) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
3 2-20-17730 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. 3. Pooltel puudub vaidlus selles, et esines kindlustusjuhtum liikluskindlustuse seaduse (LKindS) § 8 lg 1 mõttes, samuti selles, et kostja oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel alkoholijoobes ning et hageja on põhjendatult kindlustushüvitise LKindlS § 23 alusel välja maksnud. Ka ei ole hageja vastu vaielnud kostja väitele liiklusõnnetuse toimepanemise kohta hädaseisundis. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise ja sõidukitele tekitatud kahju eest, kas hagejal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue kostja vastu ning nõude suuruse üle. LKindlS § 12 esimese lause kohaselt kohustub lepinguga üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast liiklusõnnetust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitaja kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt. VÕS § 1045 lg 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kohus on seisukohal, et kostja on õigusvastaselt ja süüliselt tekitanud kahju hageja poolt nõutud ulatuses. Kostja, põhjustades kindlustusjuhtumi, oli alkoholijoobes ning viimast kinnitab ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri (tl 3). Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldused tagasinõude esitamiseks. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et hageja ei ole oma nõude suurust tõendanud, on paljasõnalised. Hageja on esitanud kahjunõude tõendamiseks remondikalkulatsioonid (tl 32, 34, 42), PZU SA hinnangu nr xja fotod kahjustada saanud haagisest (tl 57-61) millest nähtuvad sõidukitele tekkinud kahju ulatus. Remondikalkulatsioonides on fikseeritud konkreetselt asendatavad/remonditavad osad ja tööd, mis teostati. Ka on hageja täiendavalt selgitanud, miks ei olnud haagise Bergeri taastamine otstarbekas ning kuidas kujunes haagise Bergeri hävimisest tekkinud kahju 10 441,81 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kannatanutele vastavalt remondikalkulatsioonidele hüvitanud kokku 11 594,54 eurot (tl 37-44) ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt kannatanutele hüvitatud kahju 11 594,54 euro suuruse osas. Selgusetuks jääb, millele põhineb kostja väide ning puuduvad ka vastavad tõendid, et nõutud parandamise kulud ei ole mõistlikud ega vasta kahjustuste ulatusele ega maksumusele. Kostja leiab, et tema tegu ei olnud õigusvastane, kuna esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud (hädaseisund) ning teda ei ole süüdi mõistetud KarS § 424 sätestatud süüteos. Tegemist on erandlike asjaoludega ning tagasinõudeõiguse piiramine on sellistel juhtudel õigustatud. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst (riskivastutus), ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse 4 2-20-17730 tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu lahendist nr 3-21-161-10 (p 11) tulenevalt ei ole kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja, riskivastutuse eelduseks. Seega vastutab mootorsõiduki käitleja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt, mistõttu pole oluline, kas kostja tegutses hädaseisundis. Kostja on taotlenud juhul, kui kohus leiab, et kahjunõue on põhjendatud, kahjunõude vähendamist VÕS § 140 alusel. Nimetatud sätte lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse iseloomu. Kohtuotsusega nr 1-20-xxxx on tuvastatud, et XX tegutses mootorsõidukit juhtima asudes hädaseisundis ning kaitses oma elu vägivaldse rünnaku eest. Samuti nähtub kahju hüvitamise piiramise taotlusest, et arvestada tuleks XX`i majanduslik olukorda, mis ei võimalda tal kogu nõutud kahju hüvitada. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostja taotluses toodud põhjendustest lähtudes oleks kostjalt kogukahju väljamõistmise ebaõiglane ning kohus vähendab VÕS § 140 alusel kahjuhüvitist 20% võrra, so summani 9275,63 eurot. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 600 eurot ja asja läbivaatamise kuluna tõlkekulud 177,62 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu õigusabitasust kokku 10 tunni ulatuses (materjalidega tutvumine, hagivastuse koostamine, seisukohtade koostamine 2 korral, kompromissiläbirääkimiste pidamine) kokku summas 1200 eurot, lisaks käibemaks 240 eurot. Hageja on kostja menetluskulude nimekirja kätte saanud ning pole sellele vastuväiteid esitanud.
lg 11 kohaselt võib kohus piirduda antud juhul selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad kui käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus leiab, et kostja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud kostja õigusabi ajakulu 10 töötunni ulatuses. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjal tasuda hageja kasuks riigilõiv rahuldatud nõudelt summas 550 eurot ja tõlkekuludelt summas 141,60 eurot ning hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja kasuks viimase õigusabitasu vastavalt rahuldamata nõude osale (20%) summas 240 eurot, lisaks käibemaks 48 eurot. 5 2-20-17730
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.