poolt ära kulutatud või edasi antud nagu puuduvad ka kinnitavad või ümberlükkavad tõendid selle kohta, kas rahasumma on jätkuvalt Y valduses. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et X on võtnud W pangakontolt sularaha välja. Ka prokurör leidis kohtuvaidlustes, et see asjaolu ei ole leidnud tõendamist. Seega ei ole kriminaalasjas leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, mille kohaselt kasutas Y kordamööda Xga W pangakaarti. 01.08.2019 kohtusse Y vastu esitatud hagiavalduse (lk 220-226) kohaselt palub Q lõpetada W pärandvara ühisus ja jagada pärandvara järgmiselt: 1.jätta Q ainuomandisse kinnistu nr xxxxxxx (xxx xx-xx, xxx) väärtusega 24000 eurot.
2. Y ainuomandisse jääb perioodil 09.09.2016-22.09.2016 W pangakontodelt välja võetud raha summas 29450.59 eurot arvestusega, et selle arvelt on kantud ka pärandvara nimekirjas sätestatud kohustused summas 1617.0 eurot. Kohus on võtnud hagi 23.08.2019 menetlusse (lk 227-230). 02.08.2019 on sõlminud Q üürilepingu korteri xxx xx-xx xxx välja üürimiseks tähtajaga 1 aasta ja summaga 270 eurot kuus (lk 231-235). 7 Kannatanu Q oli kohtuistungil seisukohal, et väljavõetud raha võiks jääda Yle. Kui Y saab raha ja tema korteri, siis tal rohkem pretensioone ei ole. 2016 maksis kommunaalkulusidY, kes ei küsinud kannatanult poolt. Ei tea millal isa võlad tekkisid. Rentis korteri välja, üüritasu sai 1400 eurot, mis jäi kommunaalidest. Seda raha ei ole Yga jaganud, on nõus seda tegema. Pärimisseaduse § 2 kohaselt on pärand pärandaja vara. § 3 kohaselt avaneb pärand pärandaja surma korral ja § 4 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Eeltoodust tulenevalt läks W surmaga pärand üle tema tütardele Q ja Y, kes on mõlemad pärandi vastu võtnud(lk 47-48). Y on esitanud pärandvara inventuuri taotluse. Pärimisseaduse § 143 lg 1 kohaselt pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Seadus ei kohusta pärimise korral inventuuri tegema. Kuna inventuuri tegemine on tasuline, siis tehakse tavaliselt inventuur siis kui on kahtlus, et pärandaja varast ei jätku kõigi pärandaja kohustuste katteks ja pärija ei soovi pärandaja kohustuste eest tasuda oma varaga. Ei saa välistada võimalust, et Yl oli kahtlus isa kohustuste suuruse kohta, mistõttu ta taotles inventuuri. Pärimisseaduse § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Pärimisseaduse § 148 lg 1 kohaselt võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest. § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Lg 3 pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub, et eeltsiteeritud pärimisseaduse sätetest nähtub, et kaaspärijatel puudub ainuisikuliselt iseseisev pärandiosade kasutamise õigus kuni pärandi jagamiseni ja üldjuhul nõuab konkreetse pärandvara kogumisse kuuluva eseme käsutamine kõigi kaaspärijate vastavat tahet. Käesolevas asjas võib aga kaaspärijate tegevusest näha teatuid omavahelisi kokkuleppeid pärandvara jagamise osas. Vaidlust ei ole selles, et Wl oli 2 tütart ja mõlemad on pärijatena pärandi vastu võtnud. Vaidlust ei ole selles, et Y on võtnud isiklikult, või on seda tehtud tema teadmisel, peale isa Y surma, enne pärimismenetluse algatamist 11.10.2016, isa pangakontolt välja sularaha summas 29300 eurot ja sel hetkel ei olnud Q sellest teadlik. Vaidlust ei ole selles, et Y tasus isa surmajärgselt korteriga seotud võlad. Vaidlust ei ole ka selles, et Q on üürinud välja pärandvara hulka kuuluva korteri ja saanud korteri üürimisest ka tulu 1400 eurot. Pärimisseaduse § 156 lg 1 kohaselt kuulub pärandvara hulka ka vara, mille kaaspärijad on omandanud pärandvara hulka kuuluva õiguse alusel või pärandvara arvel. Seega on leidnud tõendamist, et kuigi W pärandvara ei ole käesolevaks ajaks jagatud, on mõlemad kaaspärijad käsutanud erinevaid osasid pärandvarast. Y pangakontolt sularaha ja Q korterit. Samas ei ole kumbagi pärija poolne pärandvara käsutamine toimunud eelneval 8 kokkuleppel teise pärijaga, vaid hiljem on vaikides või ka dokumentides (Q hagiavalduses ) aktsepteeritud kaaspärija tegevust pärandvara käsutamisel. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Q oleks korteri väljaüürimises enne Yga kokkuleppinud, vastupidi Q kinnitas, et otsustas selle välja üürida üksinda, et Yl ei ole isegi korterivõtmeid. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et Y oleks vaidlustanud Q poolt korteri väljaüürimist, ehk Q poolt korteri käsutamist. Pärimisseaduse § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Kaaspärijate omavaheline kokkulepe vara jagamise kohta võib olla ka suuline. Riigikohtu lahendis 3-1-1-6-04 on riigikohus aktsepteerinud pärijate suulist otsust omavaheliseks vara jagamiseks, kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt olid pärijad otsustanud auto jätta N. M-le kuigi mootorsõiduk registreeriti konkreetse pärija nimele peale vaidlusalust sündmust. Pärijate vahel ei ilmnenud ka pärast liiklusõnnetust lahkarvamusi, kes on vastutav kahju tekitamises ja kellele kahju tekitati. Seega ei ole tõendatud, et N. M. oleks tekitanud varalist kahju kellelegi teisele. Sellest tulenevalt lõpetati LS § 7417 järgi menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Seega on süüteomenetluses aktsepteeritud pärijate suulist kokkulepet vara jagamise suhtes, enne kui on notari poolt vastav pärimisdokument vara jagamise kohta väljastatud. Korterit ainuisikuliselt välja üürides käitus Q kõrvalvaataja jaoks viisil, millest võib järeldada Q soovi ka edaspidi selle vara omanikuna käituda. Samamoodi on käitunud Y isa pangakontolt sularaha välja võttes. Käesoleval juhul saab kriminaalasjas uuritud tõendite põhjal kaaspärijate Y ja Q senisest tegevusest järeldada, et on aktsepteeritud teineteise käitumist pärandvara osade käsutamisel. Y on nõustunud Q poolt korteri käsutamisega ja Q kinnitas kohtuistungil, et isa pangakontolt väljavõetud raha võiks jääda Yle. Sama seisukoht on toodud ka kannatanu poolt pärandvara jagamiseks esitatud hagiavalduses, milles on näha, et kannatanu ei soovi raha vaid korterit. Ehkki W pangakontolt sularaha väljavõtmise hetkel ei olnud pärandijagamises kokku lepitud, on Q kohtuistungil kinnitanud, et väljavõetud raha võiks jääda Yle. Sellise seisukohaga, mida kinnitab ka tsiviilkohtusse esitatud hagiavaldus, kinnitab Q, et isa surmajärgselt pangakontol olnud raha kuulub Yle. Seega ei ole Q jäänud ilma W pärijana sellisest osast pärandist, mida ta soovib endale. Seega ei ole leidnud tõendamist süüdistuse toodud väide, et Qle tekitati kahju summas 14650 eurot.

§ 201kohaselt peab omastamise objekt olema teo toimepanija jaoks võõras, s.t.

kuuluma mõne teise isiku vara hulka. Seetõttu tuleb isiku süüdistamisel omastamises muude objektiivse koosseisu tunnuste kõrval tõendada ära ka koosseisutunnus "võõras". Omastamise puhul peab jätma omaniku talle kuuluvast asjast ilma. Samas ei pea usaldatud vara enda kasuks pööramisega kaasnema tingimata varaline kahju vara omanikule (3-1-1-92-13). Käesoleval juhul ei ole kannatanu Q jäänud ilma sellisest osast pärandvarast, mida ta soovib endale. Eeltoodust tulenevalt ei ole kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Y oleks tekitanud kahju Qle summas 14650 eurot või oleks jätnud Q sellisest summast ilma. Seega ei ole leidnud tõendamist Y poolt koos Xga omastamise toimepanemine isikute grupis ja Y tuleb

§ 201lg 2p 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Süüdistus

§ 344

lg 1 järgi 9 Xt süüdistatakse kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 24.11.2016 kuupäevaga 11.01.2015 laenulepingu võltsimises. Laenuandjana allkirjastas eelnimetatud laenulepingu X, olles teadlik asjaolust, et laenulepingu sisu ei vasta tegelikkusele ning laenusaajana pole seda allkirjastanud W. X end selles süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja kohtus ütlusi ei andnud. Kuna kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud fakt, et X võttis W pangakontolt sularaha välja, ei ole tõendamist leidnud süüdistuse

§ 344

lg 1 järgi teokirjelduses toodud asjaolu „…koos Yga 08.09.2016 surnud W pangakontolt ebaseaduslikult välja võetud sularahast …“ Lk 44-45 on X ja Y vahel 11.01.2015 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt on X laenanud Wle 20000 eurot sularahas. Laenu tagastamise tähtaeg on 11.10.

1. Ekspertiisiakti nr 19E-DK0026 kohaselt neli vaidlustatud allkirja W nimelt 11.01.2015 X ja W vahelisel laenulepingul ei ole tõenäoliselt W kirjutatud. Kolm vaidlusalust allkirja X nimelt 11.01.2015 X ja W vahelisel laenulepingul on väga tõenäoliselt X kirjutatud. Ei ole võimalik määrata, kas vaidlustatud allkirjad W nimelt on X kirjutatud (lk 142-148). Ekspert Maarja Vaikna ütluste kohaselt analüüsiti kogumaterjali mis ekspertiisiks esitati. Oli ka tutvumismaterjal, sest dokumendil puudus allkiri. Saadi 18 ja tagastati 15+3, märkes 15+1 on viga sisse tulnud. Vaidlustatud materjal oli kolmel lehel. Olid originaalid, kui on koopia, siis on see ekspertiisiaktis märgitud. Allkirjad ei ole kunagi identsed. Alati on väikesed erinevused, kuigi ühe isiku kirjutatud. Võrdlusmaterjal oli usaldusväärsest allikast -uurijalt. Allkiri võib ajas muutuda, mida rohkem inimene kirjutab, seda lühemaks allkiri muutub. Tervislik seisund, käe ja sõrmede liikumine võib mõjutada. Alkoholism võib muuta isiku allkirja, kuid ei pruugi. Arvamus, et tõenäoliselt ei ole, vastab skaala astmele
2. Mingi kahtlus jääb. Ei ole võimalik määrata on aste
3. W allkirjades ei tuvastanud ajas muutusi. Nad ei olnud kattuvad, kuid oli sarnaseid tunnuseid, mis näitab, et ühe isiku kirjutatud. Sarnane ülesehitus, täheline koostis on sama, u algab madalalt vaidlustatud allkirjades algab u ülevalt. A algab väikse kaarega või sirgelt. Vaidlustatud allkirjades algab kattuvliikuvusega või silmusega. T võrdlusallkirjades lõpppunkt kõrgel, vaidlustatud allkirjades on lõpppunkt madalal. Keskmiselt väljatöötatud käekiri ja tempo kiire. Materjali informatiivsusest sõltub kas saab anda tugevamat arvamust. Kui materjalis ei ole piisavalt eritunnuseid, ei saa anda täpsemat arvamust. Ekspertiisiaktis kajastatud erinevused on isikupärased ja viitavad erinevatele kirjutajatele ja need ei ole tingitud tervislikust seisundist. Kirjajoones ei tuvastanud halvale tervislikule seisundile omaseid jooni. Üldtunnused on käekirja väljatöötatuse astmes, iseloomus, suuruses, kaldes. Käesoleval juhul lihtsustatud käekiri, tähed lihtsamad kui tavapäraselt tähti kirjutatakse. Üldises väljanägemises ja kujus olid W ja X allkirjad sarnased. Üldtunnused võivad paljudel olla sarnased ja neid on kerge muuta. Eritunnuseid on raskem muuta. Vaidlustatud allkirjad jäljendavad, on püütud jäljendada W allkirja. Kirjutaja ei kirjutanud talle omase käekirjaga. Ekspert Liina Eskor ütluste kohaselt on võrdlus toodud kõigi võrdlusmaterjalide ja vaidlustatud materjalide vahel. Eritunnused ei olnud kõigis võrdlusmaterjalides ühesuguse. Mõnes algas A kaarega mõnes sirges. Allkirjad ei olnud nii erilised s.t niipalju eritunnuseid, et saaks tugevama arvamuse anda. Üldtunnustes olid kokkulangevused, seepärast ei saanud tugevamat arvamust anda. Vaidlustatud allkirjad ja võrdlusmaterjalid ei olnud niivõrd erilised. Ekspert selgitas ka, et 15+1 ja 15+3 erinevuses on tegemist trükiveaga, kuna vaidlustatud materjal oli kolmel lehel. Kohtu toimikus olev vaidlusalune laenuleping ongi kolmel lehel, seega ei ole siinkohal tegemist sellise eksitusega, mis tooks kaasa ekspertiisiakti lubamatuks tunnistamise ja/või tekitaks kohtus kahtlust ekspertiisiaktis kajastatud tulemuste 10 usaldusväärsuses. Eksperdiarvamuses on näha, mitut allkirja kõnealusest laenulepingust uuriti ja see vastab kohtutoimikus oleval laenulepingul olevate allkirjade arvule. Seega on käesoleval juhul leidnud tõendamist, et laenulepingu on X nimelt allkirjastanud X. Seda asjaolu ei ole X ka vaidlustanud. Samuti on ekspertiisiaktiga tõendatud, et W allkirjad ei ole kirjutatud W poolt. Ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei kinnita, et W allkirjad laenulepingul oleks kirjutatud X poolt. Eksperdid selgitasid kohtuistungil, miks tulenevalt käekirja üld- ja eritunnustest on antud skaala konkreetse tasemega arvamused ja miks olemasoleva info põhjal ei ole võimalik täpsemat arvamust anda. Ekspertiisiaktist on näha, et ekspertide kasutada on olnud W allkirjad nii 2013 kui 2016 aastast, mistõttu oli eksperdil võimalik hinnata W allkirja muutusi perioodil, mille sisse jäi ka vaidlusaluse dokumendi väidetava kirjutamise aeg 2015 aastal. Ekspertiisiakti järelduste usaldusväärsusele hinnangut andes arvestab kohus samuti asjaolu, et ka X allkirja puhul, mille kirjutamist isik ei ole vaidlustanud (vastupidisel juhul ei oleks ta selle lepingu alusel hagi kohtusse esitanud), ei ole antud arvamuse kõige tugevamat taset (aste 1) vaid on antud ühe astme võrra nõrgem järeldus. Seega ainuüksi asjaolu, et ekspert ei saanud anda kõige tugevama tasemega arvamust ei muuda ekspertiisiakti ebausaldusväärseks. Kohtu arvates ekspertide järeldus, et tõenäoliselt ei ole laenulepingul W allkiri W kirjutatud koostoimes teiste tõenditega (vt lk 12-15) kinnitab, et W ei ole kõnealusele laenulepingule oma allkirja ise kirjutanud. 12.11.2016 on X allkirjastanud 11.11.2016 kuupäevaga volikirja Ble enda esindamiseks W ja X vahel 11.01.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse sissnõudmisel ning nõudega seonduvates menetlustes (lk 115-122). 24.11.2016 on X esindaja B esitanud e-posti teel Zle teate üleskutsemenetluses (lk 113-114). X lepinguline esindaja B on esitanud 24.11.2016 kohtutäitur Zle teate W võlgnevusest X ees summas 20000 põhivõlgnevus, intress 2000 ja viivitusintress 17468 eurot. Teatele on lisatud laenuleping (lk 98-99, 121-122). Q ütluste kohaselt nägi 2015 isa ja siis mõned aastad enne seda. Isale ise ei helistanud. Suhtles vanaemaga, kes andis isa elust ülevaate. Isa talle ise ei helistanud ega kirjutanud. Isa kohustustest ei teadnud. Laenulepingust krediidipangas sai teada hiljem. Viimasel üheksal kuul isa rahaliste toimetamiste kohta ei teadnud. Seega Q ütlused ei kinnita ega lükka ümber fakti, kas W sõlmis Xga laenulepingu või mitte. Ka tunnistaja M.i ütlused ei kinnita ega lükka ümber asjaolu, kas X andis Wle 11.01.2015 sularahas 20000 eurot. Tunnistaja ütlustest (milles ta kirjeldab maja kehva seisundit) võib ainult järeldada, et sellises suuruses summat ei olnud viimasel paaril aastal enne maja müüki, maja peale kulutatud (katusel olnud plekid ja majas olnud kamin ei maksnud ilmselgelt kokku 20000 eurot). 20.03.17 on X esitanud lepingulise esindaja B vahendusel Q ja Y vastu nõudeavalduse, milles nõuab Wga 11.01.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist põhivõlgnevus 20000, intress 2000 ja viivitusintress 17468 kokku 39468 eurot (lk 42-43). 07.04.17 on X esitanud Q ja Y vastu Harju Maakohtusse hagiavalduse, milles nõuab Wga 11.01.2015 sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist põhivõlgnevus 20000, intress 2000 ja viivitusintress 15880 kokku 37880 eurot (lk 103-106). Harju Maakohtu 26.10.2017 määrusega jäeti X hagi Y ja Q vastu läbi vaatamata. Hageja avaldas, et kostja Y on tasunud nõude täies ulatuses (lk 100-106). 18.10.2017 on Y võõrandanud Xle OÜ xxx osa summa 14850 eurot eest (lk 149-154). Lepingu punkti 4.2 kohaselt on summa 18450 eurot tasutud müüjale tasaarvestamise teel. Kuna vahetult 11 pärast OÜ xxx osa võõrandamist, mille eest tasuti tasaarvestamise teel, on X hagist Y ja Q vastu loobunud põhjusel, et Y tasus nõude täies ulatuses, on eluliselt usutav, et Y müüs tasaarveldamist kasutades OÜ xxx osa Xle selleks, et tasuda Xle summad, mida viimane nõudis Y ja Qlt kohtule esitatud hagiavalduses. On eluliselt usutav, et kui Y oleks andnud W pangakontolt väljavõetud sularaha Xle, puudunuks tal vajadus müüa OÜ xxx osa tasaarvestamise teel Xle. Ainuüksi asjaolu, et Y võttis hagi õigeks, tunnistas laenulepingut ja sõlmis Xga kokkuleppe, ei kinnita, et X laenas Wle 11.01.2015 sularahas 20000 eurot. Y SEB panga pangkonto väljavõte perioodi 01.07.16-31.10.17 kohta ja X SEB panga arvelduskonto väljavõte perioodi 01.09.16-31.10.17 kohta (lk 107-112), ei kinnita ega lükka asjaolu, kas Xl oli 2015 jaanuaris rahalisi vahendeid laenu andmiseks. Kõnealused väljavõtted kajastavad X ja Y pangakontodel olnud rahalisi vahendeid ca 1,5 aastat peale väidetava laenulepingu sõlmimist. Luminor panga X arvelduskonto väljavõte kinnitab, et pangakontol perioodil 02.09.14-31.01.15 laenuandmiseks summas 20000 eurot vajalikke vahendeid ei olnud (lk 123-132). AS Swedbank X arvelduskonto väljavõte kinnitab, et pangakontol perioodil 01.09.14-31.01.15 laenuandmiseks summas 20000 eurot vajalikke vahendeid ei olnud. 10.11.2014 on tehtud sularaha sissemakse 1400 eurot, 07.01.2015 summas 800 eurot, 20.01.2015 on laekunud OÜ-lt xxx 5000 eurot (lk 133-137). Kuigi X on võtnud kontolt 13.01.15 sularaha välja 400 eurot ja 20.01.2015 4000 eurot, ei kinnita see asjaolu, et X laenas 11.01.2015 Wle 20000 eurot. OÜ-le xxx kuulub kinnistu Harjumaal. xxx vallas, xxx alevikus xxx xx alates 23.05.
4. Kinnistu Turuväärtus on 120000 eurot (lk188-190, 197-207). Swedbank on 05.07.13 laenulepingu kohaselt andnud OÜ-le xxx laenu summas 180000 eurot tähtajaga 30.06.
5. Lepingu p 2.17.15.3 järgi on OÜ xxx omafinantseeringuna tasunud 200000 eurot (191-196). Swedbank ja X vahel 05.07.2013 sõlmitud võlausaldajate vahelise kokkuleppe kohaselt ei nõua X OÜ-lt xxx oma võlga enne sisse kui on tasutud äriühingu võlg panga ees. OÜ xxx 2014 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingu 2013 aasta kasum 36582 eurot ja 2014 aastal 26205 eurot. Seisuga 31.12.2014 oli eelmiste perioodide jaotamata kasum 88981 eurot. Nimetatud dokumendid kinnitavad äriühingute võimalikku majanduslikku olukorda, kuid need dokumendid ei kinnita, et Xl endal oli 2014 lõpus 2015 aasta alguses sularaha 20000 eurot, mida tal oleks saanud Wle laenata. Äriühingu raha ei ole samastatav X rahaga. Kriminaalasjas puuduvad dokumendid, mis kinnitaks, et äriühingud OÜ xxx või xxx oleks teinud Xle 2014 aastal või 2015 aasta jaanuaris sellises ulatuses väljamakseid, mis oleks võimaldanud Xl anda laenu summas 20000 eurot. MTA andmetel oli X deklareeritud tulu 2015 aastal pärast tulumaksu mahaarvamist üksnes 4163 eurot ja 2014 aastal 8400 eurot, mis ilmselgelt ei olnud 20000 eurose laenu andmiseks piisav. Süüdistusversiooni ümberlükkamiseks ei piisa paljasõnaliste süüdistusversiooni kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Väites, et Xl oli piisavalt rahalisi vahendeid 20000 eurose laenu andmiseks, pidanuks X või tema kaitsja esitama menetlejale dokumendid või muud tõendid, mille alusel saaks kohus seda infot kontrollida. Kui süüdistusversiooni põhjendamiseks on esitatud rida tõendeid, siis võivad süüdistatav ja tema kaitsja esitada omapoolseid tõendeid. See ei tähenda, et süüdistatavat kohustatakse tõendama oma süütust. Nn aktiivse kaitse puhul peaks menetlusosaline oma väiteid tõenduslikult põhistama vähemalt selles ulatuses, milles oleks ta kohustatud tõendusliku laadi 12 dokumente koguma heauskse või neutraalse käitumise korral. Kui süüdistatav ei esita oma kaitseversiooni kontrollimist võimaldavat infot (dokumenti), ega kutsu ka ise võimalikke tunnistajaid kohtusse ütlusi andma, puudub kohtul võimalus esitatud teavet kontrollida ja sellisel kujul esitatud kontrollimist mitte võimaldavat infot ei saa lugeda usaldusväärseks. Kaitsja poolt esitatud dokumendid ei kinnita, et Xl oli 2014-2015 algusel võimalik anda sularahas laenu 20000 eurot. W pangakonto väljavõte kinnitab, et talle on 12.02.2015 laekunud kogumishoiuselt 110 eurot ja 29.01.2016 150 eurot, millest saab järeldada, et Yl oli kogumishoiuse konto. Ei aastal 2014 ega 2015 ei ole laekunud W pangakontole summasid, millest võiks järeldada laenu saamist Xlt. 2014 aastal on toimunud sularaha sissemaksed W pangakontole summas 140 eurot (23.07 ja 23.08). 19.02.2016 on W pangakontole laekunud Krediidipank Finants AS-lt laen 482.50 eurot. On väheusutav, et olukorras, kus 11.01.2015 laenulepingu järgi oli Wl juba laenu tasumise tähtaeg saabunud 11.10.2015, sõlmiks ta uue laenulepingu. Ja isegi kui isik sellises olukorras sõlmiks uue laenulepingu, siis pigem ikkagi eelmise laenu refinantseerimiseks. Mida aga käesoleval juhul pangakontolt nähtuvate tehingute põhjal toimunud ei ole. 2015 aastal on W võtnud sularahas pangakontolt 03.01-08.01 180 eurot, 13-24.01 130 eurot, veebruaris 20 eurot, märtsis 20 eurot, aprillis 10 eurot, mais 40 eurot, juunis 70 eurot, juulis 300 eurot, augustis 80 eurot, septembris 250 eurot, oktoobris 320 eurot, novembris 70 eurot ja detsembris 360 eurot. Asjaolu, et W võttis vahetult peale väidetava laenulepingu sõlmimist pangakontolt välja sularaha, kinnitab, et Wl tegelikult ei olnud sularaha ja laenulepingu alusel ta mingit sularaha ei saanud. Kui isikul on 20000 eurot sularahas, siis ei ole eluliselt usutav, et ta võtaks pangakontolt lisaks sularaha välja. Yl on olnud krediitkaart, millega tehtud maksete pealt on ta tasunud intressi ja tagastanud põhiosa. Krediitkaardi kasutamine ja selle kasutamiselt intresside tasumine, viitab faktile, et Y tasus igapäevaste toimingute eest vahel krediitkaardiga ja ta ei suutnud tasutud summat intressivabal perioodil tagasi maksta, mistõttu tuli tasuda intressi. On eluliselt usutav, et kui Y oleks saanud 11.01.2015 sularahas laenu 20000 eurot, siis puudunuks tal sellise summa saamisele järgneval perioodil vajadus tasuda igapäevaste maksete eest krediitkaardiga ja tasuda selle pealt intressi. Mais 2015 on W tasunud pangakaardiga Ehituse ABC-s 184.80 eurot, mis viitab sellele, et kui W majas remonditöid tegi, siis tasus ta materjali eest pangakaardiga ja mitte sularahas. Olukorras, kus isikul on laenuna saanud suur summa sularaha, on eluliselt usutavam, et isik tasub ostude eest sularahaga. 15.04.16 on X kandnud Y kontole 150 eurot. Kohtu arvates ei ole eluliselt usutav, et X oleks andnud Yle lisaraha olukorras, kus X oli aasta varem laenanud Wle suure summa ja viimane ei olnud seda tähtaegselt tagastanud. 08.06.2016 laekus W pangakontole maja müügi eest 62000 eurot. Sellele järgneval perioodil on W korduvalt võtnud pangakontolt välja sularaha, millest võib järeldada, et W eelistas võimalusel kasutada sularaha. Seega kui W oleks 2015 aasta jaanuaris saanud Xlt 20000 eurot sularaha, puudunuks tal sellise summa saamisele järgneval perioodil vajadus tasuda igapäevaostude eest eelneva perioodiga võrreldes samas ulatuses pangakaardiga. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et juhul kui W oleks olnud Xle 11.01.2015 laenulepingu järgi alates 11.10.2015 võlgnevuses, oleks W peale maja müügist raha laekumist 08.06.2016 ja korteri ostmist 07.07.2016 oma võla ära tasunud. Samuti on eluliselt usutav, et iga keskmiselt mõistlik inimene oleks sellises olukorras oma laenu tagasi nõudnud isikult, kes on alkoholilembene (nähtub kannatanu ütlustest) ja kelle puhul on oht, et pikema aja vältel võib 13 isik suurema summa raha lihtsalt alkoholi peale kulutada. Aprillis-mais 2016 on W saanud töötukassast töötutoetust, mis kinnitab, et Wl puudus sel perioodil töökoht. On eluliselt usutav, et sellise taustaga võlgniku puhul küsib laenuandja, isegi olukorras, kus tegemist on elukaaslase isaga, talle juba võlgnetava laenu tagasi. Eeltoodut arvestades, ei ole kohtu arvates leidnud tõendamist, et X oleks andnud Wle 11.jaanuaril 2015 laenu summas 20000 eurot. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja (

kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 883). 11.01.2015 kuupäeva kandev laenuleping on kirjalik akt, mis sisaldab endas poolte mõtteväljendust, selle eesmärgiks oli vormistada pooltevaheline laenusuhe. Seega on kõnelause lepingu puhul tegemist dokumendiga. Riigikohus on märkinud, et intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-82-01, p 7.1). Tegemist on nn fiktiivse dokumendiga, mis on vormilt autentne, ehkki sisult vale. Asjaolu, et dokumendi üksikud elemendid eraldi võetuna peegeldavad adekvaatselt tegelikkust, ei tähenda iseenesest alati veel seda, et dokument tervikuna oleks ehtne. Kuigi kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et X oleks kirjutanud W allkirjad laenulepingule, on kriminaalasjas leidnud tõendamist fakt, et reaalselt X jaanuaris 2015 Wle raha ei laenanud. Kuna raha laenamist reaalselt ei toimunud, oli X laenulepingut allkirjastades teadlik, et tegemist on võltsitud lepinguga.

§ 344

süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on dokumendi puutumatus ja sellest tulenevalt dokumendiga seotud õiguskäibe usaldusväärsus. Dokumenti vale kuupäeva ja muude ebaõigete faktiväidete kandmise kaudu saab kahjustatud dokumendiga seotud käibe usaldusväärsus (1-16-5757/65). Laenulepingusse kantud andmed ei vasta tõele, kuna tegelikkuses ei ole X sellisel viisil ja ajal Wle raha laenanud. Seega laenulepingus märgitud kuupäeval ja asjaoludel vastavat laenutehingut ei toimunud. Tegemist on intellektuaalselt võltsitud dokumendiga sõltumata sellest, kas X on Wle mingitel muudel asjaoludel raha andnud.

§ 344

järgi on karistatav üksnes sellise dokumendi võltsimine, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

§ 349

tõlgendamisel on Riigikohus leidnud, et õigusena selle paragrahvi tähenduses saab mõista vaid tegelikku õigust (3-1-1-71-10, p 9.2). Osutatud seisukoht laieneb ka õiguse mõistele

§ 344tähenduses.

Ehkki õigus

§ 344

mõttes peab olema tegelik, peetakse selle omandamise võimaluse all kõnealuses kuriteokoosseisus silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust. Nimelt ei saa võltsitud dokumendiga enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi

§ 344

eesmärk.

§-s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. (3-1-1-93-15) 14 Kuivõrd X ja W vaheline laenuleping tegelikult toimunud tehingut ei kajasta, ei vasta selle sisu tegelikkusele. On tõenäoline, et X ja/või tuvastamata isik koostasid ja allkirjastasid lepingu millalgi peale 11.01.2015 kuid enne 11.11.2016 (Ble vastavasisulise volikirja andmise kuupäev). Laenuleping on dokument, millega on võimalik omandada nõudeõigus laenusumma tagastamiseks W pärandvarast. Asjaolu, kas X teadis või ei teadnud, kes on W nimel laenulepingu allkirjastanud, ei muuda fakti, et X teadis, et ta ise ei ole reaalselt Wle 20000 eurot sularahas 11.01.2015 laenanud. Allkirjastades oma nimel sisult ebaõige laenulepingu on X pannud toime sellise dokumendi intellektuaalse võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Allkirjastades teadlikult laenulepingu, mille alusel X tegelikult Wle sularaha välja ei laenanud, pani X toime kavatsetult laenulepingu võltsimise. X selline tegevus on kvalifitseeritav

§ 344

lg 1 järgi kui sellise dokumendi võltsimine, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest. Süüdistus

§ 345

lg 1 järgi

§ 345

lg 1 järgi süüdistatakse Xt selles, et tema lepingulise esindaja B vahendusel Tallinnas xxx xx-xx asuvas kohtutäituri Z kontoris, kasutas 24.11.2016 varem võltsitud dokumenti, eesmärgiga vabaneda kohustusest 08.09.2016 surnud W pangakontolt ajavahemikul 08.09–22.09.2016 ebaseaduslikult välja võetud sularahast 14 650 euro andmisest pärijale Qle ning omandada õigus nimetatud rahale. Selle süüdistuse tekstist ei selgu, kes oli isikuks, kes võttis W pangakontolt sularaha välja. Kriminaalasjas ei ole leidnud tõendamist, et sularaha oleks kontolt välja võtnud X ja sellega on nõustunud ka prokurör. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et 24.11.2016 esitas B kohtutäitur Zle teate üleskutse menetluses (lk 28). Lk 113-122 olevad dokumendid kinnitavad, et X lepinguline esindaja B esitas kõnealuse laenulepingu Zle e-kirja teel ning Z büroost kinnitati 25.11.2016 sekretäri poolt dokumentide kättesaamist. Seega on leidnud tõendamist, et laenuleping esitati kohtutäiturile e-kirja teel, mitte aga füüsiliselt kohtutäituri kontoris. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et laenuleping esitati kohtutäiturile Z tema büroos/kontoris. Seega ei ole leidnud tõendamist süüdistuses toodud väide, et X esitas laenulepingu lepingulise esindaja B vahendusel Tallinnas xxx xx-xx asuvas kohtutäituri Z kontoris. KrMS 62 p 1 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud: kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud. Kuriteo toimepanemise koha osas sõltub selle määratlemise täpsus konkreetse kuriteo asjaoludest ning kuriteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Kolleegiumi hinnangul peab kuriteo toimepanemise koht olema määratletud sellise täpsusega, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse ning esitada soovi korral omalt poolt põhjendusi, miks ta seda tegu toime panna ei saanud. (3-1-145-07 p 10). Käesoleval juhul on süüteo toimepanemise koht ja viis süüdistuses väga täpselt kirja pandud, kuid ei vasta tuvastatud asjaoludele. 15 Kohtu arvates ei ole ühe ja sama teo toimepanemise koha ja viisiga tegemist dokumendi kasutamisel füüsiliselt süüdistusaktis märgitud aadressil kontoris või dokumendi esitamisel eposti vahendusel. X süüdistuses

§345

lg 1 järgi ei ole etteheidetud laenulepingu esitamist/kasutamist B vahendusel e-kirja teel. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud võistlevuse põhimõtte praktilist rakendamist seoses kriminaalasja arutamise piiride ja tõendamise reeglitega, märkides, et kriminaalasja arutamisel ei tohi kohus väljuda süüdistuse piiridest ning et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel (3-1-1-89-13). Süüdistuse selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist. Kuigi kohus peab tõendeid ise uurima, puudub kohtul siiski võimalus moodustada kohtuistungil uuritud tõenditest iseseisvalt uus süüdistus. Kohus ei saa väljuda süüdistuses teokirjelduses toodud faktide ja asjaolude piirest. Vastavalt KrMS § 268 lg-le 1 toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuivõrd Xle esitatud süüdistuse tekstis toodud olulised faktilised asjaolud s.o süüteo toimepanemise koht ja viis (X poolt i vahendusel aadressil xxx xx-xx asuvas kohtutäituri Z kontoris võltsitud dokumendi kasutamine) ei ole leidnud tõendamist ning kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et X oleks B vahendusel pannud toime kuriteo tõendamisesemesse kuuluval ja süüdistuses näidatud viisil ja kohas s.o aadressil xxx xx-xx asuvas kohtutäituri Z kontoris ning kuna kohus ei saa väljuda süüdistuse (s.h teo toimepanemise koha ja viisi) piiridest, tuleb X selles episoodis õigeks mõista. Karistus

§ 344

lg 1 kohaselt karistatakse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. X on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust 16 mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). X karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, kuriteost möödunud pikka aega, vähemalt 4, 5 aastat, mille jooksul ei ole X pannud toime uusi kuritegusid, mis näitab, et menetlusesemeks olev kuritegu oli juhulik episood X elus. Arvestades Xt iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tal on kindel elukoht ja töökoht, mistõttu on tal olemas kindel sissetulek, samuti arvestades karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Xt edaspidi kuritegusid toime panemast), on kohtu arvates teda võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergeima karistuse s.o rahalise karistusega alla sanktsiooni keskmist määra s.o 100 päevamäära. X senist elukäiku ja kuriteo asjaolusid arvestades ei ole kohtul põhjust käesoleval hetkel arvata, et X jätkaks kuritegude toimepanemist, seega peab kohus võimalikuks jätta rahalise karistuse

§ 73sätteid kohaldades 1 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.

Kriminaalasja materjalides on teatised kahtlustatava X keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2013, 2015, 2014, 2018, aastal (lk 155-162).

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvutatud tulumaks. Lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Süüdistusaktis toodud teabe kohaselt on kriminaalmenetlust alustatud kannatanu kuriteokaebuse alusel 2017, mis tähendab, et karistuse mõistmisel tuleks võtta aluseks X 2016 aasta sissetulek. Kohtule pole esitatud andmeid X 2016 aasta sissetulekute kohta, samuti pole esitatud andmeid selle kohta, et nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad. Kuna kohtul puuduvad andmed X sissetulekute kohta 2016 aastal ja 2015 aastal oli see pärast lubatud mahaarvamisi alla miinimumpäevamäära, kohaldab kohus karistuse määramisel miinimumpäevamäära 10 eurot. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – CD-plaat ja allkirja/käekirja näidised, mis asuvad prokuratuuris olevas kriminaalasja toimikus (kohtule neid esitatud ei ole), jätta prokuratuuris oleva kriminaalasja toimiku juurde. Tsiviilhagi Q esindaja 03.02.2020 hagiavalduse täienduse kohaselt palus hageja, tuginedes VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja p 8 ning lg–le 4, Xlt ja Ylt solidaarselt välja mõista 14 650 eurot. Harju Maakohtu 01.06.2020 määrusega võttis kohus Q hagiavaldus X vastu menetlusse ja jättis Q hagiavaldus Y vastu menetlusse võtmata. Hagi kohaselt kattuvad nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kuriteo tehioludega. Kostjale on esitatud kahtlustused

§ 213lg 1 ja § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Kui isik vastutab loetletud paragrahvide järgi, siis vastutab ta ka kahju tekitamise eest. Otsene varaline kahju on tekkinud kahtlustatava poolt pärandvara hulka kuulunud rahaliste vahendite arvelduskontolt välja võtmises, millest kannatanu osa on 14650 eurot. Tsiviilhagi asjaoludest võib järeldada, et see oli seotud X süüdistusega

§ 201

järgi.

§ 344

puhul on tegemist avaliku usalduse vastase süüteoga ja sellega ei kaitsta isikute varalisi õigusi. 17 Kannatanu esindaja Simo Soolo ei osanud vastata kohtu küsimustele, milles täpselt seisneb X poolt Qle tekitatud kahju olukorras, kus Q tsiviilkohtusse esitatud hagis palub jätta W kontol olnud rahalised vahendid Y ainuomandisse. KrMS § 310 lg 2 kohaselt kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab X süüdistuses

§ 201lg 2p4 järgi õigeks, tuleb Q tsiviilhagi X vastu jätta läbi vaatamata. Menetluskulud Kr

MS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse kulu koosneb antud asjas sundrahast ja ekspertiisikulust. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt Xlt välja sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 564 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käekirjaekspertiis on kriminaalasjas oluline tõend selgitamaks välja, kas ja kes on allkirjastanud laenulepingul allkirjad, mistõttu kuulub see kulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Menetluskulude suurust arvestades ei pruugi isiku seniseid ametlike sissetulekuid arvestades olla reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, mistõttu võivad kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
3. detsembri
4. a määruse nr 1-17-7077 punktis 79 ja
5. detsembri
6. a otsuse nr 3-1-1-79-14 punktis 44 korranud oma varasemat seisukohta, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist. Seetõttu on vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi 18 tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. juuni
8. a otsus nr 3-1-1-58-15, p 14). X on seoses käesoleva kriminaalmenetlusega maksnud valitud kaitsjale Mart Missik 4050 eurot, millest osa on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. X kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada X menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstud tasu kokku 4050 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et X kaitsja esitatud õigusabikulude suurus summas 4050 eurot on põhjendatud. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust (istungid toimusid kolmel päeval), vaidluse iseloomust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Taotluse kohaselt on advokaat teinud tööd 14 tundi tunnitasuga 125 eurot + km ja 12,5 tundi tunnitasuga 130 eurot + km. Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda, mis vastab turuhinnale. Kokku on kaitsja poolt kohtueelses menetluses ja kohtus tehtud 26,5 ühikut tööd, millest kohtuistungil 8,75 ühikut. Kaitsja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka: menetlustoimingul osalemine, kohtuistungil osalemine, nõupidamised, dokumentide koostamine ja toimikuga tutvumine. Isikut süüdistati kolmes kuriteos, millest kahes mõistab kohus X õigeks ja ühes süüdi. Sellest tulenevalt tuleb õigusabikulud hüvitada proportsionaalselt vastavalt õigeks mõistetud osale ja kohus mõistab riigilt isiku kasuks välja 2/3 kaitsetasust ja 1/3 jätab X kanda. Arvestades eeltoodut ja kaitsja poolt kohtuistungitel ja menetlustoimingutel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aega ning kaitsja poolt tehtud töö mahtu, selle vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et X kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele summas 2700 eurot. Summas 1350 eurot jäävad kaitsetasu kulud X enda kanda. Y kulud seoses käesoleva kriminaalmenetlusega valitud kaitsjaga Kristel Viru on 2835+ 567 km eurot + tasu kohtuistungil 30.03.2021 kulutatud aja eest, mis on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. Y kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada Y menetluskuluna kokkuleppeliselt kaitsjale makstav tasu kokku 3402 eurot + 30.03.2021 kohtuistungi eest 168 x 1 tund s.o kokku 3570 euro ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et Y kaitsja esitatud õigusabikulude suurus summas 3570 eurot on põhjendatud. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust (istungid toimusid kolmel päeval), vaidluse iseloomust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Taotluse kohaselt on advokaat teinud tööd 21,25 tundi tunnitasuga 140 eurot + km. Kohus ei vaidlusta kaitsja ühe tööühiku hinda, mis vastab turuhinnale. Kaitsja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka: kohtuistungil osalemine, nõupidamised, dokumentide koostamine, ettevalmistamine ja toimikuga tutvumine. Arvestades eeltoodut ja kaitsja poolt kohtuistungitel osalemiseks ja asja ettevalmistamiseks kulutatud aega ning kaitsja poolt tehtud töö mahtu, selle vajalikkust ja põhjendatust leiab kohus, et Y kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks kuulub rahuldamisele summas 3570 eurot. Kannatanu esindaja esitas kohtule taotluse mõista Q kasuks esindajale makstud tasu summas 2280 eurot (koos käibemaksuga). Tunnihind on olnud 160 eurot ilma käibemaksuta. Taotlusele on lisatud arved ja spetsifikatsioonid (lk 167-174a). Esindaja poolt esitatud arvete 19 spetsifikatsioonide kohaselt on arvestatud kulutatud aja hulka kuriteokaebuse ja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kaebuse koostamine. Kannatanu esindaja kohtuvaidlustes ei osalenud, kuid vaidluste ajal laekusid kohtule kannatanu esindaja kirjalikud taotlused, mis kohus jättis rahuldamata, kuna kriminaalmenetluses toimuvad kohtulik uurimine ja kohtuvaidlused vahetult (KrMS § 15 lg 1) ja suuliselt ning kohus saab lisada protokollile, sellised kohtukõned ja taotlused, mis on kohtuistungil ette kantud. Kannatanu esitas kriminaalasjas tsiviilhagi Ya ja X vastu. Kohus võttis hagi menetlusse üksnes X vastu. Hagi oli seotud X süüdistusega

§ 201järgi.

Süüdistuse

§ 201lg 2p 4 järgi mõistis kohus X õigeks. Kr

MS § 182 lg 5 näeb ette, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud riik. Tsiviilhagi muudel põhjustel läbi vaatamata jätmise korral jaotab kohus tsiviilhagi menetlemisega tekitatud kulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kannatanu esindaja kulud summas 2280 eurot tuleb välja mõista riigilt. Juhindudes KrMS § 306, 311- 314, 310 lg 2 kohus otsustas: Mõista Y süüdistuses

§ 201lg 2p 4 järgi õigeks.

Mõista X süüdistuses

§ 201lg 2p 4 järgi õigeks.

Mõista X süüdistuses

§ 345lg 1 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada X

§ 344

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 trahviühikut (päevamäär 10 eurot) s.o 1000 eurot.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja mõista Xlt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära 876 eurot riigituludesse ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud 564 eurot riigituludesse. Kohustada Xt tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 120 eurot Menetluskulud kogusummas 1440 tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusena võib märkida „X, kriminaalasi 1-20-2646, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 20 Jätta Q hagi X vastu läbi vaatamata. Mõista Eesti Vabariigilt välja X (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx xx xxx ) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 2700 eurot (LHV pangakonto XXXXXXXXXXXX). Mõista Eesti Vabariigilt välja Y (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx xx-xx xxx) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 3570 eurot. Mõista Eesti Vabariigilt välja Q kasuks valitud esindajale makstud tasu hüvitamiseks 2280 eurot. Asitõendid CD plaat ja allkirja/käekirja näidised jätta prokuratuuris oleva kriminaalasja toimiku juurde. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 26.aprillil 2021 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.10.
2. a kohtumäärusega nr 1-20-
3. 21